Baqytgýl  Sәrsembina, Y.Altynsarin atyndaghy Últtyq bilim beru akademiyasynyng jalpy orta  bilim beru institutynyn  agha ghylymy qyzmetkeri

Baqytgýl  Sәrsembina, Y.Altynsarin atyndaghy Últtyq bilim beru akademiyasynyng jalpy orta  bilim beru institutynyn  agha ghylymy qyzmetkeri

Ár últtyng ózine tәn qaytalanbas qún­dy­lyqtary bar. Últtyq qúndylyqtar negizin­de ghana  últtyng ruhy biyikteydi. Otarshylyq tamyryn terenge jaymaghangha deyin qazaq últynyng ruhy ana tilinin  qúdiretimen asqaq  boldy. Kenestik totalitarlyq qogham túsyn­da ana tili ýstem sayasattyng qúrsauynda qalghan­dyqtan, últtyq ruhymyz tómenshiktedi. Osy aitqanymyzdy ghúlama Mәshhýr Jýsiptin: «Qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen bay til joq. Sol ata-babanyng tili bolghan qazaq tilin  bilse, din de osynda, ghylym-bilim de osynda, әu­liyelik te osynda. Solay bolghany ýshin ótken ata-babalarymyzdyn  bәri jaqsy bolyp, әulie bo­lyp ótti»  degen danalyghymen-aq dәleldey­miz. Al, últ ústazy Ahmet Baytúrsynov: «Kemshi­lik bolmas ýshin әr últty óz tilinde  oqytyp, óz tilinde jazu-syzu ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytu......» qajettigin ghylymy túrghyda dәleldep, ana tilinde oqyghan adamnyng últ iygiligine tiygizer paydasyn aityp edi. Tipti, sheteldik ghalymdar da  qazaqtardyng sóz ónerin óz dengeyinde baghalady. Mәselen, orys ghalymy V.V.Radlov: «Qazaqtardyn  aqyl-oy qabiletining zor ekendigine barghan sayyn  kózim jete týsu­de. Qanday әdemi sóileydi. Aytqysy kelgenining bәrin tez týsindirip,  qarsylasynyng sózine de sheber toytarys bere biledi. Tipti, balalarynyn  aqyl-esi de óte tez jetiledi», - dep týiindegen.

Qazaqtyng jan-dýniyesining ainasy bolghan ana tilining bolmysy totalitarlyq qoghamdaghy kenes mektebinde ózining tabighy órisinen airyldy. Óitkeni, kenes qoghamynda bilim beruding maz­mú­ny últtyq sipatynan júrday  bolyp,  últ mek­tep­teri  «kenestik» qúndylyqtardyng qúr-sauynda qaldy. Kerisinshe, orys tilin oqytu mazmú­nyna airyqsha basymdyq  berildi.  Mәse-len, 1948 jylghy 3 tamyzda Qazaqstan K(b) P OK-ning «Qazaq mektepterinde orys tilin oqytu turaly» qaulysy jariyalanyp, orys tili últ­aralyq qarym-qatynas tili retinde, bala baqshanyng joghary dayyndyq  toptarynda ýiretilgen [1, 140 b.]. Sóitip, qazaq tilining taghdyry orystandyru sayasatyn kózde­gen kenes ýkimetining qaulylaryna kógendeldi. Alayda, últ mýddesining shynayy janashyry bolghan ústazdardyng arqasynda qazaq tili ómir­sheng boldy. Sonday túlghalardyng biri - S.Kóbeev.

S.Kóbeevtin 1954 jyly jaryq kórgen «Oryndalghan arman» atty enbeginde: «Sabaq­ty balanyn  tabighy ana tilinde týsindiru, jas óspirimning aqyl-oy dýniyesine, sezim-qiya-lyna kýshti  әser etedi... Oqushyny ana tilin-de  jazylghan  әngime, ólender arqyly oqytu halyqtyn  ghasyrlar  boyy qalyptasqan ruhany ómirmen, әdet-ghúrypymen, arman-mýddesimen tanystyryp, patriottyq sezimin oyatady. Sondyqtan  auyl­dyq, bolystyq mektepterde dәristi qazaq tilinde  jýrgizu kerek» [2, 23-b.], - dep, balanyng últ mektepterinde eng aldymen ana tilinde sauatyn ashu qajettigin ghylymy túrghy­da dәleldedi. Ókinishke oray, jogharydan jetip jatqan qaulylargha sәikes últ mektepterinde orys tilin tez qarqynda mengeruge «jaghday» jasaldy. Múraghat qoynaularynda: «Qazaq mektepteri ýshin orys tili oqulyqtary qay­tadan qarastyryldy. 5 qazaq orta mekte­binde tәjiriybe týrinde 8-10-synyptargha matematika, fizika jәne himiya orys tilinde ótkizuge rúqsat berildi», - degen mazmúndaghy derekter kóp kezdesedi [3, 27 p.]. KOKP OK men KSRO Ministrler Kenesining «...... Orta  mektep turaly» Tezisterinde: «Odaqtas jәne avtonomdy respublikalarda últaralyq qatynastardyng quatty qúraly bolyp ta­bylatyndyqtan, KSRO halyqtarynyn  dos­tyghyn  nyghaytu  jәne olardy orystyn  jәne әlemdik mәdeniyettin  baylyghyna qatystyru maqsatynda orys tili oqytylady», - dep jazyldy. Orys tilin qazaq mektepterinde oqy­tu «dәrejesi» artqanda, orys mektepterin­degi qazaq tilin oqytu mәselesi respublika kóleminde talqylanyp jatty. 1953 jylghy 19 qarashadaghy orys mektepterindegi  qazaq tilin oqytu turaly mәjilis stenogrammasynda: «Búl mәjiliste Sujikov joldas tóraghalyq etken. Orys tilinde sabaq jýrgiziletin mek­tepterde qazaq tilin oqytu turaly sóz bolghan. Birneshe pikirler talqylanghan. Ay­tyl­ghan pikirlerding mazmúnynda oqushylarda kóptegen pәnderden jýkteme kóp,  qazaq tili pәni mektepte songhy jyldar boyy qajetti  nәtiyje bermeude, sondyqtan da qazaq tilin oqytudy  alyp tastau oryndy emes pe? - degen úsynystar týsken. Osy mәjiliste "búl pәndi oqytu mindetin qazaqtyng balalaryna saq­tap, ózge últtyng balalaryna osy tildi oqy­tudy erkine qaldyrsaq" degen oilar aitylghan» [4, 1 p.], - degen joldar bar. Kórip otyrghanymyz­day «qazaq tili tek ghana qazaqtardyng ýlesin­de» degen iydeologiyalandyrylghan tújyrym­dar ómirden berik oryn alyp, qazaq tilin oqytudyng teoriyalyq jayy baghalanbaghan. Sol mәjiliste sóz alghan Múqanov (aty-jóni, qyzmeti jazylmaghan) mektepterdegi qazaq tilining oqy­tylu jayyna janashyrlyqpen qarap, yaghny mәselening mәnine shynayy taldau jasaghan. «Meninshe búl pәnning oqytyluyna júrtshy­lyq ashyq qanaghattanbauda. Barlyghynan bú­ryn baghdarlamalar anyq emes, bitpeytin qayta­lau, mýlde qanaghattanarlyqsyz. Sonymen qatar bizding oqushylarymyz ben jogharghy oqu oryndarynyng studentterine qazaq tilin oqytu  baghdarlamalarynda manyzdy bir sәtter qalyp qoyghan [4, 10 p.]. Egerde qazaq tilin oqy-tatyn bolsaq, birinshiden-kýndelikti ómirde erkin sóileu maqsatyn qoi kerek. Ekinshi-mýlde qanaghattanarlyqsyz oqulyqtar, búl turaly barlyghy biledi jәne búl turaly gazetterde jazyldy, biraq әli kýnge deyin sonday jaqsy oqulyqtar joq. Qazaq tilin oqugha az saghattar bólingen. 9-10-synypty alyp qaranyz, birinshi  jarty jyldyqta eki saghat bólinse, ekinshi jarty jyldyqta bir saghat bólinedi. Sóilegen joldas dúrys aitty, bizde jogharghy oqu oryn­darynda qazaq tilining oqytushylary men kadrlardyng arnauly dayyndyghy joq, kóptegen jaghdayda búlar jogharghy oqu ornyn ayaqtaghan  biologiyanyng jәne tarihtyng múghalimderi  nemese basqa kәsibi joq  kezdeysoq adamdar. Meninshe, búl-bizding eng oilanatyn  mәselelerimizding biri» [4, 11 p.], - dep, ana tilining mýshkil haline arasha bolugha úmtylghan. Osylaysha, totalitarlyq qoghamnyng  qysymyna qaramastan últyn sýigen ziyalylar qazaq tilining oqytylu jaghdayyn  shyn­dyq  túrghysynan bayandady. Respublika  kóle­minde orys  mektepterinde qazaq tilin oqy­tu mәselesi pedagogikalyq qauymnyng tal­qy­lauyna úsynyldy.

1953 jyldyng 19 qara­shasynda Almaty qalasynda ótken orys mek­­tepterindegi qa-zaq tilin oqytu turaly mәji­listing steno-grammasynan ýzindi keltirsek: «Súraq. Kýn tәrtibine osynday mәselening qoyy­luy tek qana Qazaq Respublikasynda ma neme­se  búl mәsele últtyq tildi oqytu turaly bas­qa odaqtas respublikalarda da qoyyluda ma?

Basqa respublikalarda búl mәsele qaraluda ma әlde joq pa bizge beymәlim. Bir ghana Armyan  respublikasy orys tilinde sabaq oqylatyn mektepterde armyan tilin alyp tastaghan.

№52 mektep diyrektory - Timofeeva jol­das: - Bizder orys tili pәninin  oqytushylary,  dúrys jәne naqty sóilemder qúrastyrugha jettik, sóilem mýsheleri men sóz bólikterin óte naqty shekteuge tyrysamyz, al qazaq tili sabaqtarynda kóptegen shatystyrugha kezdesesin, qazaq tilining oqytushylary, sói-lemder ózgermeydi, qazaq tilinde bәri bir dep týsindiredi.

№41 mektep diyrektory Kirushkin joldas: - Qazaq mәdeniyetin oqu qazaq tilin oqytudy talap etedi. Bizder, orys adamdary, qazaq jastarynyng qazaq mәdeniyetin oqu jolyn kespeuimiz kerek. Eger de bizder qazir orystar men qazaqtar oqityn orys mektepterinde mýlde qazaq tilin oqytudy alyp tastasaq, osynday sipatta eshqanday  basqa últtargha emes, tek qana qazaqtargha qazaq mәdeniyetin, bay mәdeniyetti oqugha qúqyq pen mýmkindik beremiz dep   aituymyzgha bolady. Mening pikirim, qazaq tilin oqytu  8-9, 10- synyptarda  kýnine 1 saghattan qaldyru kerek,  al 5-6, 7-synyptarda qazaq tilin oqytudy alyp tastap, búl saghat­ty orys mektepterindegi orys tilin oqytu ýshin bersek, sebebi 10-nan 20% ýlgermeushi oqu­shy orys tili boyynsha ýlgermeushiler esebine qa­tysty degen 22 mektepting oqu isining menge­rushi­sining pikirimen sәikes keledi» [5].

Al, Qazaq KSR Aghartu ministri  A.Sembaevtyn Qazaqstan K(b)P OK hatshysy P.Ponamarenkogha jazghan «Orys mektep­terindegi qazaq tili tu-raly» hatynda: «Orys mektepterinde jergilik-ti tildi oqytu mәse­lesi turaly súraulargha  Armyan, Tatar jәne Bash­qúrt Respublikalary-nyng aghartu Ministrli­ginen jauaptar keldi. Búl respublikalar  orys  mektepterinde jergilikti tildi oqytudy alyp tastau oryndy dep eseptegen. Sizding qaty­suynyzben 1953 jyldyng qyrkýiegindegi Moskvada ótken «Oqushylardyng oqu tәrtibin jaqsartu jәne oqu jýktemesin azaytu bo­yynsha sharalar turaly» mәselesi boyyn-sha mәjiliste men aghartu Ministrligining qazaq tilin orys mektepterinde oqytuda mindetti pәn retinde odan әri qaldyrudyng orynsyz ekendigi kózqarasyn jetkizuge mýmkindik al­dym. Onda men sizding aghartu Ministrliginin  úsy­nysyn qoldaytyn ynghayynyzdy týsindim [4, 52 p.].

1953 jyldyng qazan aiynda bizder Qa­zaqstan K(b)P OK orys mektepterinde qazaq tilin mindetti pәn retinde  oqytudy alyp tastau turaly úsynysty qaraudy engizdik. 1953 jyldyng qarashasynda Qazaqstan OK burosynyng qaulysymen Sujikov joldastyng tóraghalyq etuimen komissiya úiymdastyryl­dy, onda Almaty qalasynyng jәne respublika­nyn  basqa qalalarynyng ziyalylarymen mektep diyrektorlarymen jәne múghalimdermen, partiya jәne kenes aktivterimen  osy mәsele boyynsha birqatar kenes ótkizu tapsyryldy. 1954 jyldyng sәuir aiynda Sujikov joldas KOKP OK  hatshysy joldas P.N. Pospelov әngimelesude orys mektepterining oqu josparynan qazaq tilin alyp tastau turaly mәselenin  oryndy ekendigi turaly  ong jauap aldy, biraq búl mәselening sheshimin Qazaqstan KP OK keyinge qaldyryp otyrdy. Sondyqtan da Sizden oqy­tylu tili orys tilindegi mektepterden qazaq tilin mindetti pәn retinde alyp tastau turaly mәseleni sheshudi súraymyn» [4, 53 p.], - dep jazylghan.

1953 jyldyng 24 qarashasyndaghy Oralda­ghy №1 orta mektebining pedagogikalyq kenesi otyrysynyng hattamasynda: «Tyndaldy: Aghar­tu ministrligi kollegiyasynyng mýshesi Aymanov joldastyng orys mektepterinde  qazaq tilin oqytu turaly aqparaty tyndaldy. Oqushylar az uaqyttyng ishinde RSFSR mektepterine qaraghanda, oqu pәnderining kóp mólsherin oqugha mәjbýr boldy. Úighyr mektepterinde qazaq tilin oqytu әldeqashan alynyp tastalghan. Barlyq orys mektepteri bilikti oqytushylarmen qamtamasyz etilmegendikten, pәnning oqytu tiyimdiligi tómendeydi. Orys mektepterinde qazaq tilin oqytudy eki últtyng mәdeny jaqyndasuy maqsatynda saqtau kerek, biraq  búny erikti jasau kerek [4, 72 p.]. №1 orta mektebining pedagogikalyq kenesi respublikanyng mektepterinde qazaq tilin oqytudy basynda erikti engizudi oryndy dep  qauly qabyldaghan», - degen joldar bar [4, 75 p.]. Jogharyda keltirilgen derekterden kórip otyrghanymyzday, orys mektepterinde qazaq tilin oqytu «kenes mektebinin» basty «prob­lemasy» boldy. Sóitip, 1957-1958 oqu jylynan bastap  orys mektepterinde oqityn qazaq balalary ýshin jәne jeke synyptarda (ata-analardyng qalauy boyynsha) ghana qazaq tili oqytylatyn bolghan. Múnymen qatar orys mektepterining oqu josparlaryna  qazaq tilin oqyghysy kelgen  basqa últtardyn  balalary ýshin qazaq tili fakulitativtik (mindetti emes) pәn retinde engizilgen [6, 352 b.].

Balalardyng orys tilin mengerui joyqyn sharalarmen әzirlengen. Mәselen, ainaladaghy qúbylystar men zattar turaly  orys tilinde әn­gimeler ótkizu, shygharmalar jazu, suret boyyn­sha әngimeler aitu, ýiirme júmystary jәne t.b. qarqyndy úiymdastyrylghan. Oqushylardy «orys tiline degen sýiispenshilikke tәrbiyeleu­de» qazaq, orys synyptary bar aralas mektepter iygi ról atqarghan. Osynday mektepterding sany  jyldan-jylgha arta týsken. Al, qazaq tilin oqytu orys mektepterinde mindetti emes pәnge ainalghan. Osynday sayasatqa qaramastan qazaq tili men әdebiyetining bedeline qamqorlyq jasa-ghan ústazdardan da kende bolmadyq. 1954-1956 jyldary jazylghan «Mektep jasyndaghy  ba-lalargha arnalghan tәrbie jәne oqytu  meto­dikalyq qúraldary» dep atalatyn enbekte: «Aqmola oblysy Qorghaljyn audanynyn  Mәlik Ghabdullin atyndaghy  jeti jyldyq  mektebinin  qazaq tili men әdebiyet  pәnining oqytushysy  Esirkenov Jeten oqushylarmen kóp júmys isteydi. Oqushylardyng dәpterlerin ýnemi tek­serip  otyrady. Týrli jazu júmystaryn (diyk­tant, mazmúndama, shygharmalardy) jos­parly  týrde jýrgizedi. Ýlgermeushi balalar ýshin konsulitasiyalar ótkizip, qosymsha tap­syr­malar beredi. Oqytushy әrbir oqushynyn  júmysyna syn kózimen qarap, ondaghy jibe­rilgen qatelikterdi klassifikasiyalap, әrqay­sysynyn  ózine tәn sebepterin ashady», - degen  mazmúndaghy derekterdi de kezdestirdik [7,160 p].

Qazaqstan Respublikasy Ortalyq múra­ghatynda 1976-1977 oqu jyldaryndaghy respub­likanyng qazaq tili men әdebiyetining ýzdik múghalimderi turaly: «J.Almaghanbetov (Jez­qazghan qalasy № 8 orta mektebi), S.Múhtarov (Qyzylorda qalasy № 212 orta mektebi), K.Ernazarov (Qyzylorda oblysy, Syrdariya au­­dany № 41 orta mektebi), Z.Lepesova (Aqtóbe oblysy, Shalqar mektep-internaty), T.Toyshiyeva (Shymkent oblysy, Alghabas au­dany, Sh.Uәlihanov atyndaghy  orta mektep), S.Estaeva (Almaty oblysy, Jambyl audany), M.Isaeva (Almaty oblysy, Kýrti audany), Z.Balqanbaeva (Selinograd oblysy, Selinograd audany) jәne t.b. qazaq tili men әdebiyetin oqytudy  jetildiru  boyynsha  túraqty júmys jasay­dy», - dep jazylghan [7, 100 p.]. Al, Kókshetau oblysyndaghy orys mektepterindegi qazaq tilining oqytu jayy turaly: «Orys synyptaryndaghy qazaq tilinen sabaq beretin tәjiriybeli múghalimder Aryqbalyq  audany saylaushylary  senim kórsetip, ony oblystyq  Sovettin  deputaty etip saylaghan tómengi Búrlyq orys orta mektebinin  qazaq tili pәni múghalimi Mariya Seralina, Lenin ordendi Chka­lov  audany Alabota  orys  orta mektebining qazaq tili múghalimi Jamal Esenbaeva, Shuchie qa­lasyndaghy  №  4 orys orta mektebining múghalimi K.Ibraeva, Shuchie audanyndaghy Á.Dosov atyn­daghy orys orta mektebinin  múghalimi K.Ahmetova, Lenin audany May orys orta mektebi­ning múghalimi Mýtaj Ghabdullina, t.b. joldastar bar», - degen mәlimetter jazylghan [8].

Sonymen, KSRO túsynda elimizding mek­tep­terinde orys tilin  oqytu nauqany qazaq tilin mýshkil halge jetkizdi. Orys tili ómir sýruding qúraly bolghandyqtan, onyng bedeli tym joghary boldy. Mәselen, orys tilin bilgenderding joghary oqu oryndaryna týsuge, bedeldi qyzmetterdi atqarugha «mýmkindikteri» kóp boldy.

Últ janashyrlarynyng biri Maghjan Júma­baev: «Bir últtyn  tilinde sol últtyn  syry, tarihy, túrmysy, minezi ainaday kórinip tú-rady. Qazaq tilinde qazaqtyn  sary sayran dalasy, birese jelsiz týndey  tymyq, birese qúiynday  ekpindi tarihy, sar dalada ýdere kósh­ken  túrmysy, asyqpaytyn, saspaytyn sa­byrly minezi-bәri kórinip túr», - dep,  qazaq­tyng bolmysyn kórsetetin ana tilimizding qasiye­tin sheber surettegen edi. Ana tili ózining tabighy órisinen aiyrylghan uaqytta teksizdikke de jol ashyldy. Týiindep aitqanda, kenes memleketi túsynda  orys tilin sheber mengertu arqyly orys­tandyru sayasaty jýrgizildi. Onyng zar­dap­tarynan әli kýnge deyin aryla almay kelemiz.

«Qazaq tarihy» jurnalynan