Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3095 0 pikir 2 Qarasha, 2010 saghat 04:44

Beybit Saparaly. Últyn sýy, Otan ýshin ot keshu – ardyng isi

- Kózqarasy kiris (tabys) kó­zine qaray tәueldi bolghan zamanda sizding kiris kóziniz qay jaqtan eken? Yaghny qay jaqtan keletin qarjy kózine tәueldisiz?

- Kózqarasy kiris (tabys) kó­zine qaray tәueldi bolghan zamanda sizding kiris kóziniz qay jaqtan eken? Yaghny qay jaqtan keletin qarjy kózine tәueldisiz?

- Áueli aitarym, rizyq-nesibe Jaratushy Jabbar IYemizden bolady. Rizyq-ghayyp, qonaq-ghayyp, ajal-ghayyp degen sharighat mәselesin de osy tústa kókeyge berik tútqan abzal. Alayda ghayyptan mol olja keledi eken dep qol qusyryp qarap otyrugha bolmaydy. Qolymyzdan kelip, barsha qulyq-súmdyghyn bilip túrsaq ta, Halyq dәuleti bolyp sanalatyn budjettik tenderlerge kәsipkerlik negiz artqan әuestigimiz de bolghan emes. Memlekettik qyzmet, jeke kәsipkerlik, qayyr tileu siyaqty ýsh týrli kiris kózi barlyghyn eskersek, sonyng islamy qúndylyq boyynsha eng dúrysy bolyp sanalatyn jeke kәsipkerlikti tandap alghanymyzgha da (memlekettik jauapty qyzmetter atqarghannan keyin) on bes jyldyng jýzi bolyp qalypty. Allagha sansyz shýkirler bolsyn, ghylymi, mәdeni, baspagerlik isinen bastap, qúrylys, kәsiby halyqaralyq kórme, konsaltingtik qyzmet, ondaghan týrli susabyn shygharatyn óndiris ornyna deyin qamtityn jiyrma shaqty jekeley firmalardan bas qúraghan «Qaghanat» konsorsiumy tabysymyzdyng basty qaynar kózi bolyp sanalady. Onyng ýstine songhy jyldarda kәsipkerlik ayasy airyqsha keneyip, Týrkiya, Resey, Iran, AQSh, Angliya, Qytay, Gonkong, Mysyr, Siriya, Aughanstan, t.b. elderding jetekshi biznes ókilderimen barys-kelis arqyly resmy qújattargha qol qoyylyp, negizinen alghanda múnay jәne gaz, jana tehnologiya, medisina, halyq tútynatyn tauarlary boyynsha sony jobalar jýzege asyryluda. Songhy uaqytta Almaniya, Shveysariya, Angliyadan óte ýlken auqymda qarjy kózin tiyimdi joldarmen Qazaqstangha tartu mәselesin ýkimet basshylarymen talqylaudamyz. Insha Allah, birer aida iygi nәtiyjelerge de qol jetkizip qalarmyz.

-«Jana әlemdik basqaru tәrtibine» kózqarasynyz qalay jәne masondyq úiymdargha mýshesiz be nemese mýshe bolghynyz kele me?

- Últtyq ózgesheligi jәne diny senimine qaramay, әr memlekette oqshaulanyp shyqqan serkelerdi 33 satydan túratyn qúpiya shaytany ordenine tarta beretin dýniyejýzilik masondyq úiymdardyng eshqaysysyna da mýshe emespin, biylik pen baylyqtyng neler qily «jauharlarymen» qyzyqtyrsa da, ol kәpirlerding manayyna juyqtamaq niyetim joq. Allah olardan saqtasyn, bizderdi tura jolynan adastyrmasyn. Al «jana jahandyq tәrtip» mәselesine keletin bolsaq, 7 milliard adamzattyng taghdyryn jasyryn talqygha salyp, «altyn bir milliard adam balasy ghana jer betinde shalqyp ómir sýruge tiyisti» dep biletin jahandaghy eng bay 300 әuletten qúrylghan ospadarsyz komiytet sheshimine qalay qaraugha bolady? Alapat soghystar, joyqyn tabighy apattar, diny jәne últaralyq dýrdarazdyqtar, tez taraghysh asa qaterli dertter, ulanghan taghamdar, 7 milliardty kýn sayyn túrghyzyp-órgizip otyratyn mikrochipter, ózindik erki joq, bir kózdi Tajaldyng әskeri el basqarushylar, ósimqorlyqqa negizdelgen jahandyq jymysqy qarjy jýiesin jasaushylar, adamzatty otyrsa opaq, túrsa sopaq etetin jana tehnologiyalar,.. sol «jana tәrtiptin» negizgi maqsatyna ainalsa, onday basqarudan ne ýmit, ne qayyr?!

Derbestik sóz jýzinde ghana bar aldamshy úghym. Jer shary halyqtary tәuelsizdikterin basybayly at tóbelindey azghantay shaytany top qolyna ústatyp qoyghaly qashan. Olardyng Ordasyn kóp alysqa úzamay-aq solardyng ózderi oilap tapqan ghalamtor arqyly tez tauyp biluge bolady. Vatikan-siti, London-siti, Kolumbiya-siti, mine, jahanda eshbir zang men tәrtipke baghynbaytyn, ruhaniy-qarjy-әskery sala boyynsha ózara mindetterin bólisip alghan birer myng ghana túrghyny bar osy alaqanday ýsh qalany zerttep-bilseniz bolghany, izdeushi sayttardan «Novyy mirovoy poryadok» degen anyqtauyshty bassanyz bolghany kerekti aqparat tasqyny tógile jóneledi. Atalmysh jahandyq úiymdy әshkereleushi әr tildegi beynefilimder, zertteu maqalalar әsirese songhy on jyldyng jýzi boyynsha óte ýlken qarqyn alyp jaryqqa shyghuda. Masondyq úiymnyng illuminattyq bútaqtary, ekuminizm syndy aldarqatushy qoghamdyq qozghalystary, әlemning jýzdegen eng ýlken qalalary tórinen oryn alghan simvolikalyq sәulettik ghimarattary, adamzat tarihynda eleuli oryn alghan mason túlghalary, masondyq iydeologiya qúrbandary, bolashaqtaghy komandorlardyng josparlary, Olimpiada siyaqty qysqy jәne jazghy oiyndardy qyzyqtaghan bolyp basshy masondardyng onashada bas qosulary, osy siyaqty san tarau taqyryptar tarqatyla beredi, taramdala beredi. Pravoslaviyalyq, protestanttyq, iahudiylik, bir sózben qorytqanda әlemdegi islamnan ózge jetekshi din ókilderi san aluan formasyn tauyp jariya jәne jasyryn týrde atalghan mәsele boyynsha aiyptau ýnderin qatuda. Songhy alty jyl ayasynda Týrkiyada týsirilip, ondaghan shet tilderge audarylyp, astarly aitarymen, shiyelenisken oqighasymen, qúpiya úiymdardyng jymysqy qyzmetin әshkereleuimen milliardtargha maghlúm bolghan tórt jýz seriyalyq «Qasqyrlar mekeni» kórkem filimi mason úghymynyng últtar men dinderge qaramaytyn barsha shaytany bolmysyn jarqyrata ashyp berdi dep bilemiz. Rotshilidtar men Rokfellerlerding jýzdegen jyldar boyyna ne istep kele jatqanyn naqty dәleldermen sipattap bergen aghylshyn, orys, ispan barlau qyzmetterining búrynghy jandaraldary jazghan kólemdi zertteu enbekteri de osy qatardan. Sottalghan kýieubala Rahat Áliyevting atynan jazylghan «Krestnyy testi» kitabynyng alghashqy jalghan degen núsqasynda Qazaqstandaghy masondyq qozghalysy jәne onyng belsendi mýsheleri jayynda qyzyqty derekter keltirilgen. Alayda Qazaq jamaghaty múnday maghlúmattardan deninde maqrúm jatyr. Tipti eng az degende ondaghan million dollarlap europa, múhit asyryp jyraqtap ketken әkki qandastarymyzdyng ózi qanday shaytany torgha týsip qalghandaryn bilmey daghdaruda. Adal men aram degen ne, budjet qarjysyn qymqyru, tender arqyly talapaygha týsiru nege әkelip soqtyrady, sol sekildi sadaqa, zeket, qayyrymdylyq turaly olardan súrap jatudyng ózi artyqshylyq.

Halyqaralyq úiym mәselesi sóz bolghanda bizdi masondardan góri kelesi jyly Qazaqstan tóraghalyq etetin OIYK, qazaqsha aitqanda Islam Konferensiyasy Úiymynyng júmysy qatty qyzyqtyrady. Óitkeni Birikken Últtar Úiymymen teketiresip túrghan búl úiym alpysqa juyq mýshe memleketteri arqyly jahandyq kókeytesti kóptegen mәselelerding ontayly sheshim tabuyna tikeley yqpal etetin mýmkinshilikteri bar. Osydan birer ay búryn Hanbalyq, yaghny Beyjindegi myng jyl búrynda salynghan tarihy meshitte júma namazyn oqyghannan keyin sol elge arnayy issaparmen kelgen IYKÚ bas hatshysy, Jiddada túratyn týrik qandasymyz Ekmaliddin Ihsanoglymen kezdeysoq kezdesip, súhbattasuymyzdy, qysqasha bolsa da pikir almasuymyzdy taghdyrdyng ózi mandayymyzgha jazyp qoyghan syiy dep quana qabyl aldyq.

- Qazaqstandaghy barlyq ziyalylar nege memlekettilik iydeya tónireginde birikpeydi, pikir birligi nege joq?

- Eng әueli anyqtap alatyn mәsele ziyalylyq jayynda. Joghary bilimi bar, azdap oqyghan-toqyghany barlardyng barlyghyn ziyaly desek onda alysqa úzamaymyz. Osy asa kýrdeli qúbylysty ondaghan jyldap úmyt qaldyrsaq, altau ala, tórteu týgel bolmay túrghan qazirgi zamanda qanday iygi nәtiyje kýtuge bolady. Sharighat sharttarynda da fatua ózgesheligi bar, olay bolsa pikir aluandyghy ghana birtútastyqqa negiz qalaydy emes pe?! Bizdinshe, diny senimi kýshti, últtyq sana-sezimi biyik ziyaly qauym ghana memleketting berik irgetasyn qalaydy. Al memlekettik iydeologiya baghdarlamasy memlekettik hatshy dengeyindegi myqty iydeologtyng kýn sayynghy uayym-qayghysyna ainalmasa, jeke-dara jýrip jasaghan enbekting barlyghy esh bolmaqtyghy aiday aqiqat. Alysqa úzamay-aq bir milliard ýsh jýz elu million halyqty bir maqsatqa tastýiin júmyldyrugha qol jetkizip otyrghan, sonymen qatar bayyrghy Kúnfudziy ilimin, batystyq demokratiya men shyghystyq әleumettik tengermeshilikti, naryq ekonomikasyn jymyn bildirmey, qatar alyp kele jatqan kórshi Qytaydyng tәjiriybesining ózi-aq kóp nәrseni bizderge úghyndyrmay ma?! BAQ qúraldarynyng bas-ayaghy jinaqy qyzmetine qarap ta kez-kelgen memleketting iydeologiyalyq jay-japsary turaly pikir týiindeuge әbden bolady.

- Balalarynyz jәne bar bolsa nemereleriniz bilimdi qay tilde alyp keledi? Qazaq tilining bolashaghyna kózqarasynyz qanday?

- Balalarym deninde qazaq tilinde bilim aluda. Sonymen qatar orys, týrik, aghylshyn tilderin de tandaghan kәsipterine baylanysty jaqsylap mengerude. Qazaq tilining bolashaghy degende bizdi onyng sandyq týrdegi qoldanylu ayasy keneni emes, tildik qúnarlylyghy jútansuy mәselesi qatty alandatady. Qazaq tilindegi oqulyqtardy qolgha alyp qaraytyn bolsanyz maghynalyq shatysulardan basynyz auyryp ketedi. Ózge últ ókilderi túrmaq qazaq balalarynyng ózi qinalyp oqityn múnday kitapty nege biznes jasap jýzdegen myng danamen qayta-qayta shyghara beremiz. Oiymyzdy onan әri asha týsetin bolsaq, ýsh myng jyl boyyna kóshpeliler órkeniyeti әldiylep terbetken qasiyetinnen ainalayyn qazaq tili tórt týlik mal sharuashylyghymen baylanysty on myndaghan sózdik qordyng qoldanystan shyghyp qaluyna oray airyqsha jútansyp, búryn-sondy bolyp kórmegen qasiretti kýidi bastan keshirude. Búl orayda qazaqpen qazaq qazaq tilinde sóilesip qana qoymay, últymyzdy sauyqtyryp, qala many jәne auyldy jerde tabighy mal sharuashylyghy ónimderin óndirudi óristetip, bayyrghy әdeby qazaq tilinde sóilesui tiyis degen úran birinshi kezekke shyghuda!

- Otbasynyzdyng jәne tuystarynyzdyng arasynda diny kózqarastar qayshylyghy bar ma? Dinge degen seniminiz jәne Qazaqstandaghy diny bólinushilikterge degen kózqarasynyz qanday?

- Álhamdulilla, diny kózqaras boyynsha әuletimizde qayshylyq bolghan emes. Týrli sektalar men aghymdargha kirip ketip, el ishinde iritki salyp jýrgen jaqyn tuystar da osy kýnge deyin kózge shalynghan joq. Onyng basty sebepterining biri - ata-babalarymyzdyng myndaghan jyldar boyyna Taufiyqty atanyp, islam dinining Imam Aghzam mazhabyn búljytpastan berik ústanuynda dep bilemin. Ýsh dara biyge ústaz bolghan dana dindar Ánet baba, әdil de qatal ýkimdi Kengirbay bi, músylmanda ataqty Qúnanbay taqua, aiday әlemge mәshhýr Ibrahim (Abay) danyshpan, Áuez qoja, Ghabithan damolla, sharighat bilgiri Shahkәrim, medrese ústaghan Kókbay qajy syndy esimderi dindarlyghymen elge taraghan baba-әjelerdi úzynsonar etip, tizbeley beruge bolady.

Kenes ókimeti túsynda jastay qaytys bolghan Saparalymen birge tuysatyn Jýnisqaly aqsaqal, naghashy júrtymyzdan anamyzdyng anasy Kýlipa әje bes uaqyt qalaysha namaz oqyp, shildening aptabynda qinalmastan oraza ústap jýrgenderin kishkentay kezimizden kórip ósken bizder ýshin shiyrek ghasyr búrynda islam qúndylyghyna basybayly den qoy asa qiyngha soqpady. Tughan agham Ayman Tóleubayúly (1958-1997) Kenes odaghy ydyray salysymen Stambuldaghy medresede 1992 jyly diny sauat ashyp kelip, Abay elinde islam nasihaty, meshit-medirese salu, Bi-Ata qayyrymdylyq qoryn qúru siyaqty izgi istermen ainalysa bastauy da әuletimizdegi imandylyqtyng kýsheye týsuine óz septigin tiygizdi. Dey túrghanmen, haram zatty tútynbasa da jaqyn-júraghattyng halalgha basybayly den qoymauy, paryz amaldardy oryndauda shaytan laghnet azghyryp kýni ertenge sala berui, iman men senim kýsh ala almay «búzylghan ýidey» ruhany dýbara kýy keshui, búl dýniyesi men aqyretin jaqsartu ornyna tura joldan qasaqana adasuy jyl ótken sayyn janymyzgha qatty bata týsude.

Auqymdy mәselening biri - Qazaqstandaghy diny ahualgha keletin bolsaq, búl oraydaghy kókeytesti oi-pikirlerimizdi tabany kýrektey jiyrma jyl boyyna qazaq jәne orys tilderinde baspasóz betinde, tele-radio habarlary arqyly jazyp kelemiz, aityp kelemiz. Jaryq kórgen ondaghan kitaptarymyzda da búl taqyryp úmyt qalghan joq. Elbasy, ýkimetbasy, parlament basshylary da búl orayda statistikalyq mәlimet jariyalasa, bizderden yaghni, «Qaghanat» ghylymiy-mәdeny ortalyghy men «Qaghanat» konsorsiumy mýshelerinen artyq eshkim de songhy ondaghan jyldar bederinde әr joly tynnan mәsele kóterip, ýn qatyp otyrmaghanyna kózderi jeter edi. Syn shyn aitylsa da qaymyqpay, moynymen kóterip alatyn jauapty qyzmetkerler az kezdesedi. Aqorda tóniregindegi sheneunikter «jaghdaydy oidan shygharyp qiyndatyp otyrsyndar» dese (mәselen, 2000 jyly Elbasy atyna jazylghan, Diny senim bostandyghy men diny birlestikter turaly zandy týbirimen ózgertip, memleket tarapynan islam jәne dәstýrli hristiandyq baghyttardy qoldamasa, býldirgish sektalar ruhany jaghdaydy nasyrgha shaptyryp jiberui op-onay degen siyaqty resmy hattargha oray), búrynghy dinbasy men onyng qazirgi izbasary bas muftiylerimiz dereu taghyn bizder tartyp alatynday alakózdenip jaugha shyghyp, qordalanghan mәselening týiinin sheshuden góri «tasadan tas atyp», әldekimderdi qolshoqpar etip aidap salyp, ghalamtor arqyly aty-jónin kórsetuden qorqyp bylapyt ghaybat aityp, onsyz da peshenelerine jazylghan bilip istegen kóp kýnәni auyrlata týsude.

Al, diny bólinushilik taqyrybyna qayta oralar bolsaq, kesel odan sayyn asqynyp, sektalar derti milliondardy sharpyp túr deuge bolady. Búl orasan ýlken qarjy kózi arqyly syrttan әkelingen qaterli ruhany dert bolghanymen oryndaushylar jәne qoldaushylar, jýzege asyrushylar óz ishimizde ekenin әste esten shygharmayyq. Qazir meshitte, ne shirkeude ýlken býlik shygharghan shaytany adamgha on myndaghan qúny joq kók qaghazdy ústata salatyn ospadar zaman bolyp túr. Syrttay qaraghanda aqyl-esi býtin siyaqty kóringenmen, maqsatty týrde oi-pighyly ulanghan jastar ata-analaryn tyndaudan qalyp, naghyz mәngýrtting kýiin keship, Otanyna ot qúshtyrudan tayynbauda. Dertting aldyn alugha әli de kesh emes. Biraq ta, altyn basty elbasy men dinbasy júmylsa da, jene almaytynday tamyrlanyp ketken aqyrzamannyng doyyr kýshimen betpe-bet kelip otyrmyz. Álbette, ýmitsiz shaytan ghana!

- Ángimenizge rahmet!

 

Fazylbek ABSATTARÚLY


«Jas qazaq ýni» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340