Birtughan bayke. Qyrghyzgha qútty bolsyn, al, qazaq, oilan!
Jasymyz bar, jasamysymyz bar bәrimiz úlarday shulap qit etkenge kórshi Qyrghyz elindegi oqighalardy sabaq retinde mysal ete otyryp aitudy әdetke ainaldyrghan edik. Múnday mysal aitqandardyng deni ózining erteni ýshin ishi qylpyldap otyrghan song qoryqqan búryn júdyryqtaydynyng kerin qylghanghanyn da elding qu ishi sezdi. Ishinen myrs etip bir kýldi de qoydy. Sóitken qúdayy kórshimiz Qyrghyz elindegi parlament saylauynyng songhy әri naqty qortyndysy belgili boldy. Saylau qortyndysynyng nәtiyjesine qaraghanda, basym dauyspen parlamentke birinshi bolyp «Ata-Júrt» partiyasy ótken. Sonday-aq, «Ar-Namys», "Respublika", Qyrghyzstannyng Sosial-demokratiyalyq partiyasy "Ata-Meken" partiyasy da jana parlamentting qúramyna enbek.
Sóitip, TMD kóleminde túnghysh ret parlamenttik basqaru jýiesine kóshken Qyrghyz elining parlamenttegi oryndaryn saylauda jeniske jetken partiyalar tómendegidey bólispek: "Ata-Júrt" - 28, QSDP - 26, "Ar-Namys" - 25 "Respublika" - 23, "Ata-Meken" - 18.
Jasymyz bar, jasamysymyz bar bәrimiz úlarday shulap qit etkenge kórshi Qyrghyz elindegi oqighalardy sabaq retinde mysal ete otyryp aitudy әdetke ainaldyrghan edik. Múnday mysal aitqandardyng deni ózining erteni ýshin ishi qylpyldap otyrghan song qoryqqan búryn júdyryqtaydynyng kerin qylghanghanyn da elding qu ishi sezdi. Ishinen myrs etip bir kýldi de qoydy. Sóitken qúdayy kórshimiz Qyrghyz elindegi parlament saylauynyng songhy әri naqty qortyndysy belgili boldy. Saylau qortyndysynyng nәtiyjesine qaraghanda, basym dauyspen parlamentke birinshi bolyp «Ata-Júrt» partiyasy ótken. Sonday-aq, «Ar-Namys», "Respublika", Qyrghyzstannyng Sosial-demokratiyalyq partiyasy "Ata-Meken" partiyasy da jana parlamentting qúramyna enbek.
Sóitip, TMD kóleminde túnghysh ret parlamenttik basqaru jýiesine kóshken Qyrghyz elining parlamenttegi oryndaryn saylauda jeniske jetken partiyalar tómendegidey bólispek: "Ata-Júrt" - 28, QSDP - 26, "Ar-Namys" - 25 "Respublika" - 23, "Ata-Meken" - 18.
Mine, osylaysha qazaqqa mysalgha ainalghan qyrghyzdyng saylauy bir izge týsip, bir qortyndygha keldi. Endi, keshikpey jana memlekettik jәne sayasy basqaru jýiesi óz júmysyn bastamaq. Sóz joq, Qyrghyz eli búl kýnge qan keship keldi. Onday jaghdaydy dosyng týgil, dúshpanyna tilemesing anyq. Alayda, Qyrghyz eli endigi jerde jana ómirge býkil halyq bolyp betbúryp otyrghany bayqalady. Bauyrlas halyq az uaqyttyng ishindegi alauyzdyq pen qaqtyghystan zәrezәp bolghangha úqsaydy.
Kórshi elding basyna kýn tughanda qazaq biyligi de qarap qalghan joq. Vagondargha tiyelgen azyq-týlikti, qúrylys materialdaryn kýni-týni jóneltip jatty әri irgeles elding tynyshtyghyn, baquatty kýnderge jetuin qyrghyz halqynan kem tilegen joq.
Degenmen, bizge de bir ózgeristing sarghaytyp jýrip, әiteuir, keleri anyq. Sol kezde Qyrghyzdy mysal etken kezderimizdi úmytpasaq eken. Áytpese, «Habargha» qaraghanda ghana qabaghymyzdyng ashylghany bolmasa, biz de qaybir jetisip otyr deysiz... Búl bizding oi. Oqyrmannyng oiy bәlkim, basqa bolar.
«Abay-aqparat»