Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 7768 3 pikir 13 Mausym, 2017 saghat 07:43

Erkekting "instrumentin" emes, quat kózderi instrumentin jazyndar

EHRO bastalghaly bizding jurnalister jazyp jatyr-aq. Biraq kórme kótergen taqyrypta emes, kóbi bosteki әngimeler. Kórme ornalasqan ghimarattyng jyltyraghy, otshashular, kәnsert-mәnsertter, mәdeny sharalar, kórmeden týsetin aqshalay paydalar, Afrikadan ba eken, sonday ystyq jerden kelgen adamdardyng Astanada «instrumentin» ghana jauyp, qalghan jeri jalanash jýrgeni, oblystardan, shetelden qansha adam keldi t.b.

Men bizding jurnalisterding naqty taqyryp ayasynda aqparat jazghandaryn qalar edim. Naqty taqyryp – quat kózderi turaly ghoy. Qay memleket qanday quat kózin úsynady, ony bizding elde paydalanugha bola ma, onyng artyqshylyqtary men kemshilikteri jәne t.b.

Bizding Qazaqstan búl salada ne istep jatyr eken? Ghalymdar men tapqyrlardyng úsynystary qanday? Kórmening maqsaty da sol ghoy. Álde, qúr dauryqpa, at shygharu ma? HH ghasyr basynda ma eken, orystyng ghylymy ekspedisiyasy Manghystau jerin talay zerttegen. Múnay t.b. qazba baylyqtaryn izdegen. Sonda bir ghalym (atyn úmytyp túrmyn) sol jerdegi quat kózderin eseptepti. Ol jerde uran, kómir jәne әriyne múnay-gaz bar. Quat kózine jyl on eki ay bir tynbay azynaytyn da túratyn jeldi de qosady. Sonda eng kóp degen múnay jelmen salystyrghanda jip ese almaydy eken. Jel 100 pros bolsa, múnay 1-10 pros shamasynda.

Ana jyly "Ana tili" gazetinde jýrgenimde "Qyzylordanyng jeli – Qyzylordanyng baylyghy" degen maqala jazyp edim. Sonda bir toqtamaytyn jeldi elektr quatyna ainaldyrudy aitqanmyn. Quattyng bizding elde odan basqa da kózderi jetip artylady. Biraq soghan әli kýnge deyin eshkim moyyn búrmap edi, endi mynau kórme sol olqylyqty toltyra alsa jaqsy bolar edi. Sondyqtan jyltyraq zaldarda týsken suretter emes, oqyrmangha naqty taqyryp tóniregindegi aqparattar kerek. Sezim-mezim degendi bylay ysyryp tastap, kórme taqyrybyna moyyn búrghan jón.

Núrlybek Safiyn

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5357