Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3732 0 pikir 30 Qazan, 2010 saghat 13:53

QYRGhYZ-QAYSAQ OQ-DÁRISINING QÚRAMY

Qyrghyz-qaysaq oq-dәrisining qúramy sor, kómir jәne kýkirtten túrady.

Sordy qyrghyz-qaysaqtar eski qystaq kóninen nemese kóne «qalmaq» qorghandardyn1 topyraghynan jinaydy, kómir tek tal aghashynan alynady jәne tatar saudagerlerinen satyp alatyn orys kýkirtin paydalanady, Tashkent bazarynan da kýkirt alynyp keledi, biraq ol nashar dep sanalady.

«Qalmaq» qorghanynda kóne zamandarda adamdar túrdy dep sanaytyn qaysaq dorba alyp, ony topyraqpen toltyrady, onyng ekinshi qabatynda kýkirtting bar-joghyn tekseru ýshin otqa tastaydy2, eger ot lap etip jansa, kýkirt bar degen sóz.

Topyraqty jinaghannan keyin, qazandy otqa qoyyp, qajetinshe su qúiyp, oghan jinaghan topyraqty salyp, әbden qaynatady. Topyraq qazannyng týbinde qalady, al su sarghylt týske enedi. Solaysha qaynatyp, qazandy ottan alady da, salqyndatady, topyraq sudan bólinip, qazan týbine túnady; búdan keyin sarghylt súiyq saz qalmas ýshin taza kiyizben jaqsylap sýziledi, búdan keyin súiyq taza qazanda taghy bir ret bayau qaynatylady, taza astaugha nemese basqa ydysqa qúiylyp, beti shiymen shaqpaqtap jabylady. Sor shiyge jabysyp, ózi kristaldanady, solaysha shege tәrizdi qalyndyghy qaz qanatynday, al úzyndyghy bir qarys sýngiler týziledi. Qalghan su qaytadan qaynatylyp, qaytadan astaugha qúiylady, búl әreket jeti ret qaytalanady; әrbir qaynatu jәne qoyyltu әreketinen keyin bir shúnghyl tabaq týbindey bolatyn sor alynady.

Qyrghyz-qaysaq oq-dәrisining qúramy sor, kómir jәne kýkirtten túrady.

Sordy qyrghyz-qaysaqtar eski qystaq kóninen nemese kóne «qalmaq» qorghandardyn1 topyraghynan jinaydy, kómir tek tal aghashynan alynady jәne tatar saudagerlerinen satyp alatyn orys kýkirtin paydalanady, Tashkent bazarynan da kýkirt alynyp keledi, biraq ol nashar dep sanalady.

«Qalmaq» qorghanynda kóne zamandarda adamdar túrdy dep sanaytyn qaysaq dorba alyp, ony topyraqpen toltyrady, onyng ekinshi qabatynda kýkirtting bar-joghyn tekseru ýshin otqa tastaydy2, eger ot lap etip jansa, kýkirt bar degen sóz.

Topyraqty jinaghannan keyin, qazandy otqa qoyyp, qajetinshe su qúiyp, oghan jinaghan topyraqty salyp, әbden qaynatady. Topyraq qazannyng týbinde qalady, al su sarghylt týske enedi. Solaysha qaynatyp, qazandy ottan alady da, salqyndatady, topyraq sudan bólinip, qazan týbine túnady; búdan keyin sarghylt súiyq saz qalmas ýshin taza kiyizben jaqsylap sýziledi, búdan keyin súiyq taza qazanda taghy bir ret bayau qaynatylady, taza astaugha nemese basqa ydysqa qúiylyp, beti shiymen shaqpaqtap jabylady. Sor shiyge jabysyp, ózi kristaldanady, solaysha shege tәrizdi qalyndyghy qaz qanatynday, al úzyndyghy bir qarys sýngiler týziledi. Qalghan su qaytadan qaynatylyp, qaytadan astaugha qúiylady, búl әreket jeti ret qaytalanady; әrbir qaynatu jәne qoyyltu әreketinen keyin bir shúnghyl tabaq týbindey bolatyn sor alynady.

Qajetti mólsherindegi sor alghannan keyin, ony shoyyn qazangha salyp, bir tәulik ýzdiksiz qatty taspen ýikeleydi.

Óte úsaq úntaqtalghan sordy dayyndap alghan son, kómirdi dayyndaugha kirisedi, qaysaqtar taldy eng júmsaq, oq-dәrige jaramdy aghash dep sanaytyndyqtan tek taldan alynady.

Dәl osylaysha kómir de sor siyaqty óte úsaq úntaqtalady, qazaqtardyng pikirinshe, kómirdi úntaqtau ýshin bes adam kerek, olar әbden sharshaghansha kýni boyy júmys isteydi.

Tarazyny alyp, sordy, kómirdi jәne kýkirtti ólsheydi. Eki jarym funt kóleminde oq-dәri alu ýshin bir funt sor, jarty funt kómir men bir funt kýkirt qosady.

Osy zattardyng barlyghyn ólshep alghannan keyin olardy qazangha salyp, janyp ketpeytindey dәrejede qyzdyrady, sosyn tәulik boyy ýikeleydi, arasynda su seuip, ylghaldatyp otyrady. Osynyng barlyghyn oq dәri týsine engen úsaq úntaqqa ainaldyryp, attyng qúiryq qylynan nemese jalynan bir uysyn alyp, qúramdy ýlkendigi tary dәnining mólsherine kelgenshe ysqylaydy, úntaqqa ylghaldanu ýshin ýnemi su sebilip túrady.

Qajetti mólsherge engen oq dәrini tym ýlkenderinen ajyratyp, irilerin qaytadan taspen úntaqtaydy, qaytadan su seuip, qajetti kólemge kelgenshe taghy da qylmen ysqylaydy. Qalghan qúramdy tastaghysy kelmese, sәl su qosyp, taghy da qylmen ysady. Eng sonynda ashyq kýnde oq-dәrini samal jelge eleydi, solaysha ol qoldanugha dayyn bolady.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347