Irannyng preziydenti Holokosty joqqa shyghardy, Ugo Chaves batystyng kósemderine múryn shýiirip otyr, Putin «qant-kәmpiytin qamshygha auystyrdy». Nege? Óitkeni, olar demokratiyanyng dengeyi múnay baghasynyng dengeyimen shamalas bolatynyn jaqsy týsinedi. Jana zamannyng tabighatyn ashatyn petrosayasattyng әuelgi zany, mine, osynday.

Parsy shyghanaghyndaghy elderding songhy birneshe jyl ishindegi ahualyn oisha sholyp otyryp, men mynaday qorytyndy jasadym: osy ónirdegi arab memleketterining ishinde túnghysh ret әiel adamdardy qatystyra otyryp, erkin de әdiletti saylau ótkizgen, gastarbayterlerge tәueldilikten qútylyp, óz azamattaryn júmyspen qamtu ýshin enbek zannamasyn tolyqtay qayta týzegen el - Bahreyn. Aytpaqshy, sol Bahreyndegi múnay qory shyghanaqtaghy ózge elderden búryn tausylatyn kórinedi. Al osy ónirde alghashqylardyng biri bop AQSh-pen erkin sauda-sattyq turaly kelisimge qol qoyghan da - osy Bahreyn. «Mýmkin búl jay ghana sәikestik shyghar?» dep oilagham men. Aqyry, arab әlemindegi aujaydy zerdeley kele, livandyq demokrattardyng óz elinen siriyalyq әskerlerdi qalay quyp shyqqanyn kórip, men ózime taghy bir súraq qoydym: «Arab әlemindegi jalghyz demokratiyalyq elde bir tamshy múnaydyng bolmauy kezdeysoqtyq pa?».

Irannyng preziydenti Holokosty joqqa shyghardy, Ugo Chaves batystyng kósemderine múryn shýiirip otyr, Putin «qant-kәmpiytin qamshygha auystyrdy». Nege? Óitkeni, olar demokratiyanyng dengeyi múnay baghasynyng dengeyimen shamalas bolatynyn jaqsy týsinedi. Jana zamannyng tabighatyn ashatyn petrosayasattyng әuelgi zany, mine, osynday.

Parsy shyghanaghyndaghy elderding songhy birneshe jyl ishindegi ahualyn oisha sholyp otyryp, men mynaday qorytyndy jasadym: osy ónirdegi arab memleketterining ishinde túnghysh ret әiel adamdardy qatystyra otyryp, erkin de әdiletti saylau ótkizgen, gastarbayterlerge tәueldilikten qútylyp, óz azamattaryn júmyspen qamtu ýshin enbek zannamasyn tolyqtay qayta týzegen el - Bahreyn. Aytpaqshy, sol Bahreyndegi múnay qory shyghanaqtaghy ózge elderden búryn tausylatyn kórinedi. Al osy ónirde alghashqylardyng biri bop AQSh-pen erkin sauda-sattyq turaly kelisimge qol qoyghan da - osy Bahreyn. «Mýmkin búl jay ghana sәikestik shyghar?» dep oilagham men. Aqyry, arab әlemindegi aujaydy zerdeley kele, livandyq demokrattardyng óz elinen siriyalyq әskerlerdi qalay quyp shyqqanyn kórip, men ózime taghy bir súraq qoydym: «Arab әlemindegi jalghyz demokratiyalyq elde bir tamshy múnaydyng bolmauy kezdeysoqtyq pa?».

Osy súraqtar tónireginde qansha bas qatyrsam da, arasalmaq turaly bir payymnyng tónireginen shyr ainalyp shyqpay qoydym. Naqty esep pen taldaudan túratyn kәdimgi arasalmaq: múnay baghasynyng dengeyi men belgili bir elderdegi ekonomikalyq, sayasy bostandyqtardyng dengeyi arasyndaghy arasalmaq.

...Álbette, mening maqsatym osy taqyrypty býge-shýgesine deyin qazbalap, dissertasiya qorghau emes, boljamdy tekseru, pikirtalas tughyzu. Al, múnaydyng baghasy men demokratiyanyng damuy arasyndaghy arasalmaqty tarazylau tipti de jópshenki is emes. Ásirese, múnay baghasynyng búdan әri ósui bolashaqtaghy halyqaralyq qarym-qatynastardyng aiqyndaushy faktoryna ainalaryn eskersek, onyng әlemdik sayasatqa qalay әser etetinin de zerdeleuge tiyispiz.

Biz jasaghan grafikter múnaydyng baghasy men bostandyqtyng arasynda ajyraghysyz baylanys bar ekenin kórsetedi. Osy sebepti de men ózim ekshegen Petrosayasattyng birinshi zany jayly pikirimdi ortagha salyp otyrmyn. Ol bylay: múnay baghasynyng dengeyi men múnaygha bay memleketterdegi bostandyqtyng dengeyi bir-birine qaraylas, tәueldi.

Petrosayasattyng birinshi zany boyynsha múnay shiykizatynyng ortasha әlemdik baghasy ósken sayyn, búl memleketterdegi sóz, baspasóz bostandyghynyng ayasy taryla beredi, әdiletti saylau instituty, zang ýstemdigi, sottar men sayasy partiyalardyng erkindigi shekteledi. Múnday kelensiz ýrdiske sebepshi bolatyn taghy bir faktor bar: múnay baghasy sharyqtap ósken jaghdayda múnayly memleketterding jetekshilerin ózderi turaly әlemdik qauymdastyqtyng ne oilaytyny alandatpaydy. Jәne kerisinshe, sol zandylyqqa sәikes, múnay baghasy qúldyraghan sayyn múnayly memleketter sayasi, qoghamdyq qúrylymdy odan әri jetildiruge, oppozisiyamen sanasugha, azamattardyng (әiel, erkek dep bólmey-aq) tenqúqyly bәsekelestigine mýmkindik jasaugha, aghartushylyq, qúqyqtyq jýieni qalyptastyrugha, kәsipkerlikke qoldau kórsetuge, investisiyalar tartugha mәjbýr bolady. Múnayly memleketterding jetekshilerin de óz is-әreketterine shetel qalay qaraydy degen saual oilanta bastaydy.

Ekonomist-mamandar tabighy resursyn ýrip iship, shayqap tókken elderding  ekonomikasy men sayasatynda kelensiz jayttardyng da bolatynyn aitady.

Ol fenomendi «golland auruy» nemese «shiykizat qarghysy» dep atap jýr. «Golland auruy» termiyni shiykizat eksportynan týsetin aqshanyng astynda qalghan elderdegi industriyanyng mesheulenuin menzeydi.

Búl anyqtauysh eng alghash 1960-jyldary, Gollandiyada tabighy gazdyng mol qory tabylghan uaqytta payda bolghan edi. «Golland auruyn» júqtyrghan elderde últtyq valutanyng baghamy әp-sәtte nyghayady. Ol, әlbette, múnaydan, altynnan, gazdan, almastan, ózge de shiykizat kózderinen týsken qarajattyng arqasy. Sonyng nәtiyjesinde ol elderdegi eksporttyq ónerkәsip tauarlary bәsekelestikke tótep bere almay, import arzandaydy. Qaltasyn aqshagha qampiytqan azamattar jappay importtyq tauarlardy paydalanugha kóshedi, otandyq ónerkәsip bolsa, túralap qalady. Industriyanyng mesheuligi degenimiz, mine, osy. «Shiykizat qarghysy» termiyni de jogharydaghy gәpke tikeley qatysty. Shiykizat resurstaryna basybýtin tәueldilik elding sayasi, investisiyalyq, aghartushylyq  ómirine de әser etedi. Múnday jaghdayda tiyimdi bәsekelestikti qamtamasyz etu, innovasiya, júrttyng qyjalatyn óteytin ónim óndiru basty nәrse emes. Basty mәsele - múnay «kranyn» kim baqylaydy jәne odan kim qansha ýles alady degen gәp.

Áriyne, múnay baylyghynyng qoghamdy demokratiyalandyrugha tiygizetin keri әseri turaly ózge de teoriyalar bar. Solardyng ishindegi ózime etene jaqyn, tereng enbek dep Kaliforniya uniyversiytetindegi sayasattanushy Maykl L.Rosstyng zertteuin aitar edim. Ol 113 elding 1971-1997 jyldardaghy statistikalyq derekterin zerdeley kele, bylay deydi: «Múnaydy eksportyna ghana arqa sýieu әdettegidey memlekettegi demokratiyalanu ýrdisine tosqauyl bolady. Qyzyghy, múnday qúbylys basqa ónim týrlerining eksportyna tipti de qatysty emes. Múnday qúbylys Arab jartyaralyna, Tayau Shyghys pen Saharanyng ontýstigindegi Afrikagha, taghy da basqa shaghyn memleketterge tәn.

Meninshe, Rosstyng zertteulerindegi erekshe baghaly nәrse - shekten tys múnay kirisining demokratiyagha qalay әser etetinin jipke tizip kórsetip bergeni. Birinshiden, ol «salyqtyng әserin» bóle-jara aitady: múnaygha bay elderding ýkimetteri qazynagha týsken qarajatty aldymen әleumettik shiyelenisti basugha júmsaydy. Óitpegen jaghdayda qogham memleketten esep berudi nemese biylik qúrylymdaryndaghy halyqtyng ókilettigin arttyrudy talap etetini belgili ghoy. Men osy tezisti bylaysha týzer edim: Amerika revolusiyasynyng úryndarynyng biri «Ókildikterding baqylauynsyz eshqanday salyq salynbasyn» boldy. Múnayly avtoritarlyq elderde múny kerisinshe qoldanady: «Salyqty rettep almay, eshqanday ókildikter bolmaydy». Múnaygha bay elderde azamattardy salyqtyng astynda qaldyru da keyde qajet emes. Ol óz jónimen, eksporttyq kiristing esebinen jasalady. Esesine onday ýkimetter halyqtyng pikirine qúlaq asa bermeydi, halyqtyng mýddesimen sanaspaydy.

Rosstyng payymynsha, múnaydyng demokratiyagha bógesin bolatyn ekinshi tetigi - «memlekettik kiristerding әseri». Múnaydan týsetin aqsha memleketting әleumettik shyghyndardy úlghaytuyna mýmkindik beredi. Búl óz kezeginde demokratiyagha jaq bolghan kónil-kýiding qysymyn әlsiretedi. Ýshinshi tetik - «әleumettik-toptyq әser». Múnayly memleketting ýkimeti óz elinde sayasy qúqyqtar talap etuge qúmar, tәuelsiz әleumettik toptardyng úya saluyna mýmkindik bermeydi. Múnay kirisining kóbengi «repressivtik әserge» alyp kelui de mýmkin: biylik demokratiyalyq qozghalystardy talqandau ýshin polisiya men arnauly qyzmetterge ayamay aqsha tógedi.

Sonynda, Ross «antimodernizatorlyq әser» jayly aitady. Múnay qúyatyn qarajat kәsiby mamandanu, urbanizasiya, ilim-ghylym dengeyining kóterilu ýrdisterin tejeydi. Al búlar ekonomikalyq órleuge alghyshart jasaytyn, azamattardyng sana-sezimin oyatatyn, olardyng ózara úiymdasuyna, újymdyq talap qoidy ýirenuine, sonday-aq qoghamda ekonomikalyq jaghynan biylikke tәuelsiz  yqpal ortalyqtaryn qúruyna sep bolatyn ýrdister ekeni belgili.

Mine, Petrosayasattyng birinshi zany osy tújyrymdargha ornyqqan, alayda múqiyat zerdelesek ol múnay men sayasy prosesterding baylanysy jayly bizding týsinigimizdi tipti terendete týsedi. Atalghan zandy algha tarta otyryp, men myna nәrsege kónil audartqym keledi: múnaygha basybayly bolu elding damuyna ghana keri әserin tiygizbeydi. Taghy da qadap aitayyn, múnay baghasynyng birese kóterilip, birese týsui men múnayly elderdegi demokratiya tikeley baylanysty. Búl - tiri baylanys. Biz jasaghan grafikterding ózi de kórsetip otyr: múnay baghasy jyldam kóterile bastasa, bostandyqtyng ayasy da jyldam taryla bastaydy.

Múnay beldeui

Múnaydyng baghasy men bostandyqtyng taralu qarqynyna nazar audaruymyzdyng taghy bir sebebi - biz qazirgi uaqytta shiyki múnaygha degen baghanyng ýzdiksiz ósuin kórip otyrghandaymyz. Eger osy ras bolsa, kóterme bagha әlsiz, avtoritarlyq memleketterding sayasatyna әli biraz uaqyt yqpal ete beredi. Búl óz kezeginde Qyrghiy-qabaq soghystan keyingi әlemdi adam tanymastay ózgertip jibermek. Basqasha aitsaq, múnay baghasy AQSh-tyng qarjy ministrining ghana emes, memlekettik hatshysynyng da basyn auyrtuy tiyis.

11 qyrkýiekten keyin múnay baghasynyng dengeyi 20-40 dollardan 40-60 dollargha shyrqap shyqty. Áriyne, ol bir jaghynan Iraktaghy, Niygeriyadaghy, Indoneziya men Sudandaghy zorlyq-zombylyq pen qaqtyghystargha da baylanysty.  Dese de, osy qúbylysty men «әlemning tigisin jatqyzu» dep ataymyn, ol Qytaydan, Braziliyadan, Ýndistannan jәne búrynghy kenes imperiyasynan әlemdik naryqqa «qotaryla salghan» 3 milliard tútynushygha baylanysty. Olardyng bәri de ýili-barandy boludy, kólik minudi, tonazytqysh pen mikrovolnovka satyp aludy armandaydy. Olardyng quat kýshterine degen súranysy orasan hәm kýn ótken sayyn ósip barady. Solar múnay baghasyna qysym jasaudyng tetigine ainaldy. Eger Batys ózining qoryn saqtap qalu jolynda radikaldy әreketterge barmasa, eger organikalyq otyn kózine balama tabylmasa, bolashaqta múnay baghasy 40-60 dollar emes, odan әri sharyqtay bermek.

Múnday jaghday, sayasy túrghydan alghanda, bostandyqtyng týbirimen joyyluyna, jemqorlyqtyng asqynuyna, ózge de avtokratiyalyq, antiydemokratiyalyq is-әreketterge aparyp soghady.  Búl әljuaz instituttary nemese avtoritarlyq ýkimetteri bar múnayly elderding birazyna qatysty. Ol elderding jetekshileri kiristen týsetin qarajattyng ýlesi toqtausyz óse beretin biledi. Kiris qarajaty qaruly kýshterdi jasaqtap, kýsheytuge, qarsylastardy satyp aulgha, saylaushylardyng dauysyn nemese qoghamdyq qoldaudy satyp alugha júmsalady jәne halyqaralyq ereje, tәrtipterdi kózge ilmeuge kepildik bolady. Onday ýrdisting qazirding ózinde bar ekenine kóz jetkizu ýshin bir mәrte baspasózdi sholyp shyqsanyz da jetedi.

Múnayly elderding sayasaty qúbyrdyng manynda ghana órbimeydi, qoghamnyng ózinde qalyptasqan jaghday turaly jansaq týsinikter payda bolady. Eger halqy qayyrshy, biyleushileri baquatty bolsa, ol memleket bilimdi, innovasiyany, zang ýstemdigi men kәsipkerlikti jetildire almay jatyr degen sóz emes. Ol - bireuler múnaydan nәpaqa tauyp otyr, bireuler ash-jalanash otyr degen sóz. Onday qoghamda adamdar bay ýshin bilimdi, kәsipkerlikti, innovasiyany damytatyn qogham qúrudan góri, múnaydy úrlap jatqandardy toqtatu kerek degen oidyng jeteginde jýredi.

Jogharyda aittyq qoy, múnaydyng baghasy men bostandyqtyng taraluy arasyndaghy baylanys ajyraghysyz dýniye. Tipti eng kemel, kóregen deytin jetekshilerding ózi múnay baghasy túraqsyz bolsa, ekonomikalyq, sayasy reformalardyng jolynan aunap týsui kәdik. Bahreyndi eske alynyz. Ózderindegi múnaydyng týgesiletinin bilgen son, quat kózderinen týsetin kiristing qysqaruy reformalargha bastau bolatynyn dәleldep otyr. Biraq olardyng ózi baghanyng uaqytsha ósuine shydas bere almady. «Baghanyng uaqytsha ósuinen ghoy, qazir bizde bәri jaqsy. Búl sheneunikterding toghysharlyghyna aparyp soqtyruy mýmkin, - deydi Bahreyn uniyversiytetining ekonomikalyq zertteuler bólimining basshysy Yasim Huseyn Aliy,  "Gulf Daily News" gazetine bergen súhbatynda. - Ol óte qaterli ýrdis, óitkeni múnaydan keletin kiris ala-qúla, túraqsyz. Bәlkim, Parsy shyghanaghyndaghy standarttargha salsaq, Bahreyn óz ekonomikasyn birshama diyversifikasiyadan ótkizip te alghan shyghar. Biraq halyqaralyq standarttargha layyqty emespiz». Tegeranda qydyryp jýrgende jas iran jurnaliysining myna aitqan sózi de esimde qalypty: «Eger bizde múnay bolmaghanda, biz Japoniya siyaqty bolar edik».

Geologiya iydeologiyadan joghary

Ronalid Reygandy qansha qadirlesem de, Kenes Odaghyn sol joydy degenge sene almaymyn. Kenes Odaghynyng kýireuine sebep kóp bolghan shyghar, alayda 80-jyldardyng ayaghy men 90-jyldardyng basyndaghy múnay baghasynyng kilt tómendep ketui sheshu roli atqarghanyna kýmәn joq. (1991 jylghy Rojdestvo kýnderi, Kenes Odaghy óz ómir sýruin toqtatqanda bir barreli múnaydyng baghasy 17 dollardyng shamasynda bolatyn).

Baghanyng odan әri tómendeui Boris Elisinning postkommunistik ýkimetin zang men tәrtipti saqtaugha, syrtqy әlemmen ashyq sayasat jýrgizuge, әlemdik investorlardyng kónilinen shyghatyn, solar talap etip otyrghan zannamalyq qúrylymdy jasaugha iytermeledi.

Odan keyin biylikke Vladimir Putin keldi. Al, endi, Putinning kezenin, yaghny múnay baghasy jiyrma dollardan alpys dollargha deyin kóterilgen kezendi oisha sholyp shyghynyzshy.

Múnay 20-40 dollar bolyp túrghanda biylik qúrghan preziydentti men «Putin Birinshi» dep atar edim. 2001 jyly Djordj Bush birinshi kezdesuinen keyin-aq, «men Putinning janyna ýnildim, ol senuge túratyn adam» dep saldy. Eger Bush býgingi Putinning - «Putin Ekinshinin», «Putin - barreline 60 dollardyn» janyna ýnilse, onyng janynyng qanshalyqty qara ekenin, múnay tәrizdi qara ekenin kórer edi.

Ol Putinning ayaq astynan tabyla ketken asta-tók baylyqty «Gazprom» sekildi reseylik alyp múnay kompaniyasyn, kóptegen gazetter men televiziyalyq stansiyalardy, reseylik týrli kәsiporyndar men tәuelsiz instituttardy jútyp qoigha paydalanghanyn kórer edi.

90-jyldardyng basynda, múnay baghasy tómendep ketken uaqytta Kuveyt, Saud Arabiyasy, Egiypet siyaqty múnayly arab memleketterining ózi ekonomikalyq reformalar turaly әngime aita bastap edi, tipti sayasy reformalargha tәi-tәy qadam jasay bastaghan. Bagha ósip ketkesin reformalar qayyrlap qaldy, әserese sayasy kenistikte.

Múnayly elderding baylyghy eselep ósken sayyn, endi olar Qyrghiy-qabaq soghys sayasatynan keyingi halyqaralyq qarym-qatynastar jýiesine jәne әlemdik qúrylymnyng ózine shyndap yqpal ete bastamaq.

Berlin qabyrghasy qúlaghan shaqta erkin naryq pen demokratiyanyng damuy qaytyp qayyrylmaytyn danghyl jolgha týskendey bolghan. Songhy on jyldaghy erkin saylaulardyng әlemde keng qanat jangy da osy prosesting әbden mýmkin ekenin kórsetkendey edi.

Biraq býgingi tanda ol bareline 60 dollar tudyrghan múnay avtoritarizmining qarsy tolqynyna qarsy kelip otyr. Ayaq astynan irandyq, niygeriyalyq, reseylik, venesuelalyq rejimder demorkatiyalanudyng jolyn kesip baghuda. Osy elderdegi halyq saylaghan biyleushiler janbyrsha jaughan múnay dollarlaryn taqta myghym otyruy ýshin, qarsylastary men jaqtastaryn satyp alu ýshin, jeke sektordy alqymynan alyp, qylqyndyru ýshin paydalanyp jatyr.

Bәri de mәngilikke ketken siyaqty edi. Ókinishke qaray, Berlin qabyrghasynan bastalghan demokratiyanyng jyly aghysyn múnay avtoritarizmining qara tolqyny kómip ketti. Ras, múnay avtoritarizmi Batysqa kommunizm tәrizdi strategiyalyq, iydeologiyalyq qater tóndire almas. Sonda da bolsyn, ol halyqaralyq túraqtylyqtyng irgesin shayqaltary anyq. Osynyng arqasynda әlemdegi keybir rejimder qosymsha qarjy-qarajat kózderin ashady әri úzaq uaqyt boyy qaram tirlikpen ainalysudy kәsip etedi. Al Ýndistan, Japoniya sekildi elder Iran, Sudan siyaqty múnayly diktatorlardyng degenin isteydi. Óitkeni, olardyng ómir sýrui de múnaygha tәueldi. Halyqaralyq túraqtylyq ýshin múnday aujaydan týk te payda joq.

Men bir nәrseni taghy da qaytalap aitqym keledi. Men jetkizgen payymdaulardaghy baylanys atauly jetilgen, kemel dýniyeler emes, әriyne. Kóptegen oqyrmandar kóptegen dәiekterdi algha tartyp, tújyrymdardy joqqa shygharuy da mýmkin. Biraq men payymdaularymda kýndelikti habarlarda berilip jýrgen ortaq ýrdisterdi tarazyladym: múnay baghasynyng ósui kóptegen elderdegi bostandyqtyng taraluyna tikeley bógesin bolady. Al onday elderding qarasy kóbeyip alghan son, olar әlemdik sayasatty da qolshoqpargha ainaldyrady.

Biz kez kelgen elding múnay tasymalyna yqpal ete almaymyz. Al eger tútynghan energiyanyng kólemi men tiypin ózgertuge kýsh salsaq, biz әlemdik múnay baghasyna yqpal ete alamyz. «Biz» degende men jalpy әlemdik energiyanyng 25 payyzyn paydalanatyn AQSh-ty jәne múnaydy importtaytyn elderdi aityp otyrmyn.

Quat kózderining qúrylymyn ózgertu, paydalanu turaly oilar qorshaghan ortany qorghaushylardyng meyirban tirligi nemese әldebireulerding arynyng isi emes. Búl qazirgi uaqytta últtyq qauipsizdikting ózegine ainaluy tiyis.

Osy oilardy qorytsaq, múnay baghasyn týsiruding yaky múnaygha balama tabudyng sauatty, úzaqmerzimdi josparyn jasamayynsha, demokratiyany algha jyljytudyng amerikalyq strategiyasy degeniniz qúr qiyaly nәrse jәne odan tek qana jenilis tabamyz.

Audarghan Talghat Eshenúly

(Tomas L.Fridman, The New York Times sholushysy, Pulitser syilyghynyng laureaty)