Núrgýl SADYQ. Áuezovting hattary tabyldy
«Barsha qauymnan sýiinshi súraghanday bolyp otyrmyn! Ákem Múhtar Áuezovting bes haty tabyldy. M.Áuezovting ruhany jazba múrasy - sheksiz múhiyt. Endi múhtartanu ghylymy algha órleydi», - deydi Múrat Áuezov.
Alpys jyldan keyin jazushynyng óz qolymen úlyna arnap jazghan hattary perzentining qolyna tiydi. Áke hattaryn qolyna alghan Múrat Áuezovting tolghanysyn aityp jetkizu mýmkin emes. Múrat Múhtarúly siyasy sol qalpynda saqtalghan әke hattaryn paraqtap, tolghana әri quana oqydy. Álemge tanylghan úly jazushy Múhtar Omarhanúlynyng hattaryn Múrat Áuezovke Semey qalasynyng túrghyny Baltash Ersәlimov tabys etti. Baltash aqsaqal Abaydyng jiyeni bolyp keledi. Qazirde «Abay» qorynyng preziydenti qyzmetin atqaryp jýr. Baltash Ersәlim jeke qorynda 30 jyl boyy saqtap kelgen jazushy hattaryn tabys etu ýshin Múrat Áuezovti Semey qalasyna arnayy shaqyrtypty. Múrat Áuezov quanyshty habardy esty sala Semeyge jetken. Bes hattyng tórteui 50-jyldary ol kezdegi bala Múratqa arnap jazylghan. Qoljazbanyng bireui 45-jyldary Áuezovting Mәskeude jýrip, jary Fatimagha jazghany. Jazushy onda ózining aman-saulyghyn aityp, otbasynyng jaghdayyn súrastyrypty.
«Barsha qauymnan sýiinshi súraghanday bolyp otyrmyn! Ákem Múhtar Áuezovting bes haty tabyldy. M.Áuezovting ruhany jazba múrasy - sheksiz múhiyt. Endi múhtartanu ghylymy algha órleydi», - deydi Múrat Áuezov.
Alpys jyldan keyin jazushynyng óz qolymen úlyna arnap jazghan hattary perzentining qolyna tiydi. Áke hattaryn qolyna alghan Múrat Áuezovting tolghanysyn aityp jetkizu mýmkin emes. Múrat Múhtarúly siyasy sol qalpynda saqtalghan әke hattaryn paraqtap, tolghana әri quana oqydy. Álemge tanylghan úly jazushy Múhtar Omarhanúlynyng hattaryn Múrat Áuezovke Semey qalasynyng túrghyny Baltash Ersәlimov tabys etti. Baltash aqsaqal Abaydyng jiyeni bolyp keledi. Qazirde «Abay» qorynyng preziydenti qyzmetin atqaryp jýr. Baltash Ersәlim jeke qorynda 30 jyl boyy saqtap kelgen jazushy hattaryn tabys etu ýshin Múrat Áuezovti Semey qalasyna arnayy shaqyrtypty. Múrat Áuezov quanyshty habardy esty sala Semeyge jetken. Bes hattyng tórteui 50-jyldary ol kezdegi bala Múratqa arnap jazylghan. Qoljazbanyng bireui 45-jyldary Áuezovting Mәskeude jýrip, jary Fatimagha jazghany. Jazushy onda ózining aman-saulyghyn aityp, otbasynyng jaghdayyn súrastyrypty.
Múhtar Áuezovting qoljazbalary kezinde Bórlide jazushy múrajayy ashylarda Áuezov otbasynan arnayy alynghan eken. Sol kezderi Abay audanynyng birinshi hatshysy qyzmetin atqarghan Hafiz Mataev hattyng ýsheuin Bórlidegi jazushy múrajayynda qaldyryp, qalghanyn Semeydegi ólketanu múrajayyna tapsyrghan. Baltash Ersәlimning aituynsha, ólketanu múrajayynyng qyzmetkerleri Múhannan qalghan sol qúndylyqtardyng birsypyrasyn iriktep qoyyp, qalghan jәdigerdi eleusiz qaldyrghan.
Eskerusiz hattar 1980 jyly ólketanu múrajayyna diyrektor bolyp taghayyndalghan Baltash Ersәlimning qolyna týsedi. Sol uaqyttan beri Baltash aqsaqal keyingi úrpaqqa bir keregi bolar dep, jazushy hattaryn óz ýiinde ýkilep saqtap kelgen.
Baltabek ERSÁLIMOV, «Abay» qorynyng preziydenti:
- Býgin bir sәti týsken kýn. Birneshe jyl saqtap kelgen hattardy óz qolymnan úrpaghyna tapsyryp otyrmyn. Býgingi kýn - men ýshin keremet baqytty kýnderimning biri.
Múrat Áuezovting qolynda osyghan deyin de búl hattardyng kóshirmeleri bolghan. Biraq týpnúsqalarynyng kóp jyldar tabylmauy Múrat Múhtarúlyn mazalap jýrse kerek.
Múrat ÁUEZOV, mәdeniyettanushy, memleket jәne qogham qayratkeri:
- Úzaq jyldardan keyin әke hattarynyng qolyma jetkenine sheksiz quanyshtymyn. Ózim Semeyge qanattanyp keldim. Mine, Baltash aghamyzdyng qolynan hatty alyp otyrmyn. Áke hatyn oqyp bir tolghanamyn, al búlardyng ghylymgha bereri kóp ekeni sózsiz. Áuezovtanushy ghalymdargha mәni ýlken der edim. Oghan kýmәnim joq. Ákemning óz qolymen jazghan sózderine, әripterine qarap, qatty tolghanyp otyrmyn. «Aynalayyn, Múratym» dep jazghan hattary meni biraz jasqa kelsem de qatty tolghandyrdy. Mine, birden bes haty qolyma tiyip otyr. Búl izdenis jolyndaghy jaqsy bastama bolady. Sýiinshi súraghanday bolyp otyrmyn. Múhtar Áuezovting әrbir jazghan sózi - ýlken olja. Býgingi tanda Áuezovting 50 tomdyq akademiyalyq jinaghy jazylyp jatyr. Búl hattar mindetti týrde sol jinaqtan oryn tabatyn bolady. M.Áuezovting ruhany jazba múrasy - sheksiz múhiyt. Múhtartanu ghylymy endi algha órleydi. Onyng ómiri turaly jana mәlimetter osy hattar arqyly jaryqqa shyghady dep oilaymyn.
Hattardan bólek Baltash aqsaqal Múrat Áuezovke ózge de estelikterding bir bumasyn tabys etti. Onyng ishinde 1940-1945-jyldary jazushy jayly jaryq kórgen maqalalar men latyn tilindegi «Ekpin» gazeti, birqatar fotosuretterding kóshirmeleri bar. Múrat Áuezovting aituynsha, tabylghan hattardyng barlyghy Almaty qalasyndaghy Múhtar Áuezov múrajayynyng tórinen oryn alatyn bolady.
Raushan MÚQAJANOVA, filologiya ghylymynyng kandidaty, әuezovtanushy:
- Halqymyzdyng úly jazushysy Múhtar Áuezovting óz qolymen jazghan týpnúsqa hattarynyng birneshe jyldan keyin jaryqqa shyghuy, sonymen qatar osy uaqytqa deyin saqtaluy biz ýshin, әuezovtanushy ghalymdar ýshin taptyrmas qazyna, ýlken olja degim keledi. Osy uaqytqa deyin «Áuezovting ghylymy ómirbayany jazylghan joq» dep aityp jýrmiz. Búl úly jazushynyng shygharmashylyghyn, ómirin, býkil ghúmyr jolyn tyng derektermen tolyqtyrugha ózindik ýlesin qosary sózsiz. Keleshek úrpaq ýshin de, aspiranttar men magistranttar, zertteushiler ýshin de qúndy derek, tyng dýniye. Eng bastysy, jazushynyng ghylymy ómirbayanyn qalyptastyrudaghy orny erekshe bolatynyna senimim mol.
Núrgýl SADYQ, Semey
«Alash ainasy» gazeti