Bir kezderi tórtkýl dýniyege taryday shashylyp ketken milliondaghan qazaq ata júrty tәuelsizdik alyp, kók bayraghyn jelbiretkende jýregi jarylarday quanyp edi. Endi qaytsyn, bir kezderi kindik qany tamyp, qasiyetti topyraghyna ainalghan jerge oralatynyna qúlay sengende búrynghy qughyn-sýrgindi bir kýnde úmytyp, úly kóshti qasiyetti qara shanyraqqa qaray búrghan. Ras, alghashqy kezde beri qaray bet búrghan qandastarymyzdy qúshaq jaya qarsy alyp, bauyrlargha degen iltipat tanytyp, qazaqtyng keng jaylauyna ornalastyrghan.

Tek bir әttegenayy, endi ghana bastalyp, sony jaqyn arada tausyla  qoymas degen bekem senimge selkeu týsti. Armanyn arqalap, senimin serik etken atalastarymyzdyng kóshi osydan jeti jyl búryn nege ekeni belgisiz birjolata toqtap qaldy. Ózimizding ata júrtymyzda nebir nәubәtting kesirinen ózge júrttan azshylyqqa úshyrap, әrkimge bir jaltaqtap jýrgen beyshara kýimizden bir qútqarsa ana jaqtaghy qalyng qazaghym kelip kónilimizdi ornyqtyryp, ensemizdi kóteremiz be degen ýkidey ýmitimiz birjolata jelge úshty. Búghan neshe týrli adam aitsa sengisiz dýdamal syltaular qaptap ketti. Eng alghashqy auyr soqqy  «Oralman» mәrtebeli aghayyngha Qazaqstan Respublikasy azamattyghy 5 jylgha deyin berilmeytin qatang sheshim qabyldanghany boldy. Endi múny az deseniz, shetten keletin aghayyndardan onyng sotty bolghan, bolmaghandyghy turaly anyqtama әkelu turaly eshbir negizsiz talap kóshimizding birjola sarqyp tastaytynyn boljau qiyn emes. Óitkeni shetelder, әsirese Qytay júrty múnday anyqtamany beruge onsha qúlyqty bolmay shyqty. Qysqasy, ol jaqta bizding kóshke birjolata tosqauyl qoyyldy.

Osydan keyn ashyq aitylmasa da endi oralmandardyng múnyn shaghyp, olardyng qiyn jaghdayyn jazyp kórsetu de kýrt  tiyldy. Birdi-ekili gazetter bolmasa, qalghandary búl taqyrypqa auyz da ashqan joq. Al sol tústa Qytayda túratyn qandastarymyzdyng elimizge keluge neshe týrli shekteu qoyylghany, olardyng tólqújattaryn tartyp alghandyghy, odan qaldy elimizge kelgen qandastarymyzgha berilgen yqtiyarhattyng da alynyp qoyghandyghy, mine osylaysha kórshimiz tarapynan qandastarymyzgha sayasy qysym jasalyp jatqandyghy, obaly ne, talay BAQ-tarda az jazylghan joq. Tek bir ókinishtisi, Abay ghúlama aitpaqshy «bayaghy jartas, bir jartas» kýiinde qala berdi.

Ony aitasyz, tipti keybir ghalymsymaqtar múnday jaghdaydy ózderinshe aqtap ta jatty. Olardyng ózderinshe topshylauynsha Qytaydan kelgen qazaqtar men úighyr aghayyndar múnday qajetti qújatttar alghannan keyin Qytaydyng sayasatyna qarsy «Shyghys Týrkistan azattyghy» degen úiymgha baryp qosylatyn kórinedi. Al keybir jastarymyz Siriyadaghy qyrghyngha qatysugha asyghady eken. Eshbir aighaq ne búltartpas dәleli joq osynday «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dep jobalap aityla salghan sóz keybireulerding qoltyghyna su býrkip, úly kóshke degen qarsylyghy ýdete týskeni sózsiz. Múnday jaghdaygha kózimiz ýirenip ketkendigi sonshalyq, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary bolyp attay on ýsh jyl otyrghan Talghat Mamashev degen azamatymyzdyng óz sózining bir kezeginde «Oralmandardy úrghanym bar» dep aidy aspangha bir-aq shygharghandyghyna da tang qalmadyq. Al osy jaqynda ghana Astanada Tәuelsizdik sarayynda ótip jatqan Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynda Mamashevten pikir bilmek bolghan tilshiler qauymyna «basymdy auyrtpandar» dep kelte qayyrdy da, jónine kete berdi.

Ol kisining jónine ketkendigi sauap boldy. Mamashevting on ýsh jyl boyy myndaghan, tipti milliondaghan oralmandardyng jan aiqayyna qúlaq aspaghandyghyn, sóite túra jyly ornynan aiyrylghysy kelmegendigin týsingen bolar Elbasymyz, osy qauymdastyqtyng tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev ony qyzmetinen bosatyp, onyng ornyna el auzyna iygilikti isterimen ilikken Zauytbek Túrysbekovty taghayyndady. Atalmysh qúryltaydaghy eldi eleng etkizer sharalar qabyldanyp, kóshi-qonnyng kýrdeli mәseleleri sheshiletindigi turaly aitylghanda quanbaghan jan qalmaghan bolar. Astanagha kóz tikken jandardyng barlyghynyng da tóbesi kókke bir eli jetpey qalghanday edi. Búghan sebep tolyp jatyr. Mәselen, eng aldymen múnda Elbasynyng tikeley qoldauymen «Otandastar» qory qúrylyp, shettten kelgen aghayyndardyng qoltyghynan demep jiberetindey júmystar atqarylyp, kópten beri qordalanyp qalghan qiyn týiinder sheshilmek. Múnymen qatar bayaghydan beri oralmandardyng ayaghyna kisen salyp, adymyn ashtyrmay kelgen «sottalmaghandyghy» turaly anyqtama degen pәle birjolata alynyp qalmaq. Búl degenimiz shekaranyng arghy betinde eline degen saghynyshtan sarghayyp jýrgen otandastarymyzdyng aldynan aqjoltay ashylmaq. Myndaghan jandar múndaghy tuystarymen quana qauyshyp, tughan jerining topyraghyna tәube etpek. Taghy bir eleng etkizer jaqsy janalyq, shettegi qandastardyng balalaryna beriletin 2 payyzdyq oqu granty endi eki esege kóbeymek.

Sonymen «Toghyz auyz sózding tobytay týiini» sheteldegi jany jaraly qandastarymyzdyng jaghdayy anaghúrlym jaqsaryp, qoldan jasalynghan talay kedergi alynyp qalmaq. Kidirip qalghan kósh endi ýdere kótirilmek. Alystan saghynyp kelgen qazaq bauyryn ghana emes, bauyrmaldyghyn da tappaq.

Taghy bir jaytty aitpay kete almadyq. Qúryltayda orynbasarlyqqa janadan saylanghan Zauytbek Túrysbekovtyng qysqa da núsqa sózi kópshilikti bey-jay qaldyrmaghan sekildi. «Ýlken senimge kóp rahmet. Búl qyzmet әr qazaqqa bólek dýniye. Men kóp sóilemeymin, isting adamymyn. Ertengi kýni bәrin ispen dәleldeymin» degen sózi kópshlilikting kóniline nyq senim úyalatqanday.

Kezinde qanshama qandfy qyrghynnan sheteldi panalaghan otandastarymyz eshbir yn-shynsyz eline oralyp, qútty qonysyn tauyp, sarghayghan saghynyshyn basyp, quanysh qúshaghyna  bólenip jatsa, búl bizge de baqyt, bizge de sýiinish.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz