Maghjannyng ólimi: aqiqat pen anyz
Osydan 72 jyl búryn Kenes ókimeti belgili aqyn, publisist, qazaqtyng últ-azattyq qozghalysynyn, sonday-aq «Alash» partiyasynyng ruhany kósemderining biri Maghjan Júmabaevty atu jazasyna kesti.
Osydan 72 jyl búryn Kenes ókimeti belgili aqyn, publisist, qazaqtyng últ-azattyq qozghalysynyn, sonday-aq «Alash» partiyasynyng ruhany kósemderining biri Maghjan Júmabaevty atu jazasyna kesti.
Maghjan últ ómirinde ýlken ról atqarghan, shygharmashylyghynan tughan halqynyng tynysymen qatar, tútas kezeng beynesi kórinis tapqan kórnekti túlgha bolatyn. Kózining tirisinde-aq Maghjandy tek qazaq oqyrmandary ghana emes, Resey әdebiyetshileri de joghary baghalap, әlemdik dengeydegi aqyn retinde tanydy. Maghjannyng búl rettegi artyqshylyghy, ol sonymen birge jalyndy kýresker de edi. Yaghny ol kýsh-qayratyn halqynyng tәuelsizdigi jolyna júmsap, oqu-aghartu arqyly últyn biyik dengeyge kóterudi, janghyrtudy kóksedi. Sóitip, Maghjan 1917 jyly A.Baytúrsynov, Á.Bókeyhanov, M.Dulatov bastaghan jәne qazaq intelliygensiyasynyng eng ozyq ókilderining basyn qosqan «Alash» qozghalysyna qosyldy. Sol uaqyttarda elimizding bilim beru jýiesin negizdeuge baylanysty oqulyqtar jazghan ol alashordashylar qatarynda jýrip, ýlken aghartushylyq júmystar atqardy. Mәskeuding Ádebiyet institutynda bilim alghan, tumysynan zerdeli aqyngha sol kezdegi sayasy qúrylymnyng kemshilikteri, әriyne, kórinbey qalghan joq. Osyghan baylanysty pikirin ashyq aityp, óz ústanymynan tanbaghany ýshin de ony bolishevikter ayaghan joq. Birneshe ret týrmege otyrghyzdy. Eng alghashynda 1918 jyly alty aigha qamaldy. Ekinshi mәrte 1929 jyly 10 jylgha sottalyp, onyng jeti jylyn Solovesk konslagerinde ótkizdi. Sosyn Maksim Gorikiyding aralasuymen 1936 jyly bostandyqqa shyqty. Biraq arada bir jyl ótisimen, 1937 jyldyng 30 jeltoqsanynda «japon tynshysy» degen jalamen qayta tútqyndalyp, artynsha eng auyr jazagha kesildi. Osy orayda, Maghjan ómirbayanyn zertteushi Sheriazdan Eleukenovting әngimesine jýginsek, ózine taghylghan aiypqa oray Maghjan «Men ómirimde tiri japondy kórgen adam emespin. Onyng ýstine, ózim 1930 jyldan 1936 jylgha deyin Sibirde, iytjekkende boldym. Japonnyng barlau qyzmetimen qay uaqytta baylanys ornatyp ýlgeremin?» dep aghynan jarylady. Degenmen tútqyndalghan song alty kýnnen keyin týrmedegi zorlyq-zombylyq nәtiyjesinde «Japoniyanyng paydasyna tynshylyq jasaumen 1919 jyldan 1929 jylgha deyin ainalystym. Tynshylyq júmysymdy1936 jyldan bastap qayta jalghastyrdym. Kenes ókimeti aldyndaghy kýnәmdi juu maqsatynda kinәmdi moyyndaymyn» dep basqasha sóileuge mәjbýr bolghan. Biraq Maghjannyng da, basqa alashordashylardyng da tynshylyqqa qatysy baryn ol kezde de, odan keyin de birde-bir arhiv derekteri rastay alghan emes. Ol - әriyne, basqa mәsele.
Býgingi әngime - aqyn ólimine qatysty. Bylaysha aitqanda, Maghjan shynymen de 1938 jyly atyldy ma? Ras, barlyq qújattarda «Maghjan 1938 jyly 19 nauryzda atyldy» dep aitylady. Biraq halqymyzdyng úly perzentterining biri, danqty qolbasshy Bauyrjan Momyshúly Maghjandy soghystan keyingi jyldary óz kózimen kórgenin manayyndaghy júrttargha aityp ta, estelikterinde jazyp ta ketipti. Batyr baba әngimesine sýiene otyryp, biz de Maghjannyng keyingi ómirine qatysty shyndyqty izdestirip kóruge tyrystyq...
Bauyrjan MOMYShÚLY:
Men maghjandy kórdim
1948 jyly men Sibirdegi 59-brigada komandiyrining orynbasary bolyp taghayyndaldym. Kezekti әskery jattyghular ótkizip jýrgen kezimde nu ormannyng arasynda otqa jylynyp otyrghan bir top adamdy kórip, manyna jaqyndadym. Kiygen kiyimderi birtýrli, әsili sottalghandar bolu kerek. Olardan ózgesheleu, basynda týlki tymaghy bar bir adam 10-15 metrdey jerde óz aldyna jylynyp otyr eken. Teginde qazaq siyaqty. Men soghan jaqyndap kelip, qazaqsha «Assalaumaghaleykum!» dep sәlem berdim. Ol mening sәlemimdi ernin jybyrlatyp qana qabyldap, týrime odyraya qarady da ýndemey otyra berdi. «Búl ne qylghan adam?» dep óz oiymdy jinap alghansha, ol teris qarap otyrghan kýiinde:
- Maghan jaqyndama, bәlem júghyp ketedi, - dedi. Sol kezde baryp mening esime Maghjan týsip, onyng ólenderin jatqa aita bastadym. Ol sәl jibip:
- Mening jaghdayym qiyn ghoy, maghan jaqyndamaghanyng dúrys bolady. Shamang kelse, meni elge jetkiz, - dedi. Men onyng qazaqtyng aqiyq aqyny Maghjan ekenin bilip, shamam kelse kómekteskim keldi de:
- Men on shaqty kýnning kóleminde qayta oralamyn. Sol kezde dayyn bolyp túrynyz, - dedim. On shaqty kýnnen keyin uaqytym bolmay, qaytyp kele almadym. Bir aidan keyin kelsem, týrmening bastyghy maghan onyng sal aidap jýrip sugha ketip qaytys bolghandyghyn aitty.
(Qaharman Bauyrjan Momyshúly, 98-bet. Almaty, «Óner» baspasy, 2008 j.)
Mekemtas MYRZAHMETOV, professor, әdebiyetshi-ghalym:
Baukenning ótirik aituy mýmkin emes
- Maghjandy kórgenin Baukeng maghan kezinde aitqan. «Ol kisi 1938 jyly atylyp ketip edi ghoy» dep edim, «joq, KGB-gha senuge bolmaydy. «Atyldy» dep jay qújat toltyra salady, sóitip, paydalanady, ataqty bolghany ýshin ústap túrady. Mysaly, T.Rysqúlovty da «1938 jyly atyldy» deydi, biraq ol 1943 jyly atylghan. Maghjandy men kózimmen kórdim», - dedi. Baukeng Maghjandy erekshe qúrmetteytin, ólenderin jatqa biletin. Ótirik aituy mýmkin emes.
- Bauyrjan ata elge kelgennen keyin Maghjandy kórgenin aityp, pikir tudyrugha tyryspady ma?
- Aytuyn aitty, estelikterinde jazdy da. Biraq eshkim senbedi.
- Al qazir nege izdestirmeske? Mýmkin, naqty qújattar tabylyp qalatyn shyghar?
- KGB-nyng qújattary qolgha týgel berilmeydi ghoy. Mysaly, anau jeltoqsannyng ózine baylanysty qanshama komiyssiya qúryldy. Men sol komissiyada boldym. Sonda әskery operasiyalargha súrau salghanymyzda aktini kórsetip, «eskirgennen keyin órtep tastaghanbyz» dedi. Shyndyghynda, órtemeydi, bәri saqtauly túrady. Kezinde Múhtar Áuezovting Qayym Múhamedhanovqa jazghan 60 haty bolghan. Qayym Múhamedhanov ústalghan kezde sonyng bәrin KGB alyp qoyghan. Qayym Múhamedhanov: «Keyin aqtalghannan song aryz jazyp baryp súradym. Sóitsem, «Siz ketkennen keyin bizge qajeti bolmay, órtep tastaghanbyz» dep akti jasap qoyypty, әi, solar órtegen joq», - dep otyratyn. Negizi, búlarda «nulevoy arhiyv» degen bolady. Soghan salyp qoyady, oghan eshkim kire almaydy. Maghjangha qatysty da solay boluy mýmkin. Aqynnyng óz atyn qoymastan, basqa atpen qújat jasap qoyady, biraq bәribir týbirtek KGB-da túrady...
Sheriazdan ELEUKENOV, «Maghjan» atty monografiyalyq zertteui ýshin Memlekettik syilyq alghan әdebiyetshi-ghalym :
Onyng bәri - laqap әngime
- 1995 jyly shyqqan monografiyamda men Maghjannyng qay jyly, qay kýni atylghany turaly 8-bólimning anyqtama qaghazyn kórsettim. Al «Maghjan keyingi jyldary da tiri bolghan» degen әngimelerding bәri ótirik. Eshkimning eshqanday deregi joq, birinen biri estigen, «anau aitypty», «mynau aitypty» degen laqap әngime әnsheyin. Bizde onyng atylghany turaly naqty qújat bar.
Bauyrjannyng ony qay kezde kórip jýrgenin men bilmeymin. Maghjan 1938 jyly atylghan.
Qalila OMAROV, rejisser-dokumentalist:
Qoldau kórsetilse, men ózim-aq baratyn jerge barar edim
- Resmy týrde «Maghjan 1937 jyldyng ayaghynda ústalyp, 1938 jyly atyldy» dep aitylady. Búl turaly men «Maghjan» filimin týsirip jýrgende Maghjannyng jary Zyliha apaydyng óz auzynan 1989 jyly jazyp alghan bolatynmyn. «Qazaqtelefilim» studiyasynan 1990 jyly shyqqan «Maghjan» derekti filiminde solay berildi. Biraq kezinde Týrkistan legionynda bolghan qazaq jurnaliysi, jazushy Hamza Abdullin sol kezde «Kenes ókimeti Maghjandy 1938 jyly óldi dep ótirik aityp jýr. Ol bertinge deyin tiri bolghan» dep aityp edi. «Oghan ne dәleliniz bar?» degenimde eshtene aita almaghan, biraq «Bauyrjan Momyshúly onymen kezdesken» degenning shet-jaghasyn aitqan. Naqty deregi bolmaghandyqtan, men múny ol kezde qosqan joq bolatynmyn.
Al biyl Bauyrjan Momyshúly turaly derekti filim týsiru barysynda Taraz qalasynda eki adamnan súhbat aldym. Biri - professor, bauyrjantanushy Mekemtas Myrzahmetov aghamyz da, ekinshisi - Baukenning Asa auylynda túratyn naghashysy Túrghynbekov degen aqsaqal. Ekeuining de «Bauyrjannyng ózinen estidik» degen әngimesi mynaghan kelip tireledi: Soghystan keyin Baukeng Qiyr Shyghys jaqta әskery qyzmette bolady. Sol kezde orystyng bir ofiyserinen: «Osyndaghy tútqyndar lagerinde qazaqtyng bir aqyny jýr» degendi estip, izdep barady. Maghjandy birden taniydy. Biraq ol kisi әuelde «jolama maghan, kýyem júghady» dep qashqaqtap, ong qabaq tanytpaydy. Biraq Baukeng beti qaytpaghan qazaq qoy, sonda da bolmay, әlgi jerde Maghjannyng birneshe ólenin jatqa aitady. Aqyrynda ekeui qúshaqtasyp amandasady. Bauyrjannyng «Menen ne kómek kerek?» degenine oray, Maghjan: «Shamang kelse, meni elge qaytar», - deydi. Kómektesuge qansha tyrysqanymen, aitqan uaqytynda bara almay, keshiginkirep jetken Bauken, Maghjannyng qaytys bolyp ketkenin estiydi...
Negizi, ol kezde bәri jazalaudan qorqyp-ýrkip qalghan ghoy. Sodan tiri ekenin bilse de, tuystary da, basqalar da eshtene aitpaghan boluy mýmkin. Áyteuir «solay bolypty» degen emis-emis әngime ghana. Áytpese Bauyrjannyng әskery qyzmette bolghan jeri de, ondaghy tútqyndar lagerining jón-josyghyda belgili ghoy. Arnayy izdep baryp tekserse, mәlimet shyghuy mýmkin. Qalayda bir deregin tauyp alugha bolady. Tek sony kim izdeydi -arhivariustar ma, tarihshylar ma, yntaly top pa? Búl - bir.
Ekinshiden, osy jaghdaydy paydalana otyryp, men myna mәseleni kótergim keledi: 1994 jyly «Alash turaly sóz» degen filimimdi týsirdim. Sol kezde QR Ortalyq múraghatynyng diyrektory bolghan Marat Hasanaev Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatov ýsheuining týsken tarihy suretin eng alghash ret maghan berdi. Taghy birde telefon soghyp, «tez kel» dep shaqyrdy. Sóitsem, Boralday jaqta túratyn bireu óz ýiining jertólesin qazyp jatyp, adamnyng sýyekterine kez bolghan eken. Qarasa, oq bәrining jelke túsynan kirgen de, mandaydan jaryp shyqqan. Sodan Marat agha: «Biz olardy qaytadan kómeyik dep jatyrmyz, sen týsirip al», - dedi. Men bәrin týsirip aldym jәne sol kezdegi «Alash turaly sóz» filiminde de, keyingi «Alashordada» da sony paydalandym.
Qazir jyl sayyn 31 mamyrda Almaty týbindegi Janalyq eldi mekenine baryp, repressiya qúrbandaryna túrghyzylghan memorialgha taghzym etip jýrmiz ghoy. «Árqaysysynyng bas sýiegine saraptama jasatqyzyp, jeke-jeke jerleyik, aty-jónderin jazayyq» dep men sol kezde aitqanmyn. Óitkeni tegin adam atylmaydy, yaghny olardyng qay-qaysysy da - túlgha. Degenmen ol eldi júmyssyzdyq jaylap, halyq qatty taryghyp, joqshylyq kórip jýrgen kez bolatyn. Sóitip, sol boyy bәrin birge kómdi. Biraq endi qazir zaman týzeldi ghoy. Sony qaytadan ashyp, saraptama jasap, bәrin jón-jónimen arulap jerlesek, dúrys bolar edi. Resmy mәlimette «Maghjan da sonyng ishinde» dep berilgen. Álgindey saraptama jasalsa, aq-qarasy anyqtalyp, jogharydaghyday júmbaq jayttargha da nýkte qoyylar edi.
Meninshe, Maghjannyng izine týsu óte qajet. Biraq men bir nәrseni týsinbeymin jәne sol ýshin sonday janym auyrady: 1929 jylghy jәne 1937 jylghy repressiya kezinde qazaqtyng ziyaly qauymynyng qanshama qaymaqtary atylyp ketti. Solardyng ishinde Sәkeni bolsyn, basqasy bolsyn, eshqaysysynyng denesi tabylghan joq. Birinshi bolyp Mirjaqyp tabyldy. Sóitip, 1992 jyly ol kisining sýiegin sonau Kareliyadan alyp kelip, Torghaydaghy qazirgi Mirjaqyp Dulatov atyndaghy eldi mekenge arulap jerledik. Ýsh kýn boyy kýtkenimizben, Qazaqstan basshylarynan, ne ziyaly qauym ókilderinen birde-bir adam baryp, soghan topyraq salmady. Jiynalghandardyng ishindegi eng ataqtysy Serik Túrghynbekov degen aqyn boldy. Onyng ózining de sol jaqta júmys istep jýrgen kezi eken. Osy endi dúrys pa? Alash qayratkerlerining kórnekti ókilderining birining sýiegin sonau jerden alyp keldik, ony el-júrt tegis bilip otyrdy. Osynday jaghdayda meyli memlekettik dengeyde qaraly kýn jariyalamay-aq qoysyn, biraq qayta jerleu rәsimin layyqty izetpen, iltiypatpen ótkizuge bolatyn edi ghoy. Al tura sol mezette osynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótip jatty. Negizi, Mәskeudegi Donskoe ziratynda da biraz qayratkerlerimizding sýiegi jatyr dep estiymiz. Negizi, múnday nәrseni tariyhshylarymyz izdep tabuy kerek. Naqty deregi beriletin bolsa, biz - dokumentalister, tikeley sonymen júmys istep, halyqqa kórsetuge, nasihattaugha dayynbyz.
Ras, kezinde kenestik ókimet talay arystarymyzdy atty, tipti atylmaghanyn da «atyldy» dep aitty. Búl - bir jaghy, «el olardan kýderin ýzsin» degen niyetten tughan әreket. Mysaly, Maghjan elge syily, eng azuly aqyndardyng biri boldy. Sondyqtan men múny halyq pen Maghjannyng arajigin ajyratu ýshin jasalynghan tirlik dep esepteymin. Ekinshiden, óz sózinen qaytpaghan jalghyz qazaq - Bauyrjan. Sondyqtan qújatqa senbesem de men Baukene senemin. Al ol kisi kózining tirisinde «Men Maghjandy kórdim» dep aityp ketken. Sondyqtan búl júmbaqtyng sheshuin tabugha bolady. Tek soghan niyet kerek jәne maqsatty týrde oghan qarjy bólip, izdestiru júmystary jýrgizilse, shyndyqtyng beti qalayda ashylady. Eger qoldau kórsetilip, osy júmysty tapsyratyn bolsa, tipti men ózim-aq baratyn jerge baryp, tabatyn nәrseni tabatyn edim.
Talas OMARBEKOV, tarihshy-ghalym:
Bәribir eshteneni dәleldeu mýmkin emes
- Bauyrjan Momyshúlynyng Maghjandy kórgeni turaly esteligi bary ras. Biraq býkil qújattarda «Maghjan Júmabaev 1938 jyly atyldy» dep aitylady, solay qabyldanghan. Endi kelip «Olay emes eken, Maghjan atylmapty» degen әngime shygharudyng ne qajeti bar?! Bәribir eshteneni dәleldeu mýmkin emes.
Jalpy, repressiya turaly ashylmaghan aqiqat, aitylmaghan әngime qalghan joq. Bәri jazyldy, aityldy. Maghjan aqtaldy, kitaptary shyghyp jatyr. Basqa ne kerek endi?!
Ayan NYSANALIYN, aqyn:
Tarihshylar kóp nәrse isteui kerek
- «Maghjan soghystan keyingi jyldary da tiri bolghan» degen әngimeni men 1973 jyly Baukenning óz auzynan estigem. Janymda «Leninshil jastyn» sol kezdegi orynbasary Mәtkәrim Mәkimjanov pen Núrghoja Júbanov degen fototilshi de bolghan. Solardyng kózinshe aitqan. Ol kezde әdebiyet pen óner bólimin basqaratynmyn. Baukeng ózi shaqyryp, sodan barghanbyz. Bayaghyda bir orys: «Sәken Seyfullindi Vorkuttada kórdim» dep jazghan bolatyn, ol kezinde «Qazaq әdebiyetinde» shyqqan da. Osynday nәrseler kóp kezdesedi. Biraq zertteytin adam bolmay jýr. Júrt ne dese, o desin, «Bauyrjan ótirik aitypty, ótirik jazypty» degendi óz basym estigen emespin. Baukenning Qiyr Shyghysta әskery qyzmette bolghany ras. Maghjandy tanymauy mýmkin emes, biletin adamy, ólenderin jatqa oqityn. Sol siyaqty «kezinde Sәdu Mashaqov ta Maghjandy kóripti» degen әngimelerdi estigenbiz.
Qalay bolghanda da, Sәkennin, Maghjannyng kezdesui kezdeysoq jaghday emes. Jalpy, repressiya zobalanyna qatysty aqtandaqtardy toltyru jóninde tarihshylar kóp nәrse isteui kerek dep oilaymyn. Búrynghyday emes, qazir talay nәrse ashyldy, mýmkindik bar. Biraq bizding tariyhshylarymyz salghyrt qoy, mimyrt jýrispen jýre beredi. Ne ózderi ashpaydy, al júrt birdene aitsa, senbeydi.
Qoryta aitqanda...
...Jýregimmen zarlymyn, jaralygha,
Súm ómir abaqty ghoy sanalygha.
Qyzyl til - qolym emes kisendeuli,
Sondyqtan janym kýiip janady da...
- dep, kezinde qalamynyng úshymen emes, býkil jan-jýregimen zar tókken Maghjan sózi býginde bizding syrymyzgha, tipti múnymyzgha ainalyp otyrghany aqiqat. Óitkeni qansha jerden shyndyqqa úmtylghanynmen, kes-kesteytin kedergi kóp. Baltalasang da bylq etpeytin, tek ózinning jýreging shaylyghatyn qatygez qogham men burokrattyq jýiening siresken múzy eshqashan setinegen emes, dәl býgingi keypinde, mýmkin, setiney qoyy da neghaybyl. Dey túrghanmen de, bir nәzik sәulening jaryghyna sýienip, shyndyqqa úmsynghandaghy maqsatymyz - Alashtyng Maghjan syndy ayauly azamatynyng ómirine qatysty qúndy derekterdi әli de tabugha bolatyn shyghar degen oidan tuyndap otyr.
Bylay qarasanyz, 1938-1948 jyldar aralyghy attay on jyldy qúraydy eken. Bayyptay bilsek, «Ghasyr aqyny» ómirbayanynyng sherli shejiresi, bәlkim, jana dýniyelermen tolyghar, últ úrpaghy ýshin manyzdy talay mәlimetterding beti ashylar. Áriyne, «ýmitsiz - shaytan» degen ghoy.