QR Jogharghy sotynyng nazaryna

Men Salamatov Dәden Salamatúly 1995 jyldyng 8 nauryzynda Jylyoy audany Qúlsary qalasynda dýniyege kelgenmin. Osy qapasta biyl ghana 22 jasqa toldym. Sózding shyndyghy kerek, men әli on-solymdy aiyra qoymaghan jas bala emes pe edim, órimdey, uyljyghan әli ashyq auyz balapan emes pe edim, aumaly kezennen әli óte qoymaghan albyrt oiyn balasy emes pe edim? Osy 5 aigha juyq merzim ishinde mening oi-sanam, pikirim týbegeyli ózgerdi, búl «qamaq» mening ómirge degen kózqarasymdy týgel ózgertti.

Sergeldenge týsip, toghyz tolghanyp, on oilandym. Salym sugha ketip «ah!» úrdym. Týnde úiqy, kýndiz kýlkiden airyldym. Ishkenim – irin, jegenim – jelim boldy. Kókirek – sher, zapyran! Múngha battym, qayghy taptym, ókinish ózek órtep barmaq shaynatty. Óksik óneshke tyghyldy. Ishtegi tolassyz aiqastar auyt-auyt janargha móltildetip, irkildep jas bolyp keldi. Kýnәmә tәubә ettim! Pendelikpen, balalyqpen shoq bastym. Taban astynda kýnәhәrgha ainalyp kete barghanym jýrekti jaralap, ezgidey ezip janymdy syzdatyp, «qap!» úryp yzamdy kernetti. Miym solqyldap, jýikem tozyp, qazirgi tanda tórt qabyrghagha telmirumen әr kýnim azappen ótude. Onday kezde uaqyt shirkinning toqtap qalyp, tasbaqa jýrispen jay ainalatyny jәne bar.

Azattyqta erkin samghaghan qús edim, endi mine, qanatym qyrqylyp temir torgha toghytyldym. Kýnәmә say jazamdy alsam bir sәri, búl jerde «әdil sot» degen aty bar sottyng ónmenimnen meyilinshe qanjar súqqany meni qatty qynjyltty. Men mandaygha jazghan taghdyryma qaray әkesiz ósken bala edim. Mening ómirde meni úlpa qylyp ayalap, barynsha mәpelep baqqan jalghyz týiir anashym bar, men sol anashymnyng jalghyz týiir úly edim. Bizdi ekige aiyrghan taghdyr ma, әlde sottyng qatygezdigi me, ol jaghyn bile almay dal boldym. Anam meni «jaman bol» dep tәrbiyelemedi, demek, men ýmitin aqtamadym.

Sot meni 15 jyl 3 ay merzimge bas bostandyghymnan aiyrdy. Botaday bozdap, artta enirep sheshem qaldy. Ol bayghús, múnday soqqyny kótere almay qapiyada ketip qala ma degen qorqynyshym bar.

Nege olay boldy? Maghan múnday jaza taghayyndaytynday qanday kýn tudy sottyng basyna? Álde úl-qyzy joq, meyirim degennen júrday, jýreksiz qatygez jan ba edi? Osy jaghday óz bastaryna tusa qayter edi? Sot perishte emes, mening kózqarasymda sot lauazymyn, shenin, júmysyn asyra paydalandy dep esepteymin.

Oqigha Qúlsary qalasynda oryn alghan edi. Bәrine sebep – tauyp alghan myltyq boldy. 1-yqshamaudanda, «Emhana» janynda ornalasqan nómiri 43 – qúrylysy bitpegen, 3 qabatty tastandy ýy bolatyn. Ashyq-tesik túrghany sebepti júrt ony dәrethanagha ainaldyrghan. Sol ýige (2017, nauryzdyng 14 shi júldyzynda) dәretke baryp, ishinde zaty bar qara paket tauyp aldym. «Úmyt qaldyrghan» eken dep paketti ashyp qarasam, ishinen bir týiir oghymen, dýmbisi de, únghysy da kesilgen, 16-kalibrli, dara auyz sholaq anshy myltyghy shyqty. Kózim atyzday bolyp, myltyqty ózimmen birge alyp kettim. Kele óz pәterimning tóbesine uaqytsha tyghyp qoydym. II Bólimine habarlasayyn degen oy boldy, biraq, polisiya qyzmetkerleri maghan senbey, ertengi kýni soryma qaray jala jauyp, óz basyma bәle bolyp jabysar degen kýmәn men qorqynyshtan tәuekelge bel bua almadym.

Ertesi kýni qydyryp qaytu maqsatymen maghan Erbol Ermekov degen әri kórshim, әri joldas balam «Shevrolet» avtokóligimen keldi. Biz Abylay Dosbolaev degen joldas balamyzgha bardyq. Men sol kezde eki dosyma da bildirtpey pakettegi dýniyany jolda qoqys jәshigine laqtyryp ketpek oimen jasyryn qoynyma tyghyp alyp shyqqanmyn. Keyin «Mahambet» danghylymen kele jatyp tas jol janyndaghy «Tehno Dom» sauda ýiining birinshi qabatynda ornalasqan «Evro Sport» bukmekerlik qúmarhanasyna Álibekov Berik pen Qodarov Dumannyng kirip bara jatqanyn kózimiz shalyp qaldy. Olar 3 jәne 5-yqshamaudannyng balalary edi. Bir-birlerimizdi bylaysha syrttay tanitynbyz. Sebebi, yqshamaudan balalary arasynda bir-birimizben bolmashy nәrselerge qaqtyghysyp qalatyn edik. Dәl sol sәtte týlen týrtti me, saytannyng azghyruymen olardy qorqytpaq boldyq. Áriyne, qate ghoy.

Qasymdaghy eki joldas balam asfaltityng qarsy betinen eki aghash tauyp alyp keldi. Mening qoynymdaghy zat qolaysyzdyq tudyrghasyn men aghashqa bettemedim. Eki dosym qúmarhanagha kirip ketti, men ne isterimdi bilmey sondarynan erdim. «Múnday nәrsege qalay tap bolyp qaldym» dep esik jaqta sandalyp túrdym. «Jana kóilekting de jeli bolady» degendey, búryn atyp kórmegen qarudy oqtadym. Ondaghy oiym da qorqytu maqsatymen iә aspangha iә jerge atu edi. Eki dos Berik pen Dumangha baryp syrtqa shyghuyn talap etti. Olar shyqpaghan song tayaqpen sabay bastady. Ishtegi adamdar dýrligip, olardy aiyryp syrtqa shygharyp jiberdi. Men esikten kirip, esikting óte biyik tabaldyryghyna tirelip túryp aldym. Janymnan dosym qighashtap aghashyn sermep jatty. Arpalys kezinde bir-birimizge soqtyghysqannan ba, myltyq ózinen-ózi atylyp ketti. Oq esikting jaqtauyna ghana tiydi. Is biz oilamaghanday boldy. Shokta, esengirep qalyp, biz sytylyp shyghyp qasha jóneldik.

Myltyqtyng adamgha atylmaghanyna men jýz payyz senimdi boldym. Bytyralar sәl shashyraghan bolar, biraq, eshkim aitarlyqtay zardap shekken joq. Mening óz qara basymda  ol balalargha qatty kektenu, ósh alu, kózin qúrtu, yntyqtyng týbine jiberip óltire salu, qanday da bir asa qauipti zymiyandyq sekildi qara niyetter bolghan joq.

Jýregimdi bir Qúday biledi, men bar bolghany mýmkindikti paydalanyp qarumen qorqytudy kózdedim. Men sol qashqannan Atyraugha ketip qaldym. «Ne istep qoydym?» - dep basym ketti. Isime qatty ókindim, nalydym. Tәbet pen úiqym qashty. Ekinshi qaytalamasqa bekinip, óz-ózime sert berip ant ettim. 8 kýnnen keyin qorghaushymen Jyloy audany II Bólimine kelip kinәmdi tolyq moyyndap, keshirim súradym. Búzaqylyq baghytta qylmystyq is ashyldy.

Nege ekenin qaydam, búl iske Atyrau oblysynyng qúzyrly oryndary qúmartyp, isti óz qaraularyna búryp aldy. Jәbirlenushilerding bireui (Qodarov Duman) tipten auruhanagha barghan joq, tizimge de tirkelmegen. Ekinshisi (Álibekov Berik) oq esik jaqtauyna tiyip shashyraghannan tek qana jenil jaraqat alghan. Oqighanyng mәtini osy ghana. Eng bastysy adam sau. Jәne olar qúzyrly oryndardyng qay-qaysysyna da aryzdanbady. Kerisinshe sot otyrysynda «Búlardy bosatuynyzdy súraymyz» dedi. Sot búl jerde eshkimning de sózine qúlaq aspady. Dittegen mýddesine jetu maqsatynda sot barynsha qatayyp baqty. Sottyng shygharghan ýkiminde: «Basqa adamdy qúqyqqa qarsy qasaqana qazagha úshyratu pighylyn jýzege asyrugha bekinip, Álibekov pen Qodarovqa atys jasaugha ynghayly jerge jaqyndaularyn jәne tura baghyttap dәl tiygizu mýmkinshiligi mol qashyqtyqta jetulerin kýtip, ekeuine tura baghyttap túryp oq atyp, kóptegen bytyralar ong jaq san, ong jaq tize, ong jaq jilinshik jәne sol jaq jambasqa tiygen» dedi. Men búghan kelispeymin. Oq-dәrini ekspertiza arqyly teksere alatyn bolar. Biraq, adamnyng naqty niyetin, oiyn dәl basyp zerttep qorytyndy bere alatyn ekspertiza apparaty әlemde joq, bolyp kórmegen jәne bolmaydy da. Ishki dýniyanyng syry Allagha ghana ayan! Al bytyranyng ónkey ong jaqtan tiyip kelip kenet sol jambasqa oiysuyn qalay týsinuge bolady? Sondyqtanda, sottyng ol ýkimin jeke pikiri dep bilemin, óz oiy dep qabyldaymyn, әri әdeyi solay úighardy. Jәne de búl isti búlar aqsha jasau niyetinde qolgha alghan.

Maghan senbessinder, men dәleldey almay-aq qoyayyn, biraq, búl naqty fakt! Ýsh adamnan 4 mln-nan aqsha súraldy. Júmyssyz jýrgen sheshem men men onday qarjyny qaydan tappaqpyz? Osy mәselede sot isting ayaghyna deyin qyrsyghyp baqty da, aqyry maghan 15 jyl 3 ay merzimdi arqalatyp jiberdi. Bizding elde zang ala-ghúla ma, әlde «qazanshynyng óz erki, qaydan qúlaq shygharsa» dep, qoldaghy zandy eregespen oinata bere me? Qostanayda 2 mәrtte sottalghan pedofili osy auruymen 3-mәrte sottalghanyn bilemin. Psihikaly auyr qylmysty ýsh qaytalaghan pedofili nebәri 6 jyl bas bostandyghynan airyldy. Al meniki 15 jyl 3 ay arqalaytynday jaghday ma edi? Búl әdilettik emes. Al oq-dәrige kelsek, oq arnayy zavodtan shyqqan zat. Onday oqtar uaq, qús bytyra bolyp keledi. Al oqty zertteu mamanynyng «5-tik» dep oqqa qoldan jasaytyn kartesh, jigannyng diagnozyn qoiy ýlken qatelik dep bilemin.

Qazir men tiri-ólik beynesindemin. Men birinshiden kek alu maqsatynda sol jerge qasaqana baryp, tura baghyttap tike atqan joqpyn, ol ótirik, myltyq alasapyran kezinde qasymdaghynyng denesi tiyip ketui sebepti ózi atylyp ketti. Jәne eshkim ólgen joq, auyr jaraqatta alghan joq. Olar aryzdanghan joq jәne kerisinshe bizdi bosatuyn ótindi. Mening júmyssyz jýrgen sheshemning shyryldaghan jan-ayqayy, asyraushysy joqtyghy, jalghyzbastylyghy, mening jalghyz úl ekenim, bolashaghym alda tym jas ekenim, búryn sottalmaghanym, kinәmdi moyyndap keshirim súraghanym, kýnәme ókinish bildirgenim, II Bólimine óz ayaghymmen kelgenim, jәne de t.s.s jayttar sot otyrysynda esh elenbedi.

Búl jerde sottyng múnday sharagha baruyn, dәl osynday auyr jaza berip ýkim shygharuyn – beyshara menen 4 mln ala almaghanynan dep esepteymin.

Týrme mektep emes, tәrbiyeli oshaq emes, ol jerden eshkimning týzelmeytinin sot jaqsy biletin bolar. Sonda da jas balany onday jerge qiiy sottyng sauatsyzdyghyn, isine әdil emestigin aishyqtap túr. Búl jerde sot bir oshaqty óshirip, әlsiz bir janúyany opat qyldy dep bilemin. Men ómirden týnildim. «Qargha – qarghanyng kózin shúqymaydy» degendey, appelyasiyalyq shaghymnan Atyrau ónirinde eshnәrsening ózgermeytinine ishki sarayym bek senimdi.  Búl mening songhy ýmitim, songhy shyryl, songhy janayqayym. Múnday iytqúsa ómir kimge qajet? Sottyng maghan jazany shamadan tys salghany mening kýre tamyryma balta shapty. Sebebi, mening de bala qiyal ýmitim, sansyz armandarym, algha qoyghan nebir maqsattarym bolyp edi, әtteng amal neshik?!

Qúrmetti QR Jogharghy soty! Isting qayta qaraluyn tapsyryp hәm búiyryp, maghan keshirim berip, jazama layyqty ýkim shygharudy, eng bolmaghanda shekteu jazasyn taghayyndaudy súraymyn!

Dәden Salamatúly

Abai.kz