Keybir oqyrmandarymyzdyng «Egemen Qazaqstan» gazetin oqymaymyz, oqyghymyz kelmeydi» degenderi beker eken. Býgingi qazaq ziyalylarynyng arasynda kimnin-kim ekenin týsinu ýshin «Jas Alash» pen «Jas qazaqty» emes, dәl osy «Egemen Qazaqstandy» oqu kerek siyaqty. Mysaly, juyrda búl gazette Beksúltan Núrjekeev aghamyz «Qazaq saqta birligin!» degen maqalasyn jariyalap, abayshylardyng tilimen aitqanda «ashyla sayrapty». Oqyrmandarymyz ózderining «qas batyrlaryn» bilip jýrsin degen niyetpen aghamyzdyng maqalasyn sol kýiinde, bir qarpin ózgertpey berip otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Beksúltan NÚRJEKEÚLY. «Saqta qazaq birligin!»

"Man-mang basyp jýriniz,

Baysaldy jerge týsiniz.

Aynala almay at ólsin.

Jat boyynan týnilsin,

Bәriniz bir anadan tughanday

bolynyz!" - degen eken Búqar jyrau babamyz 1757 jyly Shimoyyn degen jerde Abylay jenis toyyn jasaghanda. Búl - qazaqtyng jongharlardy óz jerinen birjola quyp shyghyp, "Aqtaban shúbyryndy, Alqa­kól súlama" soghysynyng jenispen ayaqtalghan kezi.

Qarakerey Qabanbay!

Qanjyghaly Bógenbay!

Shapyrashty Nauryzbay!

Ýsheuinde qút, bereke,

Qazaqtyng býrkit týlegi.

Jaugha salsa - jaraghy,

Kýreske salsa - bilegi.

Ala bolsaq ózimiz,

Qalmaq sonda bóledi...

Saqta qazaq birligin!

Keybir oqyrmandarymyzdyng «Egemen Qazaqstan» gazetin oqymaymyz, oqyghymyz kelmeydi» degenderi beker eken. Býgingi qazaq ziyalylarynyng arasynda kimnin-kim ekenin týsinu ýshin «Jas Alash» pen «Jas qazaqty» emes, dәl osy «Egemen Qazaqstandy» oqu kerek siyaqty. Mysaly, juyrda búl gazette Beksúltan Núrjekeev aghamyz «Qazaq saqta birligin!» degen maqalasyn jariyalap, abayshylardyng tilimen aitqanda «ashyla sayrapty». Oqyrmandarymyz ózderining «qas batyrlaryn» bilip jýrsin degen niyetpen aghamyzdyng maqalasyn sol kýiinde, bir qarpin ózgertpey berip otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Beksúltan NÚRJEKEÚLY. «Saqta qazaq birligin!»

"Man-mang basyp jýriniz,

Baysaldy jerge týsiniz.

Aynala almay at ólsin.

Jat boyynan týnilsin,

Bәriniz bir anadan tughanday

bolynyz!" - degen eken Búqar jyrau babamyz 1757 jyly Shimoyyn degen jerde Abylay jenis toyyn jasaghanda. Búl - qazaqtyng jongharlardy óz jerinen birjola quyp shyghyp, "Aqtaban shúbyryndy, Alqa­kól súlama" soghysynyng jenispen ayaqtalghan kezi.

Qarakerey Qabanbay!

Qanjyghaly Bógenbay!

Shapyrashty Nauryzbay!

Ýsheuinde qút, bereke,

Qazaqtyng býrkit týlegi.

Jaugha salsa - jaraghy,

Kýreske salsa - bilegi.

Ala bolsaq ózimiz,

Qalmaq sonda bóledi...

Saqta qazaq birligin!

Toqsangha kelgen qart Búqar

Osy songhy tilegi! - dep jalyna súraghan eken jaryqtyq.

Odan beri qazaqtyng basynan ne ótpedi? Qazir aramyzda: "Saqta qazaq birligin!" dey­­tin Búqar da joq, birlik ýshin jaraghy men bilegin tosatyn Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay da joq. Biraq, qúdaygha shýkir, qa­zaqtyng ózi bar. Búqardyng sózi zerdesinde, batyr baba­lardyng ruhy keudesinde saqtauly qa­zaq ta barshylyq. Eng bastysy: derbes el, jeke memleketpiz.

Endi bizge ne kerek? Eng aldymen der­bes mem­leketimizdi jan-jaqty ny­ghay­tu kerek. Al ol ýshin ne kerek? Oi­lan­bastan aitarym: "Saq­­ta qazaq bir­ligin!" deytin maqsat-mýdde kerek.

Qazir Qazaq eli әlem júrtshyly­ghynyng nazaryna ilige bastady. Kóbi bizdi qúptap ja­tyr, bireri synap ta jatyr, әiteuir, qúdaygha shýkir, derbes el dep den qoyyp, sanasyp ta jatyr. Biraq búl kýige biz jele jor­typ jetkemiz joq: aitystyq, tartystyq, egestik, alay­da týpting týbinde birlesudi basty qú­ral etip ústanghan memlekettik sayasat ba­sy­myzdy qúrap túr.

Mening oiymsha, bizding memleket әu bastan-aq tózimdilik pen shydamdylyq saya­sa­tyn ústap keledi. Búl sayasat qazaq­tyng "Sa­byr týbi - sary altyn" dege­nine sayady. "Anau tәuelsizdigin ja­riya­lady, my­nau tә­uel­­sizdigin jariyalady, biz nege jariya­lamay otyrmyz?" dep shydam­syz­­dan­gha­ny­myz әli esi­mde. Aqyry asyqpay, saspay, 1991 jyl­dyng 16 jel­toq­sanynda tәuelsiz­digimizdi de jariya­ladyq. Sol "әlip­ting ayaghyn baghu", qúdaygha shýkir, bizdi san ret syrttaghy jәne el ishin­degi qaqtyghystar men soq­ty­ghys­tardan saqtap qaldy, saqtap ta keledi. Óit­­ke­ni, ashu mәseleni qazir sheshem dep shiye­le­nistiredi, aqyl asyqpay sheship jay­ghas­ty­ra­dy.

Birikken Últtar Úiymyna mýshe bolghanymyzgha quandyq, әr el bizding memle­ketimizdi tanyghanyna maqtandyq. Álemning alyp memleketteri AQSh-pen, Qytaymen, Reseymen, taghy basqalarmen halyq­aralyq kelisimder jasadyq. Jer jýzindegi týrik jәne músylman memle­ketterimen de bauyr­maldyq, tatu­lyq saqtaudy ýnemi biz basty oryngha qoyyp kelemiz. Mening bayqauymsha, bizding memlekettik sayasatymyzda "Ayaz, әlindi bil; Qúmyrsqa, jolyndy bil!" degen Mayqy babamyzdyng úlaghaty qatang bas­shylyqqa alynghan. Sondyqtan biz óz elimizding qanday jaghrapiyalyq ortada túrghanyn, qanday ishki-syrtqy osal­dyghymyz ben artyqshylyghymyz bar eke­nin baghamdap baryp qana halyq­aralyq iske aralasyp kele jatyrmyz.

Biz, ras, ә degende-aq til mәselesin jedel qolgha aldyq, jyldam zang qabyl­dadyq. Alayda til mәselesi tek qazaqtyng ózine ghana qatysty mәsele emesine kóp úzamay kózimiz jetti. 1731 jyldan otar bop, 1917 jyldan kenes ókimetining internasio­nalizm atty saya­satymen susyndap ósken halyqqa tez arada qazaq bola ketip, bәrin qazaqshalay qoy tek zanmen ghana sheshe salatyn "juas" jaghday bolmay shyqty. Qazaqtan góri úiymshyl, tili men minez-qúlqy tútas әri sany da mol halyqpen sanasugha tura keldi. Qazaqtyng tilin saqtap qalu ýshin, әueli qazaq degen halyqtyng ózin aman saqtap qalu kerek ekeni belgili boldy. Birimiz oghan kýiip-pissek te, birimiz samarqau jýrsek te, әueli halyqtyng ózin, onyng ty­nyshtyghyn saqtau sayasaty әli jýr­gizilip keledi. Meninshe, búl sayasat ózin tәuelsizdi­gimizding jiyrma jy­lynda óte jaqsy aqtady. Sonyng arqasynda Qazaqstanda san aluan últ ókili bir-birimen tatu túryp, el tynysh­tyghyn saqtap, memleket quatyn bir­ligimen bekitip keledi.

Key-keyde esemiz ketkendey bolyp, әldebir azghyn top ayaghymyzdan shalsa da, ashuymyzdy aqylgha jendirip, shekten tys tózimdilik tanytyp kele jat­qa­nymyz da ras. Sebebi tatulyq, tynysh­tyq, beybit ómir arandatu­shylargha emes, eng әueli qazaqqa, qazaqtar úiytqy bolugha tiyis memle­ketimizge kerek. Ósip-órkendeuimiz ýshin, bala-shaghamyz qalaghan bilimin alyp, mәdeniyetti, jan-jaqty bolyp ósui ýshin, halqymyzdyng sannan sapagha ainaluy ýshin, әlemning órkeniyetti elderimen tepe-teng túratyn jaghdaygha jetip aluy­myz ýshin kerek. El ishindegi dýrbelen, tartys-keris bizding osy tynyshtyq, tatulyq, birlik atty óz jemisin úzaq uaqyttan keyin beretin qasiyetti ústanymdardyng berekesin qashyrady. Óitkeni, qansha maqtansaq ta, biz az últpyz; til, din, jýz degen bólekteushi kýshterding arqasynda alauyzdyghymyz da bar últpyz. Onyng bәrin esepke almay sayasat jýrgizu - óte qauipti. Eki sózining birinde "ngjandar toby", "batys", "soltýstik toby" dep jazugha mashyqtanghan gazetter el birligin bekituge yntaly basylymdar dep aita almaymyn. Sol sózderdi sanagha siniru arqyly da olar birligimizge syzat týsirip jatyr.

Qazaqstan biyl Europadaghy qauip­sizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna tór­a­ghalyq jasap otyr. Búl - halyq­ara­lyq úiym­gha basshylyq jasau. Elindi, mem­­leketindi ózgelerding tanuy men moy­yn­­da­uynyng búl da bir týri. Ony abyroy dep ataghan dúrys. Basqa sóz qa­shy­ru­dyng bәri - óz kózine ózing kýl shashu. Árnening shegi bar, sóz erkindigi degen - el­ding qa­myn jegen sózge qaqpaq qoymau. Biz ózi­mizge ózimiz: "Elimizding eteginen tart­qa­ny­myz dúrys pa, әlde qol­tyghynan de­me­genimiz dúrys pa?" de­gen súraq ta qoya biluimiz qajet.

Memleketing halyqaralyq bedelge ie bolyp jatsa, oghan nege quanbasqa? Sol bedelden qazaq halqyna, Qazaqstandaghy basqa halyqtargha qanday payda bar? Áriyne, olardyng zeynetaqysyna, jala­qysyna oghan bola aqsha qosyl­may­dy. Alayda Qazaq­stanmen ózge memle­ket­­ter sanasady, beybit qatynas jasaydy, birlesip mәdeny jәne ekono­miy­kalyq bay­lanys ornatady, qysqasy, memle­ketimiz oqshaulanbaydy, әlem tirshi­ligining bel ortasynda bolady. Al onday jaghday bizding ishki birligimizdi de nyghay­ta týsedi, syrttan qyrghiqabaq ta­ny­tu­shylar bolmaghan sayyn biz ishki ómi­ri­mizdi óz mýmkindigimizben emin-erkin jaq­sarta alamyz. Sondyqtan biz búl saya­sat­ty qúptaushylar men keketip-múqa­tu­shylardyng ara jigin ajyrata biluge tiyispiz. Eldik mýdde men әldebir top mýddesi osynday-osyndayda aiqyn­dalyp ajyra­ty­lady. Ony týsine bilu, әriyne, azamat­tary­myzdyng óresi men otansýigishtigine tikeley baylanysty.

Ýstimizdegi jyldyng jeltoqsan ai­yn­da Astana qalasynda Europadaghy qauip­siz­dik jәne yntymaqtastyq úiymyna mý­she elderding memleket basshylary qa­ty­satyn Sammit ótpek. Búl da Qazaq­stan­nyng halyqaralyq bede­line aighaq. Osy­dan on toghyz jyl búryn otar bop kel­gen elding múnday dәrejege jetuin maq­tanarlyq jaghday dep madaq­tamasaq ta, qúdaygha shýkir, dep quana biluimiz kerek emes pe? Búl, meninshe, danghoylyq ta, danqqúmarlyq ta emes, enseli el bola bastaghanymyzdyng belgisi. Osy dә­re­­jege biz ýn qosyp ýlesker boluy­myz kerek pe әlde býirekten siraq shygharyp min taghuymyz kerek pe? Min taghushylar bizsiz de irgemizden tabylmay ma?

Ár týrli gazetterdi oqimyn da, sóz erkin­digi degendi jeleu etip, óz elimizding irgesine ózimiz iyne jýgirtip te jatyr ekemiz-au dep shoshimyn.

Áriyne, kemshilikti, jemqorlyqty, sybaylastyqty, alauyzdyqty, elge ziyany tiyetin әreketterdi ayamay jazu - mindet. Biraq әldekimge óshigip, yza­la­nyp, kektenip jazu arqyly óz halqyndy ózing alauyz etip almaudy da oilauyng qajet qoy. Óitpeyinshe eldik mýdde qa­lay qorghalady? Ony biz ózimiz qor­gha­ma­saq, biz ýshin kim qorghamaq?

Men әli úmyta qoygham joq, key gazet bir kezde ónkey shabaqtardy jauapqa tartady da, shortandargha tiyispeydi dep ókimetti jazghyrdy. Keyin ýlken biylik basyndaghylar jauapqa tartyla basta­ghan­da, әlgi basy­lymdar olardy qorghap taghy shulap qoya berdi. Ýlken biylik­tegilerdi auyzdyqtau, sóz joq, onaygha týspeydi. Óitkeni, olardyng yqpal etu shen­beri tym quatty әri ken. Sondyqtan olar bir-birinen ósh alu ýshin, býkil elding birligin shayqaltatyn әreket­terge de barady, baryp ta jatyr. Sonyng kesirinen biylikke degen elding senimi, sóz joq, tómendep ketti. Alayda olar el bir­ligin oilamasa da, qazaq baspasózi el birligin eshqashan esten shygharmauy kerek. Ol ýlken sheneunikten de, kishkene sheneu­nik­ten de, tipten bәrin qosaq­tap qoyyp ba­ghalaghannan da qym­bat. Ony este ústa­maghan baspasóz óz eli­ning irgesin ózi sóguge kómektesip otyr­ghanyn bayqamay da qalady. Sondyqtan jeke adamnyng minin býkil taypagha, rugha, aimaqqa bayla­nys­tyra aitu әdeti әdeyi qazaqty jik-jikke bólu ekenin әrkimning ishi sezedi.

Biz qazir býkil tirshiligimizdi shekten tys sayasattandyryp baramyz. Ony dәleldeu ýshin, ózge bile bermeytin salagha jolamay-aq, ózim eptep sezinetin til mәselesine toq­tala keteyin.

Dәl qazir qazaq tilin әldekimnen, әldeneden qorghau kerek degenge men ilana bermeymin. Ony әueli qazaqtyng ózine ýiretu kerek, syilatu qajet. Sonda onyng kóp mә­selesi óz-ózinen sheshiledi. Jasyratyn nesi bar, ótken ghasyrdyng ayaghynda kóbimiz orys­sha kitap shygharugha, oryssha óleng oqugha, qoly­myzdan kelse Mәskeuding ózinde kezdesu ótkizuge úmtyldyq. Óitu zaman iyterme­legen әdet bolatyn. Mýmkin bolsa, qazir de óitu­ding әbestigi joq dep bilem. Biraq óz qazaghyng sói­le­mey jatqan tildi ózgege zorlap syilatam deu sayasy asyghystyq. Biz aldymen óz qazaghymyzgha: "Óz elinning ertenin jarqyn etking kelse, óz tilindi ýiren!" dep úqty­ruymyz kerek. Ókimet ashyp berip jatqan mek­tepke nemere-shóberelerimiz syimay, ókimet­ten taghy mektep ashudy talap etip jatugha tiyispiz. Patriotizm dep, me­ninshe, sony aitady.

Sonan song ózi de qazaqsha oqyp, qa­zaq­­sha bilim alyp jatqan studentterdi, bas­q­a da oqushy jәne jay jastardy "Qa­zaq tilin qorghandar!" dep mitingige, ashyq alandaghy jiyngha qayta-qayta shaqyrudy, oghan barmaghandardy jazghy­rudy dogharu kerek. Óit­keni, onday tәsil endi tilge ziyanyn tiygizip, oghan atýsti qa­ratugha ainaldy. Ghalymdar, til ýire­te­tin ústazdar sol әdet pen sayasatty býr­kenip, qazaq tilin zertteudi, da­mytudy, til zan­dylyqtaryn saqtaudy jyly jauyp qoya­tyn boldy. Kýni keshe ghana "El birligi doktrinasyna" bola jastar men til ja­nashyrlaryn birge dýrlik­tir­dik. "Dok­triy­na "Qazaqstandyq últ" de­gen­di engizgeli jatyr", dep eldi al­da­dyq. Shyn mәninde, ol qújatta onday pighyl da, sóz de joq bo­latyn. Jastar bi­raq so­ghan sendi, erdi. Demek olarda әli tildik te, sayasy da berik túghyr joq. Óz kózi jet­pegenge de, eger du-dudy bedeldi bi­reu bastasa oilanbastan ere beredi. On­­day jastar da, onday jas­tardy elik­ti­re­tin bedeldiler de el birligi ýshin óte qauipti.

Mitingimen, qarsylyq jiyndar­men biylikti qorqyttyq dep maqtanu әbestik. Olar onyng kez kelgeninen qor­­qugha tiyis, sebebi olargha óz baghdarla­ma­syn jýzege asy­ru ýshin tek tynyshtyq kerek. Sondyqtan ol elding dýrliguinen qorqugha mindetti de.

Qazaq tiline shyn jany ashityn adam "qazaq tilinde anau nege sóile­meydi, mynau nege sóilemeydi" degendi algha tartqansha, әueli qazaq tilining tamyryna tәuelsizdik alghaly bergi 20 jyl boyyna ýn-týnsiz ziyanyn tiygizip kele jatqan til zanyn búzdyrugha kýsh biriktirui kerek. Al ol qan­day zan? Ol 1957 jyly 5 mausymda beki­tilgen, keyin Qazaq SSR Jogharghy Sovetining preziy­diumy 1983 jyldyng 25 tamy­zynda "Qa­zaq tili orfogra­fiyasynyng negizgi ere­jelerine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly" qabyldaghan qaulysy. Onyng 18-babynda bylay delingen: "Orys tilinen engen atau sózderding túl­ghasy saqtalyp, orys or­fo­grafiyasy boy­ynsha ózgertilmey jazylady".

Qúday-au, óz aldyna derbes qazaq ti­li ózge últtyng sózin sol últtyng or­fo­grafiyasy boyynsha ózgertpey jazatyn bolsa, onda onyng nesi qazaq tili? Os­ynday masqara­lyqqa tóze oty­ryp, qazaq tilin әldekim­der­den qorghaymyz dep qopandaudyng ózi kýlkili emes pe?

Tilding tamyryna balta shauyp otyrghan negizgi sebepke qarsy shyqpay, әnsheyin mәselening betin ghana qal­quymyz qanday bilimdilik?

Tilding bolashaghy әldekimderding әi­teuir bytyp-shatyp sóileuinde ghana ma eken? Sóileu ayasyn keneytu bir basqa da, tilding últtyq ereksheligin, tegi men negizgi zanyn saqtau bir basqa emes pe?

Alashapqyn mitingiler, úrandaghan ji­yndar tilge negizgi ziyany tiyip otyr­ghan osy mәseleni ýnemi qalqalap qalyp otyr. Sol erejening saldarynan ejel­gi tý­rik sóz­deri bolyp tabylatyn "yo­ghúrt", "qaptan", "yshtan", "jiyr", "ýt­ik", "tauar" sekildi óz sóz­derimizdi de or­ys orfo­grafiyasy boyyn­sha ózgertpey jazyp kele jatyrmyz (M.Qashgharidyng HI ghasyrdaghy "Týrik sóz­di­gin" qaranyz).

Búl neni kórsetedi? Til mәselesin eshbir miting, eshqanday alangha shyghu týbegeyli ózgertpeydi, qayta ony sayasat­tandyryp, sapa­syn, ghylymy negizin shay­qaltady, osal­datady. Ghylymy ne­gizge arqa sýiemegen til tozady, bú­zy­lady. Eger jogharydaghy zangha sýiensek, bizding "poyyz", "nól", "nómir", "әrtis", "stan­sa", "ról" dep qazaq tilining ýn­destik za­nyna (singar­monizm) sýienip sói­leuimiz ben jazuymyz da qate bolady. Sol ýshin ja­uap­qa tartyluymyz da mýmkin. Men jaqynda sol ýshin jazalandym da.

Eger qazaq tilining buyn ýndestigine sýiensek, "ministr" sózi qazaq tilining buyn zanyna qayshy: miy-nistr. Ár buynda bir ghana dauysty dybys bolugha tiyis jәne atau sóz­derding eshbir buy­nynda ýsh, odan da kóp dauyssyz dybys qatar kelmeui tiyis, son­dyqtan búl sózding qazaqsha mi-nis-tir bolyp aityluy da, jazyluy da zandy. Men sóitip jazyp kórip em, ministirlikten: "Eger óitip jazghanynyzdy toqtatpasanyz, kelesi jyly tenderge qatystyrmaymyz", degen qatang eskertpe aldym.

Áriyne, jogharydaghy zang boyynsha oniki dúrys: orys sózin orys orfo­grafiyasy bo­yyn­sha jazugha tiyispiz. Búl jaghynan kelispeu qiyn. Búl - qazaq ti­lining ózinde atau sóz boyynsha óz zany joq de­gen sóz. Mine, mәselening ghylymy әri zan­dyq negizi qay­da jatyr. Shyndap kelgende búghan "Qazaq tili orfogra­fiya­sy­nyng negizgi ere­je­lerin" qayta ja­sa­may otyrghandar bastan-ayaq kinәli. Olar qazaq tilining tamyryna balta shauyp otyrghan búl erejeni ózgertuding ornyna latyn әlip­biyine kóshkenimiz dúrys degen mәseleni kóterdi. Tipti orystar da latyngha kósh­keli jatyr dep soqty. Al latyngha kósh­kende, tilimiz mýldem masqaragha úshy­raytyn edi. Qazirge deyin Qazaqstanda tili, dini bólek halyqtar birge túryp kelse, endi oghan әripi bólekter qosy­latyn edi de, el birligine ýlken syzat týs­ken bolar edi. Óitkeni, biz latyngha kósh­ti eken dep, Qazaq­stan­daghy orys mek­tepteri oghan kóshe salmaydy ghoy. Son­da qazaq mektebinde oqiy­tyn qazaq ba­­lalary latynsha jazyp, orys mek­te­binde oqityn qazaq balalary kiril әripimen jazyp, joq jerden qazaq jas­tarynyng ózin jik-jik etken bolar edik. Olar­dyng qazaqsha ýirenui tipten qiynday týsken bolar edi.

Jogharyda atalghan zannyng endi 19-ba­byna qarasanyz: "Arab, parsy til­de­rinen en­gen sózder ózgerip, sol qalyp­tas­qan kýi­in­de jazylady" - dep kórse­tilgen.

Kórip otyrsyz ghoy: orys sózi ózger­mey jazy­lady da, ózge elding sózi ózgere beredi. Bir zanda eki týrli prinsiyp. Jә­ne orys ti­line ózge elding tilin tengermeu prinsiypi.

Osy eki baptyng elimiz tәuelsizdik al­gh­an jiyrma jyl boyy ózgertilmey kelui qazaq tiline shyn mәninde jany ashityn birde-bir ghalymnyng joq ekenin dәlel­demey me? Osylay ekenin bile-seze tú­ryp, ózimiz orys orfografiyasymen ja­zu­dy talap ete túryp, nemenesine til-til dep ózgelerge edirendey beremiz?

Búl zandy "Shet tilden engen atau sózding bә­ri de qazaq tilining óz zanyna, yaghny ýn­des­tik zanyna baghyndyrylyp jazylady" dep ózgertpeyinshe, sóitip tilimizding ghylymy negizin jasap almay­ynsha, tildi qorghaymyz dep mitingige shyghuymyz, jastardy alangha jiber­medi dep, oqu oryndarynyng basshy­la­rymen arazdasuymyz, jazu­shylar mitingige kel­medi dep, ózdi-ózimiz ókpelesuimiz - tekten-tekke el birligin shayqaltatyn, tek bas arazdyghymyzdy qozdyratyn әri qauipti, әri mәseleni dәl kótere bilmegen әreketter. Qazaqtyng ózin bir-birinen alystatatyn múnday әreketterge baru - ol da alauyz­dyq­ty asqyndyru.

Baysaldy, bayypty, saliqaly bolu­dy bas­shylyqqa alyp, eldin, tilding ir­ge­sin shyn mәnin­de nyghaytatyn jaghday­lardyng tóni­re­gin­de birlesip qyzmet jasaudyng mәdeniyeti men órkeniyetti әdisterin mengeretin kezimiz de boldy-au dep oilaymyn. Sebebi, tәuel­siz­dikting negizgi tiregi - bilimdilik pen mә­de­niyet­tilik. Elimiz ósip, órkendep jatqanda, biz de ósip, órkeniyetke jetip jatqa­nymyz jón ghoy. Basymyzgha baq bop qonghan tәuel­siz­dikti tús-tústan tulaqsha tartqylamay, onyng qazanyna bir týiir dәn bolsa da shamamyz kelgeninshe qosa bergenimiz qajet emes pe?

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng tó­ni­re­ginde de ýiip-tógip sógetin sózder ai­tylyp jýr. "Esh elde joq, Konstiy­tusiyamyzda joq" degendi algha tartyp, ol úiymdy әlde­bir qúbyjyqtay kór­se­tuge tyrysyp jәne solay sóileudi el qamyn jegen batyrlyqqa balau - ol da sayasatqa tereng boylamau.

Esh elde joq bolsa, bolmay-aq qoy­syn. Qazaqstannyng jaghdayy әlemning esh­bir eline úqsamaydy, sondyqtan últ­tar arasyndaghy týsi­nistikti basshylyqqa alatyn búl úiym óte iygilikti isterdi atqaryp otyr. Elimizde túryp jatqan etnostar sol úiym arqyly óz mәde­niye­tin, әdet-ghúrpyn damytyp, qazaq hal­qynyng mәdeniyeti men tiline ýlken qúr­metpen qaraudy ýnemi basty maqsat etip ke­le­di. Qazaqstandaghy halyqtardyng óz­ara tatu túruyna búl úiym ýlken yqpal etude. "Sózindi bireu sóilese, auzyng qy­shyp ba­ra ma?" demey me qazaq, elding auyzbirligin saq­tap, әr etnos óz mә­se­lesin osy úiym ar­qy­ly yn-dynsyz she­ship jatsa, oghan qarsy bolu qay sas­qanymyz?

Tektilik, әdeptilik, shekten aspau, elding qa­siyetti rәmizderin syilau, olargha til tiygiz­beu sekildi ejelden últymyzgha tәn izgi dәs­týr­di de ayaq asty etip, jana әnúranymyzgha syn aitqan pikirdi de oqydyq. Basqalar әnúranymyzgha, tuy­myzgha, eltanbamyzgha til tiygi­zip jatsa, oghan ashyna qarsy shyghyp, sonyng qo­lynda óluding ornyna ózimiz óitip sóket qylyq kórsetkenimiz eldik mýdde degendi әli qanymyzgha sinire almay jýr­ge­nimizden dep bilem. Eldik rәmiz­derimizdi synayyq, ata-babamyzgha ghaybat aitay­yq, sonda biz qasiyet tútatyn ne qalady?

Áldekimderding ata tegine til tiygizu, keke­tu, múqatu, tarihy negizge sýien­bes­ten Segiz serini, Qarasay men Jam­byl­dy, Sәken men Sәbiyt­ti, Qazybek bekti, taghy basqalardy, tipti Abaydy da bir jaghynan qaralap sóileu, ekin­shi jaghy­nan keshe ghana Goloshe­kinning qasynda otyryp elimizdi ashtyqtan qyrugha qa­tysqan adamdardy "halyq jauy" degen at­pen atylyp ketkenine ghana bola "qa­zaqtyng ardaqtylary" dep atap, olargha kóshe atyn, taghy basqa da iltipat ja­saudy súrau - búl da әriden oilanbay­tyn­dar­dyng әreketi. Goloshekin de 1941-jyly halyq jauy re­tin­de atylyp ketken, ony da jazyqsyz qúrban bolyp ketti dep aqtaymyz ba sonda?

Aytudyn, synaudyn, aiyptaudyng - bәrining qazaqy әdebi men jóni bar. Qazaq jó­nin tauyp, әdebin saqtap, ólini de aiyptaydy. Ayta bilsen, bәrine tyiym joq, tek bәrining qazaqy jón-josyghy bar.

Osy jaghdaylardy oilap qarasam, bizding ziyaly qauym ortasynda qazaqtyq minez-qúlyqtan góri qazaqstandyq minez-qúlyq ba­sym ekenin angharam. Kenes ókimeti kezinde qa­lyptasqan últ qamyn oilamay sóileu әdeti әli bizden arylghan joq. Últ maqsaty kó­bine-kóp ayaghymyzdyng astynda jatady da, son­dyqtan ony biz kórmeymiz. Últtyng ýstinde túryp sóileymiz. Al últ ýnemi tóbemizde túru kerek. Últ ýshin ólmey-aq qoyayyq, bala-shaghamyzdy qúrban­dyq­qa shalmay-aq qoyayyq, biraq tәuelsiz memleket qúryp, etek-jenimizdi endi-endi jinap jatqanda, aqylymyz ben ata­ghymyzdy shataq shygharu men ataq shy­gharugha júmsamay, "Saqta qazaq bir­ligin!" degen Búqar ba­bamyzdyng tilegine júmsaghanymyz jón dep oilaymyn.

«Egemen Qazaqstan»