Sózge qatysty sóz kóp. Qazekemnin: «Bir auyz sóz adamdy quantady da, jylatady da; ...sóz sýiekten ótedi; jýieli sóz jýgindiredi; adam tiline aspandaghy búlt ainalady...» degenin tizbeley bersek, biraz jerge baramyz. Maghynaly az sózding altyn ekenin de, mәnsiz kóp sózding kóbik ekenin de qazekem aitqan. Al sol «kóbiktin» bizdegi býgingi bir iyesi – biylikting bauyryndaghy aqparat qúraldary: gәzet-jurnaly ma, radio-teledidary ma – kezkelgeni  «orazasyn»: «Elbasymyz Núrekeng atap kórsetkendey... Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly týsindirip bergendey... Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev aiqyn aitqanday... Elbasymyz eskertkendey... Elining ertenin oilaghan Elbasy taldap bergendey...» deumen ashady. Sharttasyp alghanday.

Pikirlerinin, maqalalarynyng taqyryptary týrli-týrli, kólemderi 40 jol  men  500 jol arasy,  avtorlary kensening kishi qyzmetkeri, nemese akademiyk, halyq jazushysy bolsa da, mazmúny bireu, ary qaray oqymay-aq angharasyn: preziydent N.Nazarbaev myrzany tili jetkeninshe madaqtau. Sózderi: dana, danyshpan, kemenger, kóregen, әuliye, ghasyr ghúlamasy, әlem moyyndaghan sayasatker... әlemdik ekonomikada qazaqstandyq damu jolyn saldy... әlemdi tanqaldyrghan Astananyng Bas arhiytektory... әlemdegi eng bay elu elding arasyn jaryp  ótip, әlemdegi eng bay otyz elding arasynan da suyrylyp algha shyqqanymyz, әlemdegi eng bay on elding tobyna qosylugha jaqyndap qalghanymyz – Núrekenning arqasy...

Ay-hoy, Sóz, sende jazyq joq. Eger mynau madaq maydanyndaghylardyng bireui aldaghy aptada: «Núrekenning arqasynda Qazaqstan әlemdegi eng bay ýsh elding biri boldy!» dey qalsa, onyng da qúraly sen bolasyn, sharang joq. Biz seni semser de, sabau da etip jýrmiz. Ásirese: preziydentting ruhany janghyru jayyndaghy maqala-jobasy, EKSPO-2017 jәne ýkimetting Astana әuejayyna preziydentting atyn beru turaly premier-ministr Q.Saghyntaev qol qoyghan qaulysy. Yaghny býgingi sayasy ýshtaghan turaly madaqsózding buy Altay – Alatau arasyn lyqa toltyrdy, qashan seyileri belgisiz. Biraq, alda-jalda seyile bastasa, Astanada talqylaugha taghy da bir halyqaralyq mәsele tabylar. Biylghy birinshi jartyjyldyqta «әlemdik  qala, ozyq iydeyalar ordasy», «әlemge núryn shashqan», «parasat qalasy», «súlulyqpen ýndesken», «altyn bayraqty», «ertegi әlemi», «Alashtyng altyn qazyghy», «jerúiyghy»... – Astanada» ótkizilgen  forum, kenes, simpozium, mәslihat, konferensiya, súhbat, qúryltay, Nobeli syilyghy iyegerlerining taghy da basqosuy.., basqalardy bilmeymin, әiteuir, men solardyng sanynan janylyp qaldym.

Búl pikirimdi teriske joryp, meni:  «mәngilik elinin, tughan halqynyng jetistigin, Elbasymyzdyng eren enbegin bilmeydi» dep «akt jasap, mór basqysy» keletinder  tabylar. Erikteri.

Elimizdi men de sýiemin, tek «mәngilik» degen tirkesin aita almaymyn, sebebi Qúran Kәrimde Jaratushymyzdyng ghana mәngilik ekeni, odan basqa mәngi eshtene joqtyghy aitylghan. Qazaqstan men qazaqtyng da jasay bereri anyq,   sol ýshin jaratylghan, alayda maqtanghannyng da, maqtaghannyng da reti  bar, Kiyeli kitaptaghy týiinmen tәjikelespegen jón bolar.

Maqtaghan demekshi, N.Nazarbaevtyng ruhany janghyru jayyndaghy maqalasyna nópir pikirding biri maghan erekshe әser etti. «Sanamyzdy oyatqan joba» depti. Avtorynyng kim ekenin ataudy obalsynsam da, qazaq sanasynyng ghasyrlap oyanbaghanyn, mynau joba ghana oyatqanyn qalaysha bilgenine tandanudamyn.

Halqymyzdyng quanyshyna, ókinishine men de ortaqpyn. Oida-qyrda jýrsem de,  onyng tirliginen kóz jazghan emespin. Irkes-tirkes ótkizilip jatqan «halyqaralyq» jiyn-toygha onyng qanshama qarjy júmsalyp ketkenin estigende mening de qúlaghym kýngirleydi. Al kórgende... jaqynda ghana atajúrtym Shyghys Qazaqstannyng Úlan audanyndaghy Asubúlaq auylynda taghy bolyp keldim. Asa baghaly keni, onyng ishinde urany bar Asubúlaqtyng baylyghy tasyp, halqynyng sany 10 mynnan asyp, 1985-jyly qala dengeyli poselok (poselok gorodskogo tipa) atanyp, 1992-jyly zandy týrde qalagha ainalugha tiyisti qújattary rettelgen-di.  Aytyp-aytpay ne kerek, jyldan jylgha jútandanyp, býginde – 1,5 myng ghana túrghyny bar shaghyn meken. Órkendi ónerkәsibinen  «belgi» bolyp  5-6 qabat ýilerding anghal-sanghal qanqalary túr. Ken oryndary tәuelsizdigimizding jalyna jarmasa jetken «reformashyl» qaltalylardyng birinen ekinshisine, ýshinshisine... satylyp, taqyr-tazalanyp, shahtalar ýnireyip iyen qaldy. Jastar júmys izdeumen alys-jaqyndaghy qalalardy jaghalap ketti. Qarbalas-qarqyndy Asubúlaq  zeynetkerlerding búiyghy auylyna ainaldy.

Auyl deymiz. Songhy on shaqty jylda auyldy qalpyna keltiru degen ýmitti sózben respublikamyzdyng parlamenti qabyldaghan, preziydenti   bekitken, eger janylyspasam, ýsh qauly bolyp, memleket budjetinen jýzdegen milliard tenge qarjy bólindi. Auyl-selo júrtshylyghy kuә bolyp otyrghanynday, olargha sol qyruar qarjynyng shiyregi de jetken joq.  Qayda, qalay ghayyp bolghany auyldargha belgisiz. Parlament te ózi kýnde qabyldap jatatyn ondaghan qaulynyng arasyndaghy sol ýsheuining eng bolmasa bireuining nemen tynghanynan habarsyz. Onyng «tarihy mindeti» - qauly qabylday beru. Qaulylarynyng qayda ketetinin izder deputattyq tekseru komiyteti joq parlamentten elge, halyqqa ne qayyr? Halyqtyng mýddesi ýshin onday komiytet qúrugha qúqy bolmasa, nesine parlament?

Ayyna keshe 400 myn, qazirde 600 myng tenge  jalaqy alushy jýzdegen deputattyn, nemese anau Halyqtar assambleyasynyng qabyrghasy jabyq sonshama  mýshesining qaysysy, mysaly, auyzsugha jarymay otyrghan 400 shamaly auyldyng tauqymetin aitty ma? Joq! Bәri de qalada tuyp-óskendey, auyldyng ne ekenin estip kórmegendey, qazaqtyng azyq-týlik qoymasy ghana emes, ruhany besigi bolghan auyldy janghyrtpayynsha eldin, qazaqtyn, qazaqstandyqtardyng  ruhany janghyruy  ekitalay ekenin  eskermedi. Aytpaqshy, Elbasylaryn neghúrlym belsene de betaldy madaqtaytyndardyng teng jartysy – parlament deputattary men assambleya mýsheleri, - negizgi mindetterining biri sol bolghanday-aq!

Auyl sharuashylyghy, ónerkәsip degende jәne bir aitarym: iyeliginde  bayaghy baquatty újymshar, kenshar joq, mausymdyq júmystar aldynda jeke qojalyqtardan janar-jaghar maydy qalayda arzangha satyp alugha tyrysatyn qauqarsyz Auylsharuashylyq ministrligi, bayaghy ataqty zauyt-fabriygi joq órissiz Ónerkәsip-qúrylys ministrligi shýpirlegen shtattaryn, han sarayy ispetti ghimarattaryn qashanghy qoryp otyra beredi? Sonday tirliktegi basqa ministrlikter she? Meninshe, solardyng bәrin eki ese yqshamdap, ýkimetting qúzyryndaghy Bas basqarma etse, jylda anausy ondaghan, mynausy jýzdegen million tengeni iygermey, el budjetining býiirin tese bermes edi (qazaqtyng «basqarma» sózin sheteldikter ýshin «departament» dep ózgertkenimiz de  «ghajap» boldy).

Halyq sharuashylyghynyng negizgi eki salasy osynday jalang jaghdaygha dushar etilgenin ishtey moyyndaushy biylik olardy damytugha dep jylda shet elderden milliardtaghan dollar qaryz alsa da, aughan arba sol qalpynda. Sóz jýzinde ghana týzeldi. IYә, sóz, sóz... «Jan-jaqty órkendeude Qazaqstan әlemning qay elimen bolsyn bәsekelese alady!.. Shet elderde Qazaqstannyng ekonomikalyq damu kodyn izdeytin instituttar qúrylyp jatyr!..» dep  jelige jelpinuimizde qapy joq, al el tәuelsizdik alghannan bergi 26 jylda halyq aldyndaghy tamaghynyn, ýstindegi kiyimining arzandaghanyn kórgen emes. Kórip kele jatqany – qymbatshylyq. Tirshiligine qajetting bәri ýzdiksiz qymbattauda. Basqasyn aitpaghanda, 1994-jyly bólkesi  2-3 tenge bolghan nannyng baghasy býginde 60 tengeden 270  tengege deyin.

Biylik jylara: «aylyq jalaqygha pәlen payyz qosugha, zeynetaqygha týglen payyz qosugha qauly qabyldaghanyn» sýiinshi súray habarlaydy, al dýken men bazar, kommunaldyq qyzmet oryndary ol qosymshany artyghymen qaqshyp alady, olargha – pәtuәsiz paydakýnemderge: «Onyng ne?» dey alar eshkim joq. Elektr men baylanystyn, suyq su men ystyq sudyn, jyludyng qojayyndary baghany qashan, qalay ósirudi ózderi biledi. Jekemenshik pәterler kooperatiyvimen sóilespeydi de. Sol qiytúrqylyqtaryn ózim ýshin emes, kópshilik ýshin kompaniya basshylaryna, Almaty qalasynyng әkimshiligine san ret jazghanymnan eshtene shyqpaghan son, biylghy mamyr aiynyng 11-i kýni respublikanyng Áleumettik qorghau jәne enbek ministri T.Dýisenovagha kommunaldyq qyzmet kórsetushilerding «konsertteri» turaly hat jiberip  edim, әzirge habar-oshar joq, bola da qoymas. Búl ministrlikting de aty    kýmpi, isi sympy shyghar. Solay bolmasa, halyqtyng tejeusiz qymbatshylyq tauqymetin tartuyna kommunaldyq qyzmet kórsetushilerding «zor»  ýles  qosuy  turaly jer-jerden týsip jatqany sózsiz  shaghymdardy bir uaq teksertip, bylyqtyng betin ashyp,  ózining atyna júmysy say  ekenin kórseter edi  ghoy?!

Halyqty әleumettik qorghau ayasyndaghy Densaulyq saqtau ministrligimiz jayyndaghy «jyr» da úzaq. Búl salada «qarjy ýnemdeu qamymen» dәrigerlerdi sharuashylyq esepke telip, enbegin zaya etu, bir emhanany ekinshige qosu, auruhanany jabu degening bәtinke auystyrghannan onay. Eng soraqysy 2006-jyly Almaty medisina institutynyng Pediatriya fakuliteti jauyp tastalyp, balalardy emdeuding qiyamet-qayymgha ainalghany boldy. Áriyne, jas úrpaghymyzdyng densaulyghyna qamqorlyqty ayaqasty etken kórsoqyrlyqqa qarsylyq bastaldy. Kýres tuyn at-ataghy Qazaqstangha ghana emes, kýni keshe KSRO-gha da mәlim bolghan ataqty hirurg, akademiyk, mening úghymymsha –  Balalardyng bas qamqorshysy da, emshisi de  Kamal Ormantaev kóterdi. Kesapatpen kýres on jylgha sozylyp, aqyrynda Kamekenning jenisimen ayaqtalyp, atalghan fakulitet biyl qaytadan ashylatyn boldy! Ózinen sózi «kýshtilerdin»  bireui keyinge qaldyrtyp jýrmese.

Búrynyraqta jazghan bir sózimdi qaytalayyn. HH-ghasyrda qalyptasqan halyqaralyq qaghida boyynsha, memleketting is jýzinde halyqtyq memleket boluyna qajet eki sipat bar: syrtqy jәne ishki sipat. Syrtqysy – memleket basshysynyng qashan, qayda bolsyn ózderining memlekettik tilinde sóileui. Ishkisi – halyqqa bilim berui men halyqty emdeui tegin boluy. Alghashqysy – últtyq  namysty ardaqtap saqtau, songhysy – memleketting ekonomikalyq quatty ekenin tanytu desek, bizding ókimet pen ýkimettin  dizgin-shylbyryn iyelengender, onyn: «Býginde býkil әlem Qazaqstangha qyzygha qarauda» degish jalbaqaylary tәuelsiz elimizde búl sipattardyng nyshany joqtyghyn, yaghny memleketimizding nendey ekenin oilamay, qyzdyrmaly qyzyl sózding kórigin kýrpildetip jýr.

(Jalghasy bar)

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz