Býkil Qazaqstan halqy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng osydan tura 20 jyl búryn arnayy Jarlyghymen bekitilgen atauly data — 31 mamyrda Sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýnin atap ótedi. Biyl da sol dәstýrden janylghan joqpyz. Qaraly kýn bolyp sanalar búl kýni Almatyda asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkish ashyldy.

«Eshten kesh jaqsy» degendey, búl oqigha eldi bir serpiltip tastady. Osydan on jyl búryn sayasy qughyn-sýrgin jәne totalitarizm qúrbandaryna arnalghan «ALJIYR» memorialdyq múrajay kesheni ashylghanyn jaqsy bilemiz. Elbasymyzgha alghysymyz sheksiz. Taghzym men taghylym kýni. Taghdyrdyng talay teperishinen ótip, azat kýnge, ansaghan armanyna qol jetkizgen elimiz ýshin býgin asa manyzdy kýn. Asharshylyq qúrbandaryna, arystarymyzgha qúran baghyshtalyp, gýl shoqtary qoyyldy. Qabyl etkey bir Allam!

«ALJIYR» múrajayynda bir kýn bolghanda tughan oi

Myndaghan analardyng ómirlerine óshpestey qara tanba, kónilderine ketpestey kólenke-syz qaldyrghan, 1934-1954 jyldar arasynda «Halyq jauynyn» əyelderi dep tanylghan, Aqmoladaghy «Otanyn satqandardyn» əyelderining lageri — «Aljirge» biz de arnayy baryp, kónilge týigenimizdi oqyrmanmen bólisudi jón kórdik. Analarymyz Stalindik jazalau mashinasynyng zobalanyn kórgen, lageri basshylarynyng geografiyalyq tilinde «26-shy nýkte» degen atau bergen lageride qansha tútqyn əyel otyrghany turaly tolyq derek joq. Degenmen, 1937-1954 jyldar arasynda «HALYQ JAUYNYN» ƏYELI dep tanylghan ərbir anagha orta eseppen aldy 3 jyl, arty 8 jyldan berilse, búl lageride shamamen 22 mynday tútqyn əyel azap shekken eken. Qarapayym ýy sharuasyndaghy əyelden bastap, aqyn, jazushy, óner adamy, dəriger, partiya, komsomol, kəsipodaq qyzmetkerleri, múghalimder, tipti mal dərigerlerine deyingi ərtýrli mamandyq iyeleri jyldar boyy jazyqsyz japa shekti… Kire beriste aspan astyndaghy ashyq múrajayda ýnemi azaly əuen oinap túrdy. Bəri shynayy. Arsyldaghan it te, býrisip sýiegi qalghan «halyq jauynyn» əyeli de… Onyng mýsin ghana ekenin úmytyp ketesin. Təubene kelesin. Aza tútudyng ne ekenin tek osynda sezinesin. Jýreging auyrady. Jan dýniyeng tebirenedi. Kózine jas keledi eriksiz

22 myng әielding taghdyryn qor qylghan…

Esikten kirgende Elbasynyng myna sózi kózge týsedi:

«…Biz jastay solghan jasampaz túlghalardyng aldynda ghúmyr boyy bas iyip ótuge mindettimiz»

«Aljirde» 8 myng əyel bolghan. Etappen kelipketkender — 18 myng əyel. Jetpey jolda qúrban bolghandary, sanalmaghandary qanshama?! 60-tan astam últtyng əyelderi bolghan eken. 90nan astam əyel qazaq. Kópshiligi orys əyelderi. Kýzetshilerden tughan balalardyng sany — 1507. Búl Býkil Kenes odaghynan.

Týrmede qorlyq kórgen olardyng qazir tirisining jasy 70-80 aralyghynda. Sol uaqytta olar 18-25 jastaghy ədemi kelinshekter, aldy jany jaysang parasatty analar edi-au. Stalindik zobalang olardyng ómirlerin kóktey soldyrdy, qayghyqasiret sol myndaghan analardyng ómirlerine óshpestey tanba, kónilderine ketpestey kólenke qaldyrdy-au. Vagonnyng ishinde qaqaghan ayazda jatady. Astaryna qamys oryp salyp, sony tósenish qylady. Sony jaghyp jylynghan bolady. Ózderi ash, suyq kýni jeytinderi kýnine bir tilim qara nan, qaqtalghan balyq, su ornyna múz sorady… Sol əyelderding myqtylyghyn, qaysarlyghyn myna sózderden kóruge bolady: «Aqmolanyng súlulary atandyq. Ayazda júmys istep, betimizge qan jýgirdi. Bileu temirdi alghashqyda kótere almadyq, keyin ýirene kele úrshyqsha ainaldyrdyq. Terlep-tepship jol tazartamyz, jer qazamyz, silemiz qatyp kelip bylamyqty ishemiz. Kórkemónerpazdar ýiirmesine qatysamyz. Kimning kim ekeni belgili… Aramyzda súlu, súnghyla qyz-kelinshekter de bar edi, osynday əsem qyz-kelinshekterge bizding jendet kýzetshilerimiz súqtana qarap, zorlap, sol jendetterden mynnan asa bala tudy…»

Analargha myng taghzym..

Myng taghzym Sizderge, qadirli analar! …Kiyeli qazaq jerinen pana tapqan, dini bólek, tili basqa júrttardy basqa týsken qayghy-qasiret aghayyn etti. Olardyng úrpaghy býgingi Qazaqstanda ósip-óndi, órken jaydy. Sondyqtan, Elbasymyz atap ótkendey, taqsiretti tarihymyzdyng taghzym men taghylym kýninde sayasy qughyn-sýrgin jəne asharshylyq qúrbandaryn úmytpau bizding boryshymyz boluy tiyis. Qazir kózi tiri «Aljirlik» analarymyzdyng jastary jetpis-toqsannyng aralyghynda. Endeshe, aragha jarty ghasyrdan astam uaqyt salyp «Aljirge» jinalghan kózi tiri analardyng estelikterine nazar audarayyq («ALJIYR» estelikter*vospominaniya» atty kitaptan da biraz derekter aldyq):

Məskeulik Oksana Kozimina: — Ómirimning segiz jylyn Qazaqstangha berip kettim… Alghashynda erler ústaytyn bileu temirlerdi kótere almadyq. Birte-birte nebir auyr júmystargha kóndigip, terlep-tepship jol tazarttyq, jer qazdyq. Səl damyldasan, terimiz qatyp, suyq tiygizip alamyz degen qorqynyshpen silemiz qatqansha damyl tappay júmys istedik. Keshke qaray qoyyrtpaq botqamyzdy iship alyp, «tərbiyeshilerimizdin» búiryghymen úiqyly-oyau konsert dayyndaymyz. Ózim «Moskonserttin» ənshisi edim. Kýieuimdi atyp tastap, ózimdi «halyq jauynyn» əyeli dep týrmege qamaghany, etaptan etap, týrmeden týrme, eng sonynda «Aljirden» bir-aq shyqtyq qoy… Arnayy zekterding vagonymen bizderdi — əyelderdi Məskeuden, Kiyevten, Leningradtan, Odessadan, Bakuden, Tbilisiyden, taghy basqa qalalardan «26-shy nýktege» tasy berdi. Ishkenimiz — u, jegenimiz — jelim boldy. Qayghydan qan júttyq… Symbatty əyelderge NKVD-nyng jendetteri súqtanyp, degenine kóndire almay, eng auyr júmystargha jekkeni, olardyng təlkegine tóze almay, ózderine qol salghandary, aqyl-esterinen adasyp, psihikalyq aurugha úshyraghandary da boldy».

Kseniya apay esinde qalghan biraz tútqyndardyng attaryn atap, olardyng qily taghdyrlaryn qabyrghasy qayysa otyryp eske aldy:

— Əygili balet biyshisi Rahili Mihaylovna Pliyseskaya, Galina Kovtuk, Sofiya Viykentievna Shpeli, Ekaterina Mihoshina, Galina Koldonosova, Elena Pyatniskaya, Zoya Popova, Klavdiya Juniko, Tatiyana Torina, Valentina dumbadze, Valentina Podvoyskaya, Polina Nesterova, Ekaterina Savelieva, Faina jəne Zoya Sarkisovna Shahmuradova, Elena Tataeva, Zinaida Tataeva, Zinaida Diybenko, Tamara Vasilieva, Kseniya Putinseva, Fedosiya Dubinina, Vera Lapina, Antonina Akimova, Məskeu operettasynyng diriyjeri Mariya Iosifovna Ler, Nina Strelkova, Mariya Skoborinskaya…

IYə, bəri ótkinshi, əri ókinishti… Órtengen ózekting órt shalghan halin qos janardan aghyzghan jasty bir syghyp alghan 1937 jyldyng qúrbany, qatygezdikpen qarulanghan Goloshekiyn, baskeser Ejovtyn, halyqtyng mún-múqtajyn qorghaymyn dep, olardyng qyryna úshyraghan Qazaq ólkelik partiya komiytetining alghashqy hatshysy bolghan Súltanbek Qojanovtyng jesiri Kýləndam apa Stalindik repressiya qúrbandarynyng biri retinde qabyrghasy qayysa otyryp biraz maghlúmattarmen bólisti. — Týrkistan ólkelik partiya komiyteti men Qazaq obkomynda hatshy bolghan, qazaq tilin jetik biletin N.IY.Ejov kózi jeter jeri Semey gubkomynan bastap, býkil basshy qyzmettegilerdi ústaramen qyrghanday typ-tipyl jasady emes pe?! Ər ýiding bas egelerin týgeldey atyp, it jekkenge aidaghanymen túrmay, olardyng əyelderine, kəmelettik jasqa tolghan bala-shaghalaryna da qyrghiday tiygeni tarihy shyndyq edi. Súltanbekti alyp ketken son, eki aidan keyin meni de qamaugha aldy. Týrme qabyrghasyndaghy kórgen azaptarymyzdy eske aludyng ózi qiyametpen ten. Əsirese esimnen ketpeytini — eng kishisi emshekte, ýiinde qalghan bes balasyn aityp enirep jylaghan jap-jas ózbek əyelimen qosyla jylaghanymyz, bir-birimizdi júbatyp basu aityp, barlyq qiyndyqtardy tendey bóliskenimiz.

Tipti, keybir əyelderdi emshektegi balalarymen qamaugha aldy. Ashtyqtan shyryldap jylaghan səbiyding dausyn estip túru qanday qiyn?.. Ýsh jastan asar-aspas səbiylerdi analarynyng qolynan shyryldatyp balalar ýiine alyp ketip jatty. Ananyn, balanyng qanday jazyghy bar edi?! Tanghy tórtten keshki toghyz-ongha deyin auyr júmysqa əyelder qaruly kýzetpen aparylatyn, sharshap qúlaghandardy rezenke tayaqpen súlatyp salatyn qanisherler… Qazaqstan Leninshil kommunistik jastar odaghynyng jetekshisi Qaysar Tashitovtyng jesiri Saghadat apamyz kýieui atylghannan keyin qamaugha alynyp, 11 jyl týrmede otyryp shyqqan…

— Men týrmede marshal Tuhachevskiy, Egorov, Gramarnikting semiyasymen, Beyimbet Maylinning əyeli Kýnjamalmen, Sanjar Asfendiyarovtyng əyeli Rabighamen birge otyrdym. Bir kýni úshqysh Irina Vishnevskayany əkelip qamady. Biraq soghystyng eng qiyn kezeninde Irinany soghysqa alyp ketti… Balalyq bal dəurenning dəmin tatpaghan «halyq jaularynyng balalary» degen atpen qoghamnan shettetken Qorghan Musiyn, Ilifa, Sanjar Jandosovtar, Mira, Katayama Quatovtar, Bolat Aihanov, Serik Tileuliyn, Alma Temirbekova, Aldan Berdenov taghy basqa tolyp jatqan jas órkender ata-anasynyng ayaly alaqanyn sezinbey ósti. Kezinde jylay-jylay kózimizde jas ta qalmaghan, balam, ol jyldar óte úzaqqa sozylghan jaman týs siyaqty elesteydi qazir… Halqymyzdyng qara ərippen jazylatyn tarihyn tek shyndyqty jazu arqyly jazyqsyz japa shekkenderding aruaghy aldynda jýzdering ashyq bolmaq, esh nərseni búrmalamay, tek shyndyqty jazyndar, — dep əngimesin ayaqtady. Stalinning túsynda shyndyq shynjyrlandy, aqiqat arqandaldy. Jazyqsyz halyqtyng qanyna boyalyp, kóz jasymen suarylghan qazaq dalasynyng qaq tórinde «Qarlag», «Aljiyr» lagerilerining payda boluy beker emes.  Kórshisi «halyq jauy» bolyp ústalyp ketse, jan-jaghyndaghylary endigi kezek meniki shyghar dep kýdiktenip, «shyqpa,  janym,  shyqpa»  dep otyratyn zaman boldy…

El basqarghan adamdy  qoshemettep, tamaq beru — dəstýrimiz. «Halyq jauyna» tamaq bergen «tanysy»  dep,  talay beykýnə adamdar týrmege qamalghan zaman boldy…

Túrar Rysqúlovtyng əyeli Əziza emshektegi balasymen, sheshesimen «Aljirde» birge boldy.  Osyaysha  jazyqsyz, esh kinəsi joq jandardy janúyasymen  týrmege qamaghan zaman boldy… Tipti mal baghyp jýrgende ólgen bir  búzaugha bola eki əyeldi atyp tastap, qalghandaryna «endi búzau óletin bolsa,  osylay jazalanasyndar» deushilerdi qalay jendet demeysin?! Qiyndyqqa shydamay ózine qol salyp, jyndanyp ketkender qanshama?!   Mirzoyannyng əyeli, Hadisha Musina, Sholpan Yusupova degen apalaryng lageriden kelgennen keyin jyndanyp ketti.  «26-shy nýktede» adam ólimi jii bolyp túratyn. Bireuleri auru-syrqaudan, ekinshisi qayghyqasiretten, biraz əyelderdi baghyp jýrgen maldy óltirip aldyng dep, sottyng ýkiminsiz sol jerde atyp, denelerin lageriding syrtyna shygharyp, neshe kýn jer qoynauyna bermey, lageridegilerge ýrey tughyzu ýirenshikti jaghday bolghan. Ólgen adamdardyng ayaq-qolyna nómir jazylghan qalaqsha (jeton) baylap, tabytqa salyp, jerge kóme salatyn. Lageride adam ólimimen ainalysatyn arnayy bólim boldy…

On jyl kórgenimdi bir kýnde aityp bitire almaspyn, últymyzgha, úlysymyzgha qaramay, bərimizge ortaq bir jaman at  — «halyq jauynyng  əyeli» degen atpen Qazaqstanda «26-shy nýkte», yaghny «Aljirge» əkelip qamap jatty ghoy. Menimen birge Zakavkazie  respublikalary ortalyq atqaru komiytetining  hatshysy  Aliadar Karaevtyng əyeli Haydarhanum, prezidiumnyng mýshesi Efendiyevtyng əyeli, jazushy Hanafiyding əyeli,  revolusioner Əly Baysharovtyng əyelderi boldy. Birazynyng attaryn úmytyp qaldym. Baku týrmesinen  on kýn jýrip Qazaqstangha keldik. Jol-jónekey bizdi  su bermey, túzdalghan  balyqpen tamaqtandyryp keldi. «Aljiyr» on jyl ómirimdi jútty.  Nebir qiyn júmystardy atqardyq. Qúrylys júmystarynan bastap, qaqaghan qystyng suyghynda, jazdyng ystyghynda azap shektik. Nebir qazaq ziyalylarynyng əyelderi mal baghyp, kóng tasyp, kirpish qúiyp, eng auyr da azapty júmystargha jegildi… Osynday jauyzdyghymen eldi qorqytyp, atyp, asyp ýreylendirgen  Stalin — naghyz baskeser! Ómirimning eng qiyn, eng qatal kezenin birge ótkergen  Aqmola lagerindegi qazaq analargha, jazyqsyz jazalanghandargha myn-myng səlem ait, balam! — dep,  əzirbayjandyq Sýleymenqyzy Shýkirie apamyz bizben taza qazaq tilinde qoshtasty.

Últy nemis Gertruda Plataystyng  esteligi boyynsha jazylghan  «Kurt — dragosennyy   kameni» atty óleninde  lageridegi azapty júmys atqaryp jýrgen analargha  týrmege jaqyn auyl túrghyndarynyng  janashyrlyq əreketteri jayly  bayandalghan. Beluarynan saz keship, qar aralas egin dalasynda júmys istep jýrgen əyelderge  temir tordyng arghy jaghynan auyl adamdary, əsirese balashaghalar  qarap túrady eken. Sonday kýnderding birinde ýlken-kishisi bar bir top auyl túrghyndary qabaqtary týngli, yzaly keyipte  appaq tastarmen  júmys istep jýrgen əyelderdi atqylay bastaydy.

Onsyz da  kýnning suyqtyghynan ayaghynan syz ótken beyshara əyelder jasqanyp, taghdyryna nalyp, jandary kýizeliske týsedi. Əlsirep,  qarday jaughan tastardan iymengen  Gertruda  aq tastargha betimen sýrine qúlap týsedi. Aq tastan shyqqan  sýtting  iyisinen boyyna qan jýgirip,  jalma-jan tastardy qaltasyna  salyp, əyelderge de ymmen tastardy qaldyrmay jina dep belgi beredi. Qúlaghyna jendetterding «qarashy, sender siyaqty satqyndardy balalar da jek kóredi» dep qarqyldap rahattana kýlgen dauystary keledi.  Lageridegi qazaq əyelderine búl ne tas dep kórsetkende, olar onyng sýtten jasalatynyn, últtyq tagham — qúrt ekenin týsindirgen. Osylaysha jergilikti halyq jazyqsyz japa shekken analargha qolynan kelgenshe qoldau kórsetken… IYə, «Aljiyr» turaly, ondaghy analarymyzdyng óksikti ómirleri jayly kóp jazyldy. Múrajaygha kirgende ondaghy syzdy oqighalar, ashy taghdyrlar, sol zarly zamannyng kuəgerleri aitqan, shertken əngimeleri osy maqalanyng tuuyna əser etti.

Týrkiyada 17 myng әiel men 560 nәreste týrmede nege otyr?

Ana, əyel retinde, əsirese qolyma qalam ústap jýrgen qasiyetti jurnalistik mamandyghynda jýrgen son, barynsha shyndyqty, aqiqatty jazugha tyrysamyn. Osy maqalany jazu ýstinde Týrkiyadaghy əyelderding de týrmelerde zorlyqzombylyq, jauyzdyq kórip jatqan derekterine kuə boldym. Búl oqighany sonau Kenes imperiyasyndaghy bolghan qughyn-sýrginge úqsattym. Jalma-jan zerttey bastadym. Siz de nazar audarynyz. Sebebi búl zorlyq-zombylyq jayly siz de, biz de, bərimiz de biluimiz kerek jəne qos qolymyzdy kóterip qarsy túruymyz qajet.

Týrkiyada 17 myng əyel men 560 nəreste týrmelerinde: SCF (Stokgolim bostandyq ortalyghy)

SCF basyp shygharghan «Týrkiyada əyelderdi qamau: qudalau jəne qorqytu» atty bayandamasynda, Týrkiyadaghy myndaghan əyelder balalarymen memleket tarapynan zor-lyq kórsetilip, týrmege jabylyp jatqanyn habarlady. «Týrik elining jana tughan nəresteni anasynan aiyryp, ne jýkti əyelderdi týrmege qamauy týrik qoghamynda ýrey tughyzuda», — deydi SCF.

SCF-tyng aituynsha, jýkti əyelderding bosanghannan keyin balalarynan bólip, ózine keluge múrsha bermey qamaugha alynuy birneshe ret oryn alghan. Ókimetke qarsy pikirdegi azamattardy jazalau ýshin jasalghan zang jýiesin jeke basynyng paydasyna qoldanyp, abaqtydaghy kýieulerining jaghdayymen tanysugha kelgen əyelderdi, qolyndaghy səbiylerining kóz jasyna qaramastan, əkeleri azday, analaryn da týrmege qamap tastady. Bir joly polisiya tarapynan zorlyq kórgen əyeldi esinen tanyp qalghanyna qaramastan qayta týrmege laqtyrghan. Basqa bir əyel jurnalist kýieuining bostandyqta jýrgeni ýshin qamalghan. Kóptegen jaghdayda əyelder kýieuleri Týrkiyanyng preziydenti Rejep Tayp Erdoghangha qarsy oppozisiyagha qoldau kórsetkeni ýshin týrmege qamalumen qosa, mal-mýlki tartyp alyndy. Əyelderding qudalanuy, Erdoghan men memleket qaha-rynan eshkimning qauipsizdikte emes ekenin kórsetedi. Búlar memlekettik zangha jəne Týrkiya mýshesi bolghan halyq-aralyq úiymdardyng erejelerine qarama-qayshy», — deydi SCF preziydenti Abdullah Bozkurt.

Sot qyzmetkerlerinen jurnaliysine, mú-ghaliminen dərigerine deyingi qamaugha alular Gýlen qozghalysynyng taraptaryna qarsy memlekettik qughyn baghdarlamasynda erekshe oryn aldy. Aytylghan əyelderding eshqaysysy búryn-sondy aiyptalyp kórmegen, qazir memleket olardy «terrorist» jəne «tónkeriske qatysy bar» dep qamauda ústap otyr. Olar əli sottalmady, tipti aiyp ta taghylghan joq, biraq sotqa deyingi qamauda jatyr. SCF tirkegen kóptegen jayttarda əyelderding fizikalyq jəne psihologiyalyq densaulyghy qamaugha alynghannan keyin, tamaq, gigiyenalyq jabdyqtardyng joqtyghynan, psiy-hologiyalyq aiyqtyru qyzmetteri kórsetilmegendikten kýrt nasharlaghan. Əyelderding sebepsiz tútqyndaluy tek olargha ghana emes, balalary men otbasylaryna da keri əserin tiygizdi. SCF bayandamasynda kórsetilgen-derding olargha məlim bolghandary ghana ekendigin, kóp jaghdayda adamdar qughyngha úshyrau ýreyinen kórgenderin kópshilikke bildirmeytindigin aitty. Bizge jetken oqighalardyng azdyghyna qaramastan, Týrkiyadaghy jan týrshik-tirer jaghdaylardy boljau ýshin jetkilikti», — deydi SCF. «Əyelderge qarsy qudalaudy bastaghan Erdoghan men memleket qyzmetkerleri, Týrkiya balalary men analaryna joyqyn əserin tiygizgeni ýshin jauapqa tartyluy qajet», — dep qosty SCF.

SCF-tyng tolyq bayandamasyn osy jerden qaray alasyzdar: http:// stockholmcf.org/wp- content/uploads/2017/04/Jailing-women-in-Turkey.pdf.

Sonymen qatar, bir jyldyng ishinde Týrkiyada adam qúqyghyn ayaqqa taptaghan birneshe oqigha oryn aldy. Əlemde eng intellektual týrme Týrkiyada. Ótken jyldyng 16 shildesinde jýzege aspaghan «əskery tónkeristen» keyin 100 mynnan astam adam júmystan quylyp, teng jartysy týrmege toghytyldy. Olar: múghalimder, akademikter, dərigerler, jurnalister, sot, joghary sot mýsheleri, polisiya, prokurorlar. Solardyng ishinde dene mýshelerining 82 payyzy qimyldamaytyn mýgedek əyeli, auru balasy bola túra, mýgedek kýieuin «əskery tónkerike» qatysy bar degen jeleumen týrmege toghytqan. Ózdiginen jýrip túra almaytyn, dərethanagha bara almaytyn 80 jastan asqan qariyalar da bar. Osteoklazii (sýiekting erui), gemofiliya sekildi aurugha shaldyqqan, qaterli isik auruymen auyratyn adamdar týrmede. Zorlyqzombylyqtan ólip ketkenderi de bar. Bir jylgha juyq týrmede otyrghandar býgingi kýnge deyin qanday qylmys jasap, zang búzghanyn bilmeydi. Ómirge balasyn endi ghana əkelgen analardy ertesi kýni týrmege qamau jii oryn aldy. Búl turaly əleumettik jelilerde «Ómirge nəreste əkelgenning qolyna kisen salady, al ólgendi týrmeden bosatady» heshtegimen qoghamdyq rezonans tughyzghan. Sol kezde ghana biylik shartty týrde jazalaugha kerek dep sheshim shygharghan. Týrkiya Ishki ister ministrligi dəl qazir Týrkiya týrmelerinde 560 səby analarymen birge týrmede otyrghanyn məlim etti. 1 jasynda — 128 səbi, 2 jasynda — 114, 3 jasynda — 81, 4 jasynda — 70, 5 jasynda — 31 səbiyding týrmede otyrghany, jas ereksheligine baylanysty səbiylerding dərigerge qaraluy, arnayy tekseristen ótui kerek emes pe. Alayda, týrmede onday mýmkindik joq. 1 jasyndaghy balasyn emizu ýshin týrmeden ýiine 50 shaqyrymdyq joldy kýnine 2 ret jýretin ananyng oqighasy BAQ-ta jariya bolghan-dy. Balalarynyng kózinshe əke-sheshelerin qolyna kisep salyp, soraqysy ýidegi 3 jəne 5 jastaghy balalardy jalghyz tastap ketken.

TÝIIN: Eki el. Biri — Kenes odaghyndaghy 1937-54 jyldar aralyghy analar kórgen zobalan. Ekinshisi — tuysqan Týrkiya memleketinde qazir bolyp jatqan zobalan. Úqsastyq bar ma, bar. Eki jylgha jetpeytin az uaqytta týrik әielderining basynan keshken zúlmattaryn oqyghanda say-sýieging syrqyraydy. Nege búlay? Memleket olargha múnshama zorlyq-zombylyq kórsetetindey nәzik jandylardyng kinәsi, jazyghy ne? Týrkiya memleketinin, basshylyghynyng múnysy qalay degim keledi. Osy jaghdaydy bile túra bilmegensip, teris ainalugha mening dәtim jetpedi. Óitkeni olar da men siyaqty ana ghoy. Ana men balany aiyrugha kim qúqyq berdi sizderge? Ana ýshin búdan ótken qasiret joq qoy әlemde. Bәring de anadan tudyndar. Ana men balany sayasat  qúrbany etpeyik, Anany jylatpayyq ..! Álemdegi jaqsy qasiyetterding barlyghy ananyng aq sýtinen darymay ma? «Júmaq analardyng tabanynyng astynda» degen sózding mәnine ýnileyikshi bir sәt. Analardy qadirleudi Payghambarymyzdan (s.gh.s.) ýirenelik. Ananyng aq sýtining kiyesi jaman bolady. Analaryn qorlaghan Kenes ókimetining taghdyry ne boldy? Sabaq alynyzdar sodan! Balalardy, analardy azaptaudyng shegi bar ma? Obal-sauaby kimge? Búl súraqtaryma kim jauap berer eken?

Səule Meshitbaeva, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, QR Enbek sinirgen qayratkeri

Materaldyng týpnúsqasy: elana.kz

Abai.kz