«El bolamyz, Qazaqstanda túramyz, úrpaghymyzdy tәrbiyeleymiz degen adamdar balalaryn qazaq mektebine, qazaq balabaqshalaryna berip jatyr». Búl – mening sózim emes, preziydent N.Nazarbaevtyng 2017 jyly 20 sәuirdegi belgili qalamgerlermen kezdesuindegi sózi. IYә, aqyldy búl sózding aqiqaty óz tәuelsizdigin jariyalaghanyna 26 jyl bolghan Qazaq elining túrghyny ýshin dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.

Býginde orys mektebinde balasyn kimder oqytady? Orys mektebinde bolashaghyn Qazaq elimen emes, soltýstik kórshimen baylanystyratyn qauym oqytady, onyng kóbisi tarihy Otanyna qaytqysy keletin orys últynyng ókilderi men azdaghan jatyrynan jeringen qarakózderimiz. Basqa birde-bir qauym orys mektebine balasyn bermeydi, ony sәlden keyin sandar sóilegende bayqarsyz.

«Balandy qazaq mektebine ber!» Búl – kezinde zamananyng zaryna, qaymana qazaqtyng qayghysyna ainalyp, oqytqysy kelse de, qazaq mektebin taba almay әurege týsken, qazaq mektebin ashtyru ýshin aitylghan ótken zamandaghy úran, al býgin paryz. Paryz deymiz-au, erteng balasyn Qazaq elinde ýlken tabysqa jetsin deytin qauymda odan basqa tandau joq.

Kezinde orys tilinen әbden tayaq jegen, orys tilin bilmegendikten kóp armany oryndalmay qalghan ata-ana balasyn orys mektebine sýiredi, orystyng tilin bilu maqsatqa jetuding jalghyz joly bolsa, býgin zaman keri ainaldy. Býgin bazbireu qansha moyyndaghysy kelmese de, tarih óz degenin jasaytyndyghyn dәleldedi. Túghyrly tәuelsizdigimiz túrghan sәtte endi, bәlkim, on jylda, bәlkim, odan da búryn Qazaqstanda qazaq tilin bilmeytin adamgha tabysqa jetetin aua joq. Búl – qazaq qoghamynyng siz qalamasanyz da qalyptasatyn aqiqaty.

Bәlkim, balanyzdy orys mektepterine berudegi maqsatynyz, oiynyz basqa shyghar, biraq biz sizge emes, balanyzgha janymyz ashidy. Sizding oiynyzdan jasap alghan ertegilerinizden auytqyp shyndyqpen qarap, balanyzdy qazaq synybyna aparmasanyz, barmaq shaynaytynynyzdy oilasam, talantty balanyzgha qastandyghynyzdy qolynyzben, jaramsyz oiynyzben jasaytynynyzgha kýiemin.

Jә, jaqsy, kóp sóilemeyik, dәleldi sózge jýginelik.

Birinshi sebep – Qazaqstan demografiyasy, qazaq ýlesi. Qazaqstan Respublikasynda 1989 jylghy halyq sanaghynda 16 199,2 myng adam, onyng 6 534,6 myny, yaghny 41 payyzy qazaq últy edi. Al orys últy 6 227,5 myn, yaghny 38 payyzyn ústaytyn edi. Al qazir she? Býgingi kórsetkish boyynsha Qazaqstan halqynyng sany – 18 million 22 myng 500 adam, onyng ishinde 12 million 780 myng adam, yaghny 71 payyz qazaqtar, 3 million 710 myng adam, yaghny 20,6 payyz orystar, 613 myng adam, yaghny 3,4 payyzy ózbekter. Búl sandy mәlimetter esti adamdy oilandyrsa kerek. Qazaq sanynyng kýn sanap artuy men Qazaqstandaghy orys últy sanynyng kýn sanap kemui Qazaqstandaghy orys tilining qalasa da, qalamasa da qúldyrauy ekeni aqiqat.

Qazaq tili memlekettik til mәrtebesine 100 payyz kóterilmese de, qazaq topyraghyndaghy qazaq últynyng sandyq ýlesi artuyna baylanysty memlekettik dengeydegi taghyna bәribir otyrady.

Ekinshi sebep – orys tilining әlemdik ayasynyng taryluy. Kenestik kezenderde әlemning 400 milliongha juyq adamy orys tilin resmy qoldansa, býginde búl kórsetkish 200 milliongha jetpeydi. Negizinen, jalghyz Reseyding memlekettik tili. Búl – halyqaralyq tilder tobyndaghy orys tilining eshqanday da әlemdik ornynyng joq ekenining dәleli. Ne ózi túratyn elding memlekettik tili emes, ne әlemdik orny joq, qúldyrap bara jatqan tildegi mektepke balasyn beru balasynyng bolashaghyna jasalghan qiyanat demeske shara joq.

Ýshinshi sebep – qazaq mektepterining bilim sapasynyng artuy. Kezinde alghash mektepke baryp jýrgen kezde qazaq mektepterinde bilim joq, orys mektepteri jaqsy bilim beredi degen qoldan jasalghan ertegi bar edi. Biraq uaqyt onyng da ótirik ekenin dәleldedi. Sandar sóilesin...

2016 jyly Últtyq birynghay testileude 125 tolyq balyn jinaghan 19 oqushynyng bәri tek qazaq synybynyng týlegi, respublika boyynsha joghary kórsetkish kórsetken 10 mektepting 8-i taza qazaq mektebi, biri orys, biri aralas mektep.

2017 jyly 139 ball jinaghan Tasan Sayat Eltayúly qazaq mektebining týlegi, 2017 jylghy ýzdik kórsetkish te qazaq mektepterining enshisinde.

Songhy bes jylda ÚBT nәtiyjesi boyynsha da, jalpy reyting boyynsha da qazaq mektepteri oq boyy ozyq túr. Mysaly, Astana qalasynyng ýzdik 10 mektebining qataryndaghy 8-i taza qazaq mektebi.

Álemdik pәndik olimpiadada oza shauyp altynnan alqa taghynyp, elding atyn shygharyp jýrgender de qazaq mektepterining oqushylary nemese qazaq-týrik liyseylerining týlekteri (qazaq-týrik liyseyinde orys synyby degen týsinik atymen joq) ekeni jasyryn emes.

Bilim salasyndaghy qanday bәsekede de basty bәsekeles qazaq mektepterining arasynda jýretin býgingi sala mamandaryna jasyryn emes.

Tórtinshi sebep – bilim granttarynyng bólinui. Qazaqstan Respublikasy joghary bilim granttary 2014 jyly 65 payyz qazaq toby, 35 payyz orys tobyna, 2015 jyly 75 payyz qazaq toby, 25 payyz orys tobyna, 2016 jyly da 75 payyz qazaq toby, 25 payyz orys tobyna bólingen. Al biyl, 2017 jyly joghary oqu ornyna týsu ýshin ÚBT-gha qatysugha 92 827 týlek ótinish berip, olardyn

67 627-si (76,3 payyz) qazaq tilinde jәne 20 968-i (23,6 payyz) orys tilinde tapsyrugha ótinish bergen. Búl kórsetkishter biz qansha saqtap qalugha tyrysqanmen de, joghary oqu ornyndaghy orys toptary kóp ótpey jabylatyndyghynyng dәleli. Onyng ýstine songhy jyldary elimizding joghary oqu oryndarynda orys toptarynyng ornyna aghylshyn tili toptary ashylyp jatqany anyq. Endi orys mektebine bergen balanyzdy bolashaqta qalamasanyz da Reseyge aparyp oqytasyz, әitpese qazaq synybyna jetekteysiz... Basqa tandau joq. Men orys synybyna baryp, bolashaqta joghary oqu ornynda qinalatyn balagha janym ashidy, ata-anasyna aqyl kesh kire me dep...

Al tómengi buynda da sol jaghday, mysaly Nazarbaev ziyatkerlik mektepterine tapsyrushy týlekterding ýlesine qarayyq. Mәselen, Astana qalasyndaghy eki Nazarbaev ziyatkerlik mektebine 1185 oqushy qazaq synybyna, 520 oqushy orys synybyna ótinish bergen. Búl ziyatkerlik mektepterding de birtindep taza qazaq mektepteri qataryna ótetini anyq.
Besinshi sebep – mektep-terdegi qazaq synyptarynyng ýlesi. Qazir elimiz boyynsha 83 payyz bala qazaq synyptarynda, 16 payyzgha juyq bala orys synybynda, 1 payyzgha jetpeytin bala ózge tildi mektepterde bilim alady. Al ótken jyly, 2016 jyly 1-synypqa barghandardyng 89 payyzy qazaq synybyna, 10 payyzdan asar-aspasy orys synybyna barghanyn eskersek, bolashaqta orys synyptaryn bitirushiler qazirgi ózge tildi mektepti bitirushiler sekildi Últtyq birynghay testileudi qazaq tilinde tapsyrugha mәjbýr ekeni anyq. Sebebi ózi 10 payyzgha jetpeytin orys synyptary balalarynyng jartysynan kóbi Qazaq elinde oqymaytyn etnikalyq orystar ekenin esersek, bolashaqta joghary oqu ornyna týsuge tapsyrushylardyng orystildi ýlesi 5 payyzgha jetpeytini eshqanday da qúpiya emes.
Tarih tek algha jyljidy, ony keri shegeru eshkimning qolynan kelmeytini aqiqat. Qazaq tilining órkendeui, qazaq qoghamynyng kóterilui de dәl solay. Orystildi qauym qansha janyn sala qorghasa da, tyrashtansa da, bolashaqta Qazaq eli ýshin №1 til – qazaq tili. Qazaq tili tek zanda emes, ómirde, ekonomikada, qoldanysta, qattyraq aitqanda, Qazaqstanda nan tauyp jeude, ómir sýrude bilmese bolmaytyn til bolary anyq. Ony biylik jasamaydy, ony qazaq últynyng kýshengi men tarih ózi jasaydy. Sol kezde balanyz kópten bólinip qalmasyn deseniz, tabysqa jetsin deseniz, onda býgin oilanbasqa shara joq.

Altynshy sebep – ýsh tildi oqytu jýiesining ornauy. Shynyn aitqanda, eshqanday ýsh tildi baghdarlama joq, onyng aty ýsh tildi oqytu bolghanymen, zaty qos tildi oqytu baghdarlamasy ekeni baghdarlamanyng jýiesin kórip jýrgen bizge týsinikti. Maghan senbeseniz, preziydent N.Nazarbaevtyng 2017 jylghy halyqqa arnaghan joldauynda: «...atap aitqanda, ýsh tildi oqugha kezen-kezenimen kóshu mәselesi boyynsha úsynystar әzirlensin. Qazaq tilining basymdyghy saqtalady. Onyng әri qaray damuyna zor kónil bólinedi. Sonymen qatar býginde aghylshyn tili – jana tehnologiya, jana industriya, jana ekonomika tili. Qazirgi kezde 90 payyz aqparat aghylshyn tilinde jariyalanady, 2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keybir pәnderdi aghylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Búl mәseleni tiyanaqty oilanyp, aqylmen sheshu qajet», – deydi.

Mine, endi preziydentting sózine mәn bersek, ýsh tilde bilim beruge kezen-kezenimen kóshemiz, biraq qazaq tiline basymdylyq saqtalady, tipti ary qaray damidy dep ashyq aitylyp otyr. Al qazaq tilining basymdylyghy saqtalsa, onyng ýstine damy týsse, qazirgi ýshinshi til bolyp túrghan aghylshyn tili qay tilding esebinde damuy kerek, әriyne, orys tilining oryn bosatuynan degen sóz. Renjimenizder, búl – mening sheshimim emes, preziydentting sheshimi.

N.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda da: «Biz aldaghy birneshe jylda gumanitarlyq bilimning barlyq baghyttary boyynsha әlemdegi eng jaqsy 100 oqulyqty әrtýrli tilderden qazaq tiline audaryp, jastargha dýniyejýzindegi tandauly ýlgilerding negizinde bilim alugha mýmkindik jasaymyz. 2018-2019 oqu jylynyng ózinde studentterdi osy oqulyqtarmen oqyta bastaugha tiyispiz», – dedi. Qaranyz, orys tiline emes, qazaq tiline audarylady. Búl ýrdis Qazaqstanda bolashaqta әldeneshe esege damidy, sebebi «orys tili – ghylym tili» degen qoldan jasalghan qiyal-ghajayyp ertegige eshkim de senbeydi, ghylymdy tikeley aghylshyn tilinen alu mýmkindigi túrghanda, eshkim orys shovinizmi aralasqan orystildi oqu qúraldaryna jýginbeydi.

Jetinshi sebep – orystildi sapaly maman tapshylyghy. Birde Shymkent qalasynyng әkimi Ghabidolla Ábdirahymovtyng orys mektepteri ýshin múghalimderdi Resey men Ukrainadan aldyrudy úsynyp, kýlkige qalghany bәrimizding esimizde bolar. Orys mektebine sabaq beretin sapaly múghalim azaydy, búl ýrdis auyrlamasa, onalmaydy. Oghan jәne bir dәlel, 2017 jyly 4 shilde kýni Astana qalasy bilim basqarmasynyng baspasóz qyzmeti Facebook-taghy paraqshasynda: «Qazirgi tanda orys synyptaryna sabaq beretin bastauysh mamandarynyng tapshylyghyna baylanysty 1-shi orys synyptaryna qújattar uaqytsha qabyldanbaydy. Múghalim alghan kýni qabyldau boyynsha aqparat jariyalaymyz», – degen habar taratty. Mine, endi orys synybyna sapaly maman tabu týgil, mamandyq iyesin tabudyng ózi ýlken mәsele.

Osy ýrdispen shynayy qarasaq, bolashaqta tipti orys mektebi degen týsinik joghalatyn kýn de alys emes. Qarapayym mysal, Astana qalasyna kóship kelgennen beri birde-bir taza orys mektebi ashylmady, orys tilinde bilim berip kelgen mektepterding birazy aralas mektepke, tipti taza qazaq mektepterine ainalyp ýlgergenin kórip otyrmyz.

Býginde qazaq mektepterining týlekteri әlemning aldynghy qatarly oqu oryndarynda, Europanyng tórinde, AQSh-tyng ýzdik uniyversiytetterining ayasynda bilim alyp jýrgeni eshkimge de jasyryn emes. Al orys synybyn bitirgen bala ary ketse Mәskeuden túraq tabar...

Oylanynyz!

Tәuelsizdikting shiyrek ghasyryn qorytyndylaghan el ýshin býginde jana qúndylyqtar boy kóterdi. Uaqyt pen tarihtyng ózi kóp dýniyeni retteytini týsinikti kýige jetti. Basqasyn aitpaghanda, orystildi aqparattyq ortanyng eshqanday kýshi qalmaghany, qazaq basylymdarynyng kýsh alghany, ornynyng nyghayghany anyq.

Basqasyn aitpaghanda, әleumettik jelining ózinde orys tilinde kóterilgen mәselege júrt nazar audarmaydy da. Al dәl sol mәsele qazaq tilinde kóterilse, myndaghan júrt talqygha salady. Osyghan deyin «bizden basqa kim bar» dep keudesin qaghyp kelgen orys sayttarynyng ózi jappay qazaq tiline den qoyyp, qazaqsha maqala jazugha kóshti. Búl – әleumettik ortanyng qazaq ortasyna yghysuy.

Qazaqta «kóp qorqytady, tereng batyrady» degen tәmsil bar, bazbireuler janyn sala orys tilin qorghasa da, siz balanyzdy orys synybyna berseniz de, Qazaq elindegi orys tili endi ong jambasymen túrmaydy. Siz aghysqa qarsy shyqpanyz, biz sizding balanyzgha janymyz ashidy, janymyz ashyghandyqtan aitamyz.

«Balandy qazaq mektebine ber!» Búl – kezinde últty saqtau ýshin aitylghan úran bolsa, búl kýnde úrpaqqa jany ashyghannan aitylatyn aqyl. Siz balanyzdy joghary belesten kórginiz kele me, aldaghy oqu jylynda balanyzdy qazaq mektebine auystyrynyz, qazaq mektebine beriniz, múny qazaq «esing barda elindi tap» deydi. Sizder de esteriniz barda elderinizdi tabynyzdar...

«Balam erteng qoghamnan oqshaulanyp qalmasyn» deseniz, onda býgin oilanynyz, eskertu bizge paryz.

Ayatjan Ahmetjanúly 

"Jas Alash"