Symbat Súluova. Almatydan Qabylgha qanday úqsastyqtar izdep jýr?..
EQYÚ-nyng tórine tórt «t»-ny ( "trast" (senim), "tradishn" (dәstýr), "transparensi" (ashyqtyq) y "tolerans" (tózimdilik), sýirep barghan qazaq biyligi Balqan týbegine syghandardy qonystandyryp, Aughanystandy qayta qúryp, sayabyr tauyp túrghan tynyshtyqty túraqty etudi mindetine alghan bolatyn.
Aughan jerine ayalday qalghan býgingi beybit ómirding mәngilikke úlasaryna ózgeni qaydam, EQYÚ-gha tóragha bolghaly resmy Astana bek senimdi. Ýstimizdegi jyldyng mausym aiynda Qabyl (Kabul) qalasyna barghan Memlekettik hatshy - syrtqy ister ministri, EQYÚ - nyng is basyndaghy tóraghasy Qanat «Aughanstangha endi injenerler, dәrigerler kerek» dep qaytqan bolatyn.
EQYÚ-nyng tórine tórt «t»-ny ( "trast" (senim), "tradishn" (dәstýr), "transparensi" (ashyqtyq) y "tolerans" (tózimdilik), sýirep barghan qazaq biyligi Balqan týbegine syghandardy qonystandyryp, Aughanystandy qayta qúryp, sayabyr tauyp túrghan tynyshtyqty túraqty etudi mindetine alghan bolatyn.
Aughan jerine ayalday qalghan býgingi beybit ómirding mәngilikke úlasaryna ózgeni qaydam, EQYÚ-gha tóragha bolghaly resmy Astana bek senimdi. Ýstimizdegi jyldyng mausym aiynda Qabyl (Kabul) qalasyna barghan Memlekettik hatshy - syrtqy ister ministri, EQYÚ - nyng is basyndaghy tóraghasy Qanat «Aughanstangha endi injenerler, dәrigerler kerek» dep qaytqan bolatyn.
Saly úryp elge Saudabaev kelisimen Qazaqstan tarabynyng 2010-2014 jyldar aralyghynda jyl sayyn Aughanstan Islam Respublikasy azamattarynyng qatarynan 200 adamdy, onyng ishinde 140-yn jogharghy oqu oryndaryna, 60-yn tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru úiymdaryna oqugha qabyldaytyny әmbege ayan boldy. Qazir Aughan jastarynyng aldy S. Asfendiyarov atyndaghy Medakdemiyada oqyp jatyr. Qarasy jýzden asady. Elu aughandyq jas QazMÚU-dyng onynshy jataqhanasynda túryp oqidy. Olardyng shәkirt aqysy qazaqstandyq studentterden eki ese artyq. Jataqhana tegin. Jalpy aughandyq studentterding Qazaqstanda bilim aluyna memleket qazynasynan elu million dollar kóleminde qarajat bólinip te qoyghany belgili. Tayau bolashaqta alasapyrandy Aughan jerinen kelip bilim alushylardyng jalpy sany elimizde bir myng adamdy qúraydy eken. Esesine, Atajúrtynda joghary bilim aludan ýmitker jastardyng sany azayyp bara jatqan kórinedi. Mәselen, Qytaydan 2006 jyly qazaqtyng mynnan asa úl- qyzy oqugha talap bildirse, 2009 jyly olardyng bary ýsh jýzden aspay qalghan. Aty-jóninin kórsetpeudi ótingen bir oralman student elge kelip oqugha yntaly jastardyng sany Aughan jastaryna bólingen «kvotanyn» esebinen qysqarghanyn aitady. Sonda deymiz-au, Aughan júrtyna injenerler, dәrigerler kerek dep, óz úlandarymyzdy ógeysitkenen ne útamyz? Qay qiyrgha shyghamyz?!.
Oralman studentterding elden alystay bastauyna taghy bir sebep - olar jogharghy oqu orynyn tәmamdaghan song qyzmet tappay, әuire-sarsangha týsip tuyp ósken jerine, auylyna qaytady. Auylyna qaytyp barghan song ondaghy júrttyng oiy «Balamyzdy Qazaqstangha jibergennen payda shamaly eken. Ne anda joq, ne mynda joqqa» sayady. Sóitip ata-ana: «Shyraghym, basty auyrtpay hanzusha bilim al, sol dúrys», - degen sheshim qabyldaydy. Osylaysha, qarqyndy bastalghan qazaq kóshi de, kók bayraqty baba mekenge asyqqan jastardyng talap tilegi de toqyraugha úrynghan synayly.
Aytpaqshy, aughan jastary Almatydan Qabyl qalasyna qandayda bir úqsastyqtar izdeytin kórinedi. O, toba, olar sonda qanday úqsastyqtar izdep jýr?..
«Abay-aqparat»