Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6291 0 pikir 8 Qarasha, 2010 saghat 05:36

Mekemtas MYRZAHMETOV, ghalym: «Ash adamnyng aqyly bolmaydy»

- Mekemtas agha, 80 jyldyq mereytoyynyz qútty bolsyn! Ózi­nizben әngimelesu ýshin sizdi qol­gha týsiru qiyn boldy. Soghan qara­ghanda, mereytoylyq qyzu-qarbalas júmystarmen jýrgen bolarsyz...
- 80 jyldyghym - mening jeke sharuam ghoy. Desek te, qoldap-qostap, merey­toyymdy ótkizuge qol úshyn berip jýgirip jýrgenderge raqmet. Barshanyzgha belgili, toy dese bitti, jer-kókke syighyzbay maqtau, shapan jabu bastalady. Biraq, men syi-siyapattyng osynday týrine qarsymyn. Sóitip, búl joly osyghan deyin jalghasyp kelgen dәstýrdi búzudy jón kórdim. Búl kýni minberden men turaly kóp sóileuding de qajeti joq. Al, tamaqtanyp otyryp pikir almasu bolady. Konferensiyasy óz aldyna, onda sóileytin adamdar dayyn. Mereytoydyng alghashqy kýni Abay atyndaghy QazPIY-de bastaldy. Endi Jambyl oblysynda ótkizilmek­shi. Óitkeni, men M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiytetining pro­fessorymyn. Tarazdyng qúrmetti aza­matymyn. Ssenariy boyynsha so­dan keyingi toy Ontýstik Qazaqstan ob­lysynda ótedi.

- Mekemtas agha, 80 jyldyq mereytoyynyz qútty bolsyn! Ózi­nizben әngimelesu ýshin sizdi qol­gha týsiru qiyn boldy. Soghan qara­ghanda, mereytoylyq qyzu-qarbalas júmystarmen jýrgen bolarsyz...
- 80 jyldyghym - mening jeke sharuam ghoy. Desek te, qoldap-qostap, merey­toyymdy ótkizuge qol úshyn berip jýgirip jýrgenderge raqmet. Barshanyzgha belgili, toy dese bitti, jer-kókke syighyzbay maqtau, shapan jabu bastalady. Biraq, men syi-siyapattyng osynday týrine qarsymyn. Sóitip, búl joly osyghan deyin jalghasyp kelgen dәstýrdi búzudy jón kórdim. Búl kýni minberden men turaly kóp sóileuding de qajeti joq. Al, tamaqtanyp otyryp pikir almasu bolady. Konferensiyasy óz aldyna, onda sóileytin adamdar dayyn. Mereytoydyng alghashqy kýni Abay atyndaghy QazPIY-de bastaldy. Endi Jambyl oblysynda ótkizilmek­shi. Óitkeni, men M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiytetining pro­fessorymyn. Tarazdyng qúrmetti aza­matymyn. Ssenariy boyynsha so­dan keyingi toy Ontýstik Qazaqstan ob­lysynda ótedi.

- Jalpy, mereytoy degen - ótkendi saralap, jasalghan júmysqa esep beretin kezeng ghoy. Biz Sizdi talmay enbek etken ghalym retinde jaqsy bilemiz. Degenmen, óziniz ózinizge esep bergende «halqyma, júrtyma barymdy berdim» dep oilaysyz ba?
- Mening tek Abay turaly jazghan enbekterimning ózi 10 tomdy qúraydy. Búl jinaq Týrkiyada basylyp keldi. Biraq, ol jaqtaghylar 10 tomdyqty biriktirip, ýlken-ýlken eki kitap jasapty. Abay turaly bizding elimizde 5 kitap basylghan. Sonymen, Abay turaly jinaqtyng bas-ayaghy - 15 kitapty qúraydy. Al, Bauyrjan Momyshúlynyng 30 tomdyghyn bastyrdym. Endi qalghan 15 tomyn dayarlap otyrmyz. Atalghan 30 tomdyqqa Baukenning kýn­delikteri, jazbalary, әngimeleri endi. Biraq, búl - múranyng tek bir bóligi ghana. Áli onyng әskery is turaly, Kubagha sapary jayyndaghy jazbalary men basqa da kóptegen enbekteri bar. Sonymen qatar, Bauyrjan Momyshúly ómir sýrgen qiyn kezenge qaramastan, onyng jazbalary  birjaqty әri ashyq, sonday-aq, soghys jәne soghystan keyingi jyldardaghy shynayy oqighalardy janadan jasaugha kómektesedi. Jalpy, Baukenning ómirine arnalghan basylymdardyng bas-ayaghy 100 tomdy qúraydy. Osy tomdyqtargha enui tiyis eng qúndy materialdar Reseyding múraghattarynda jatyr. Týbinde ony alatyn bolamyz. Tek sonda ghana qazirgi zaman oqyrmany Momyshúlyn barlyq qyrlarynan tanyp-biletin bolady. Sol siyaqty Shymkentte halyq arasyndaghy әngimelerdi jinap, «Qazynaly Ontýstik» degen ataumen 300 tomdyq kitapty qúrastyrghan  bolatynbyz. Biyl sonyng 20 tomyn shyghardyq. Sonda men 80 jasqa shamamen 80 kitappen kelip otyrmyn. Jәne basylym betterinde 75 pen 80 jasymnyng aralyghynda jariyalanghan maqalalarym «Sengirinde seksenning oy týletken» degen ataumen uniyversiytet shygharghan kitapqa kirdi. Sol sekildi búrynyraqta shyqqan «Qazaq qalay orystandyryldy?» degen júp-júqa kitabym bar edi. Búl da býginde jana dizaynmen, qosymsha materialdarmen tolyqtyrylyp, ýlken basylym bolyp qayta basyluda.
Eng basty janalyghymyz - Abaytanu zertteu ortalyghy men Almatydaghy «Núr­komp» korporasiyasymen birigip, Japoniyadan «sóileytin qalam» shyghar­dyq. «Abaytanu pәni» orta mektepting 4 synybynda oqytylatynyn bile­siz­der. Sol 4 synypqa arnalghan ma­te­rialdardy týgel qamtyp, 5 oqulyq shyghardyq. Búl oqulyqtarmen birge 4 synypqa arnalghan 4 disket bar. Diys­kettegi qalaghan baghdarlamasyn ashyp, bala ózine qajetti mәlimetterdi alady. Mәselen, «Ásempaz bolma әrnege» degen óleng kerek bola ma, joq әlde, dәieksóz kerek pe, qalaghanyn ashyp, oquyna mýmkindik bar. Onda sonymen birge suretter, adamnyng attary, ma­qaldar, qiyn sózder degendey, bәri-bәri jazylghan. Súraqtargha jauap beredi. Al, onyng dúrys ne búrysyn kompiuter lezde shygharyp beredi. Baghdarlama ashylghannan keyin «sóilep» otyrady, al, bala sony tyndap, oqyp otyrady. Múndaghy maqsat - kóp jaghdayda balalar óz betterinshe oqymaydy. Al, mynaday jaghdayda jazbalardyng ózine qajetine kirgen bala qyzyghyp, sonymen otyryp qalady. Biz múny biraz uaqyt tәjiriybeden ótkizip baryp, qoldanysqa engizdik. Qazirgi uaqytta múnday taspalardyng 50 danasy dayyn boldy. Árqaysysynyng qúny 51000 tengeden túrady.
Jogharyda aityp ótkenimdey, búl kýnde Abaytanu pәni mektepterde jýrip jatyr. Biz jalpy, abaytanu turaly M.Áuezov úsynghan tanymdy týbirimen ózgertip, jana qalypta úsyndyq. Mәse­len, Áuezovting tanymynda Abaydyng dýniyetanymy ýsh ruhany búlaqtan qúra­latyn. Olar qazaq halqynyng ruhany әlemi, Shyghystyng ruhany qazynasy jәne Batystyng әdeby әlemi bolatyn. Osy tanymnan biz batystyq әlemdi sheshushi buyn retinde býkil ghylymiy-zertteu júmystary men mektep jәne joghary oqu oryndaryna arnalghan oqulyqtarda basshylyqqa alyp keldik. Búnyng bәri de kenestik iydeologiyanyng talabynan tuyndap jatqan qúbylystar-tyn. Al, shyn mәninde, Abaydyng dýniyetanymy otyz jasyna deyin-aq tolyq qalyptasyp qoyghan edi. Búl orys tilin endi ýirene bastaghan kezi edi. Abay orys tilin aqyn­dyqqa qúlay búrylghan uaqytta, yaghni, qyryq jasynan bastap tereng mengere bastady. Osy sebepti otyz jasqa deyin qalyptasqan dýniyetanymy týbirimen búzylyp ketken joq. Kóp nәrsege Abay osy tanym túrghysynan qaraghan bola­tyn. Sondyqtan da, Abaydyng Shyghysqa qatynasy turaly M.Áuezov «Abaydyng Batysynan Shyghysy basym, ol Batysqa barghanda Shyghysqa arqa tirep, óz oiyn sol túrghydan aitatyn» degen baylam úsynghan bolatyn. Osy baylamy ýshin biz Áuezovti ómirden ótkenshe qatty syngha alyp keldik. Áuezovting búl tanymy 1982 jyly «Múhtar Áuezov jәne Abaytanu problemalary» degen ghylymy monografiya jaryqqa shyqqannan keyin ghana ózgerip, Abaydyng dýniyetanymy qalyptasqan ruhany ýsh búlaghy turaly shyndyq bastapqy qalpyna kele bastady.
Mening pikirimshe, Qazaqstannyng qo­ghamdyq ghylymdar salasy men aghar­tushylyq mәselesi de kenestik dәuir­den bastap birjolata europalyq qalypqa týskeni jasyryn emes, shyndyq. Sol sebepti barlyq oqulyqtarymyz ben tәlim-tәrbie júmystarynyng týrlerin europalyq qalypqa týsirdik. Oi-sanamyz da osy túrghydan qalyptasty. Tәuelsizdik alghanymyz bolmasa, bizding aqyl, oi-sanamyz, dýniyetanymymyz búrynghy qalyptasqan europalyq modeliden auytqymay kele jatyr. Búl bizding últtyq ruhany sanamyzdy tәuelsizdik jolyna búrugha, sol jolda últtyq, shyghystyq qalypqa týsuimizge meylinshe kedergi bolyp, ayaghymyzdy erkin basu­gha jol bermeude. Ýshinshi mynjyldyq adamgershiliktin, gumanizmning zamany bolugha tiyis. Eger biz, shyn mәninde, tәuelsiz memleket bolsaq, onda tәuelsiz memleketting tәuelsiz dýniyetanymy boluy kerek. Uaqyt osyny talap etip otyr. Sondyqtan, uaqyt talabyna qaray, bizding eski shapanymyzdy sheship, últ­tyq shapanymyzdy kiyetin uaqyt keldi. Abaydyng «tolyq adam» turaly ilimine keng óris beretin zaman tudy.
Osy jolda dәris berer shyn mәnin­degi abaytanushy mamandar dayarlau maqsatynda biyl Abay múrasynan 4 doktorlyq, 2 kandidattyq dissertasiya qorghatugha shәkirtter dayarlap otyrmyn.
- Mekemtas agha, biz sizding «qazaq­standyq  últ» degen úghym­gha qarsy­­lyq bildirip, ashtyq jariyalaghany­nyz­dy bilemiz. Keybir ziyaly top ókil­deri siyaqty sizding de tele-radio arqy­ly bir-eki auyz pikirinizdi bildirip, bolmasa solardyng keybiri siyaqty ýndemey-aq qoyynyzgha da bolatyn edi ghoy...
- Múnday últtyq mәselege kelgende men ýndemey qala almadym. Ózimning qarsylyghymdy ashtyq jariyalau ar­qyly bildirdim. Óitkeni, men oppo­zisioner emespin, búl tek ózimning je­ke azamattyq kózqarasymdy bildiru boldy. Eger «qazaqstandyq últ» de­gendi qabyldaytyn bolsaq, biz onda sheshushi últ esebinen qalyp qoyamyz. Ol kezde sen «qazaqpyn» dep aita almaysyn. Seni sóiletpeydi. Ashyghyn aitu kerek, múny jasap otyrghandar - shala qazaqtar. Olargha keregi osy bolyp otyr. Qazaqtyqqa, últtyq mәselege jany auyrmaydy, basyn qatyrmaydy. Sondyqtan da, eger búl úghym ótip ketetin bolsa, onda qazaqtyng jaghdayy qiynday týsedi. Esinde bolsyn, memleketting kýshi - zanynda. Ol meyli, myqty, meyli osal zang bolsyn, ol oryndalady. Al, burjuaziyanyng kýshi - qaltasynda. Al, intelliygensiyanyng kýshi - halyqta. Halyq sanaly bolsa, sergek bolsa, onda bizding sózimizdi memleket tyndamay túra almaydy. Biz memleketting myqtylyghyn, mәngiligin qalaymyz, ósip-órkendegenin qalaymyz. Bay ýshin, aqsha alu ýshin emes, biz tikken tuymyzdyng mәngi túruy ýshin kýresemiz. Basqalardyng maqsaty qanday ekenin qaydam, al, bizding múrat - osynday. Jalpy, «qazaq­standyq últ» doktrinasyna qarsylyq bildirgen ziyaly­larmen ýkimetting sanaspay túra almay­tynyna kózimiz jetti. Biraq, ýkimet óre týregelip qarsylas­qandardy, әriyne, bauyryna tarta qoy­maydy. Óitkeni, únatpaydy. Biraq, «halyq jauy» dep otyrghyza da almaydy. Eger zandy jolmen әreket etsen, ýkimet onymen sanasady.
Ózimiz unitarly memleketpiz. Búl jerde bizden basqa eshkim jasamaghan. Sondyqtan, әrbir úghymdy biz endi ózimizding mýddemiz túrghysynan talqylauymyz kerek. Jii aitylyp jýrgenindey, kóp­últty memleket emes, kópdiasporaly elmiz. Sol ózge últ ókilderining bәrining de Otany syrtta. Olardyng kez kelgen uaqytta qayta ketulerine bolady. Dýnie jýzinde Qazaqstan sekildi sayasat ústanyp otyrghan eshbir el joq. Eng órkeniyetti degen Europa, Amerikanyzdyng ózi múnday sayasattan aulaq. Mynau kórshimiz Resey de, Qytay da ashyq missionerlik sayasatty ústanady. Olar qytaylandyru men orystandyru sayasattaryn jýrgizip otyr. Sondyqtan, últtyq túrghydaghy mәselede búqpantaylaytyn dәnene joq. Keyingi jastargha shyndyqty dúrys jetkizuimiz kerek.
- Óziniz әlginde aityp ketken­dey, sózin tyndatatyn top - intel­liygen­siya, yaghni, ziyaly qauym. Degenmen, bizde sonday top bar ma ózi?
- Osy tústa men saghan qarsy súraq qoyayyn, ziyaly top soghan dayar ma? Ayta alatyndarymyz bar ma? Attaryn atap, týsterin týstemey-aq qoyayyn. Kónilderine keledi.
- Degenmen, bir ghana «halyqtyng adamymyn» dep jýrgen 700 jazu­shy bar eken...
- Jazushy baryna - bar. Biraq, olardyng jaghdayy qiyn ghoy. Kitabyn shyghara almaydy. Al, shygharghan kita­byn ótkize almaydy. Júmysy joq. Kenes ókimeti osy mәselede qulyq tanytty. Ózining iydeologiyasyn ótkizu ýshin ol aqshasyn óner adamynan, jazushydan ayaghan joq. Kenes odaghy kezinde eng bay adamdar jazushylar men ghalymdar bolatyn. Endi zaman ózgerdi, uaqyt talaby basqasha arnagha týsti. Europa, Amerikadaghy siyaqty óner iyesi men aqyn-jazushylar naryqtyq ekonomikanyng yrqynda ketti. Yaghni, biznes sheshushi oryngha shyqty da, ruhany qúndylyqtar ayaq astynda qaldy. Al, biz jazushylarymyzdy «Óz taghdyryndy ózing shesh» degenge әkelip tirep qoydyq. Olar osynday jaghdayda ómir sýrip jatyr. Ómir sýre de beredi. Degenmen, qalamaqy mәselesi mýldem azayyp ketken. Sondyqtan, intelliygensiyagha da sóileu ýshin jan kerek, tamaq kerek. Esinde bolsyn, ash adamnyng aqyly bol­maydy. Sondyqtan, olardyng qazirgi jaghdayy - oilandyratyn mәsele.
- Jana әngime barysynda «tórt doktor dayyndap otyrmyn» dep ediniz, jalpy, ghylymgha, ghylymy ataqqa degen kózqarasqa kóniliniz tola ma?
- Qazirgi ghylymdaghy jalpy jaghday­gha qarap, qyzu sapyrylys, qar­balas júmys jýrip jatyr dep aitar edim. Biyl kandidattyq ghylymy júmys­taryn qorghaytyndardyng songhy jyly. Sondyqtan, kezekke túrushylar óte kóp. Meninshe, doktorlyq júmysty qorghaudy taghy bir jylgha úzartu kerek. Sebebi, múnda qansha adamnyng taghdyry túr. Júmystary jazuly, dayyn túr. Jana jýie boyynsha dayarlanghan týrik­terding bilim dengeyin kórip jýrmin. Olardyng doktor degenderining bilim dengeyleri bizding kandidattarymyzdyng dengeyinen tómen týsip jatady. Sebebi, bizde jaqsy-jaman bolsyn, kandidat-doktorlarymyz ýlken súryptaudan, sýzgiden ótedi. Al, týrikterdegi tәjiriybe boyynsha, kafedrada 7-8 doktor bar. Solardyng mýshe boluymen ghylymy júmysty qorghaushyny tyndaydy da, dauys beredi. Kónilden shyqsa, rektorgha qaulyny beredi. Rektor jazylghan júmysty qaraydy da, qolyn qoyyp jibe­redi. Sondyqtan, múnday jaghdayda sy­baylas jemqorlyqqa jol berilui әbden mýmkin.
- Al, bizding qoghamda ghalym­darymyz, ghylymymyz jayly da jaqsy pikir aitylmaydy, «haltura» deydi...
- Múnyng «halturasy» da bar, sony­men birge, jaqsy jaghy da bar. Jaqsysy sol, enbektenetin, kóz mayyn tauysyp, júmysyn jasap jýrgender barshylyq. Al, aqshagha satyp alu, jazdyru, sóitip baryp ghylymy ataq alu - ol da bar qúbylys. Múny men aitty eken dep, eshkim shoshy qoymas. Júrttyng bәri biledi. Al, biraq, bir kemshiligi sol - jazyp, ózinshe qorghaghandar joghary oqu ornyna dәris oqugha barmaydy. Tek júmsaq oryndyqqa jayghasyp, bastyq bolugha úmtylady. Al, ol bastyq bolyp ketse, onda ghylymgha qiyn tiyedi.
- Búl kýnde sol júmsaq oryn­dyqqa jayghasqandardyng ghylymy enbek jazghysh bolyp ketkenderin kórip jýrmiz...
- Men osy jaghdaygha onsha senin­kiremeymin. Óitkeni, basynan asyp jatqan sharuasy bar bastyqtyng ghylym­men ainalysugha, kitaphanada otyryp, izdenip, múraghatty aqtaratyn uaqyty qaydan bolsyn? Onyng ýstine ghylymy enbek jazatyn adamnyng izdenuine kem degende 5-6 jyl ketedi. Yaghni, kózge kórinip túrghan jayt - olardyng ghylymy júmystaryn bireu jazyp beredi degen sóz. Eger shynymen óz taqyrybyn tereng zerttep-zerdelegen adam qor­ghaghannan keyin maqalany basylym betterinde ókirtip jazyp, qoghamdyq pikir qalyptastyruy kerek qoy. Joq. Álgi ghalym-basshylardyng múnday maqalalaryn izdeseng de tappaysyn. Bizding ertedegi Alashtyng ghalymdary bireui - mediyk, biri - temirjolshy bol­sa da, bәribir, qoghamdyq mәseleni myqty kótere bilgen. Júrttyng bәrine aitqanyn tyndatyp otyrghan. Bizde qaptaghan doktor-kandidattar ghylymy júmystaryn qorghap jatqanymen, onyng ishinde naghyz ghalymdary biren-saran ghana.
- Jalpy, qoghamdyq týrli mәse­lelerge qatysty oiynyzdy ashyq bildirip jýrgen ghalym-azamatsyz. Osy túrghyda ózinizding kókeyiniz­de jýrgen, «kópshilikting kónilin audarghym keledi» degen mәselege oray neni algha tartqan bolar ediniz?
- Eng negizgi algha tartyp otyrghan maqsatym - Abaydyng ilimin keng maghynada taratu. Búl bolashaqta qabyldanatyn Qazaqstannyng Moralidyq kodeksining irgetasy boluy tiyis. Biz býgingi tanda «Halyqtar dostyghy» degendi algha tartyp jýrmiz. Al, Abaydyng ilimi - búl tek Qazaqstannyng ghana emes, býkil týrki halyqtarynyng moralidyq kodeksining negizine ainalary sózsiz. Sol sәtte múny kórgen Batys ta oilanatyn shyghar. Biraq, ózderiniz jaqsy bilesizder, Batystyng qazirgi taghdyry qiyn. Sebebi, bayaghyda 20-shy jyldary aitqan Maghjannyng bir sózi bar edi, «Batysty - qaranghylyq qaptar, qaranghyda bir adam joq laqpaghan... Qaryn degen sózdi ghana jaqtaghan...» dep keletin. Yaghni, sol kezde-aq Batystyng nәpsige, dýniyeqorlyqqa týskendigi bayqalghan edi. Sol býginde bizge de kel­ip jetti. Al, biraq, Abay bizge «Payda oilama, ar oila» dep tapsyrdy. Biz qazir ardy bylay ysyryp qoya túryp, payda oilaugha kettik. Al, dýniyede bay kóp. Búl kýnde bayyghandar ne isterin bilmey jatyr. Olardyng artynda nesi qalady, halqyna ne beredi? Olardyng tapqan paydasy qanday jolmen kelgenin kim bilsin, biraq, sonysyna qaramay, eger  tapqan-tayanghandaryn júmys oryndaryn ashugha, onda talay qyzmetkerlerge júmys tauyp beruge júmsasa bir jón. Bizdegi burjuaziya - masyl burjuaziya. Tek «ózim iship-jesem, ýy satyp alsam, batysqa barsam» degendi ghana oilaydy. Al, aqsap jatqan auyl sharuashylyghyna, mal sharuashylyghyna, taghy basqasyna investisiya salsa, sóitip, dýrildetip júmysty jýrgizse deysin. Biraq, ol jaghy kemshin tartyp jatyr ghoy. Biz osyghan renjulimiz.
Qay zamanda bolsa da, qoghamda bay men kedeyding qatar ómir sýrui - zandy qúbylys. Bolashaqta da osylay bola beretin shyghar... Kedeylik pen baylyq arbasqan qoghamda jegidey jegen jem­qorlyq, paraqorlyq, nadandyq, úrlyq-qarlyq tәrizdi teris qylyqtardyng oryn aluy joghala qoymas. Qoghamda múnday teris әreketterding kórinis berui - jahan­danu ýderisi men naryqtyq ekonomikanyng óris aluynda jatsa kerek. Sol sebepti qogham ómirinde zatshyldyq, dýniyeqonyz­dyq, nәpsiqúmarlyq pighyl ýstem týsip túr. «Aqyl auysady, yrys júghysady» degendey, batystyng merez­deri, yaghny tanym men minez-qúlyqtaghy teris qylyqtar dendep barady. Múnday alapes qúbylystan qútylu­dyng joly bar ma? Bizder ýshin bar, biraq, europalyqtar ýshin joq! Ol jol - kisilik joly nemese týrik elinde Týrkistan jerin­de payda bolghan Abaydaghy «tolyq adam» ilimi. Búl ilimning tamyry Ál-Farabiyding parasatty adam, Jýsip Balasaghúniyding ja­uan­mәrttilik (zomart-jomart) ilimi, Yassa­uiyding hal iliminde jatyr. Búl ilimdi Abaydan keyin dәstýr retinde damytyp, jalghastyrushy biregey oishyl, filosof aqyn Shәkәrimning ar ghylymy jayly oi-tolghanystarynda jatyr. Osy ilim men ghylym ghana Abay ósiyet etken «Payda oi­la­ma, ar oila» jolyna nemese ata-baba­­la­rymyzdyng ústanghan úly ýrdisi «malym - janymnyng sadaghasy, janym - arym­nyng sadaghasy» degen ruhany baylyq jolyna týsiredi.
- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan
Ayman SEYILBEKQYZY

«Zang gazeti»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467