Túrsyn Júrtbay. «Qazaq auylyna – azamattyq soghys jariyalady!..»
1.
IYdeologiya - baysaldy minezge, payymdy pikirge, túraqty kózqarasqa ie túlghalardy da jol aiyryghynda әntek attatyp, búrys bastyryp jiberedi. Egerde sol iydeologiya qanday da bir kek pen óshtiktin, qarymta qayyrudyng qaruyna ainalsa - qasiret. Al HH ghasyrdyng otyzynshy jyldary taptyq tartystyng «jauyngerlik qúralyna» ainalghan kenestik iydeologiya mynnyng emes, millionnyng taghdyryn talqygha saldy.
Sonyng ishinde qazaq últynyng sana mәiegi irip tyndy. Qazaqtyng kóshpeli ekonomikalyq qarym-qatynasy búzylyp, sharuashylyghynyng shanyraghy ortasyna týsti. Últtyq emes, kәdimgi memlekettik mýddening ózi «jalang aighaydyn» qúrbandyghyna shalynyp, talan-tarajgha salyndy. Aqyrynda búl janyghu qazaq elin oryny tolmas qasiretke dushar etti. Sóitip, qazaq júrtyn 1931-1932 jylghy asharshylyqqa alyp keldi.
Qazaq memleketining apatqa bet alghanyn angharghan Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Jalau Mynbaev, Nyghymet Núrmaqov, Oraz Jandosov ispetti qaysar qayratkerler eki-ýsh jyl qasarysa kýresti. Biraq ta Qujaq ózining kóbikauyz әkkiligin paydalanyp, qazaq ziyalylarynyng arasyna sezik pen sekem septi. Olardy tynshylyq әreket arqyly ishten ydyratyp, oisyrata soqqy berildi.
1.
IYdeologiya - baysaldy minezge, payymdy pikirge, túraqty kózqarasqa ie túlghalardy da jol aiyryghynda әntek attatyp, búrys bastyryp jiberedi. Egerde sol iydeologiya qanday da bir kek pen óshtiktin, qarymta qayyrudyng qaruyna ainalsa - qasiret. Al HH ghasyrdyng otyzynshy jyldary taptyq tartystyng «jauyngerlik qúralyna» ainalghan kenestik iydeologiya mynnyng emes, millionnyng taghdyryn talqygha saldy.
Sonyng ishinde qazaq últynyng sana mәiegi irip tyndy. Qazaqtyng kóshpeli ekonomikalyq qarym-qatynasy búzylyp, sharuashylyghynyng shanyraghy ortasyna týsti. Últtyq emes, kәdimgi memlekettik mýddening ózi «jalang aighaydyn» qúrbandyghyna shalynyp, talan-tarajgha salyndy. Aqyrynda búl janyghu qazaq elin oryny tolmas qasiretke dushar etti. Sóitip, qazaq júrtyn 1931-1932 jylghy asharshylyqqa alyp keldi.
Qazaq memleketining apatqa bet alghanyn angharghan Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Jalau Mynbaev, Nyghymet Núrmaqov, Oraz Jandosov ispetti qaysar qayratkerler eki-ýsh jyl qasarysa kýresti. Biraq ta Qujaq ózining kóbikauyz әkkiligin paydalanyp, qazaq ziyalylarynyng arasyna sezik pen sekem septi. Olardy tynshylyq әreket arqyly ishten ydyratyp, oisyrata soqqy berildi.
Ýsh jyldyng orayynda shyn maghynasyndaghy últ kósemderining - «Alashorda» qayratkerlerining biri qalmay qamaugha alyndy. Halyq qamyn oilaytyn qatardaghy ziyalylar qudalandy. Sóitip, últtyq dil men mәdeniyetting tamyryna balta shabyldy. «Partiya qúrylymynyng 10 jyldyghy» atty bayandamasynda Goloshekin «Alashorda» qayratkerlerining qaqpangha týskenin:
«Joldastar, mening sizderge jariyalayyn dep otyrghan derekterim - qazir kózi joyylghan «Baytúrsynovtyng kontrrevolusiyalyq úiymynyn» tergeuinde últshyldardyng ózi bergen kuәligi. Sonday-aq, dәl osy kýnderi Tynyshbaevtin, Ermekov pen Dosmúhamedovterdin, taghy da bir kontrrevolusiyalyq-últshyl úiymynyng tamyryna balta shabyluda»,- dep erekshe maqtanyshpen mәlimdedi.
Qujaq týrmedegi jauaptardy ózining paydasyna qaray beyimdep, kýdiksiz nәrseden kýdik tudyrdy.
IYdeologiyanyng basty qaruy - sóz. Ókinishke oray, qazaqtyng óz arasynan shyqqan, últynyng mýddesinen, jeke basynyng namysynan, úrpaq aldyndaghy paryzynan lauazym men marapatty joghary qoyghan mojantopay, qoltoqpaq, isalmastardyng jeliktiruining kesirinen «Quajaqtyn» jaghy sembedi. Aqyl-oy shalyghyna úshyraghandargha ghana tәn, jýikendi shýikeleytin múnday kópirmelerge «Goloshekinning menshikti nasionaldary» (S.Sәduaqasov) úiymdastyrghan «úzaqqa sozylghan qyzu qol shapalaqtaular» retti-retsiz damylsyz soghylyp, ony dәmil-dәmil shabyttandyryp otyrdy. Daurygha, shaptygha sóilegen memleket basshysy jarty kýn minbege minip, buraday shabynyp túrudy әdetke ainaldyrdy. Búghan Smaghúl Sәduaqasovtyn:
«Goloshekin joldas jeti saghattan artyq sóz sóilep, osy uaqyttyng qaq jartysynda meni sóz ghyp, meni kinәlap ótti. Maghan taqqan kinәlarynyng ózin ghana sanap shyghugha reglament boyynsha maghan berilgen uaqyt jetetin emes»,- degen uәji dәlel.
Goloshekinning de, onyng «menshikti nasionaldarynyn» da búlay kópirmeske amaly da joq bolatyn. Óitkeni Qazaqstangha kezekti «volontyorin» jibergen sayyn Stalinning ózi:
«Qazaq bolishevikterining kezekti mindetterining biri - úlyorystyq shovinizmmen kýrese otyryp, barlyq kýsh-quatty qazaq últshyldyghy men soghan beyimdelushilerge qarsy kýreske júmyldyru bolyp tabylady. Onsyz Qazaqstanda lenindik internasionalizmdi ústap túru mýmkin emes»,- dep (Alash qozghalysy, 4-tom, 442-bet) núsqau berip otyrghan.
Osy núsqaudaghy últshyldardy tauyp, on әshkereleu jolynda jan alyp, janyn bergen F.IY.Goloshekiyn:
«Tartystyng týp tamyry - internasionalister men últshyldardyng arasyndaghy kýres. Qazaq arasyndaghy topshyldyq bólinis 1920 jyldan, «alashtyqtar» partiyagha kire bastaghan kezden bastaldy. Bólinu - qazaq partiya úiymy men kenesting alghashqy irgetasyn qalaghan «kәri kommunistermen», 1919-1920 jyldary Mendeshevting manyna toptasqan kommunisterdi aityp otyrmyn, olardyng arasyna synasha qaghylyp kirgen Áuezov, S.Sәduaqasov bastatqan intelliygensiya ókilderinin, sonday-aq Bókeyhanovtyng arqasynda qalqalanyp túrghan osy arada otyrghan jastardyn, olardyng attaryn atamay-aq qoyayyn, arasynda bastaldy»,- dep (sonda, 284-bet) qazaq ziyalylaryn «shinalargha» bólip, «iriktep berdi».
Memlekettik sayasat pen ýkimet biyligi bir adamnyng qúzyrynda boldy. Keshegi qabyldanghan qauly - býgin, býgin qabyldanghan sheshim - erteng búzylyp otyrdy. Al keleshekti oilaghan kemel túlghalar túnshyqtyryldy. Kózqarasy - qondyrghy nasihattan aspaghan, óz sózderimen aitsaq, «revolusiya ýshin qazaq halqyn qúrbandyqqa shalugha dayar» S.Mendeshev, O.Isaev, I.Qúramysov, Ú.Qúlymbetov, Gh.Toghjanov, I.Qabylov, E.Ernazarov siyaqty «solshyldardyng sosializmdegi balalyq auyruyn» «merzimdik kósemnin» biri G.Zinoviev:
«Solshyldar - últ mәselesine tereng bara almaydy, ony tym jadaghay týsinedi, sonyng saldarynan últ mәselesining mәnin joqqa shygharyp alghanyn ózderi de týsinbeytinder. Olar ózderin últtyq (nasional) ókildermiz dep barynsha dauryghyp jýrip, últ mýddesin qúrbandyqqa shalyp jiberetinder. Olardyng qauiptiligi, mine, osynda»,- dep dәl basyp, atap kórsetti. Y.Mústambaevtin:
«Golshekinning kópirme sózimen kommunizm qúra almaysyn»,- degen uytty sózi de sol tústa aityldy.
Rasynda da Goloshekinning «kósem sózderinin» pәtuasy bolmady. Búryn túraqty týrde «jasasyndatyp!» jýrgenderding ózi birde «jasasyndatyp», birde «jasasyndata» almay, baghdardan aiyrylyp qaldy. Mysaly, 1925 jyldyng ayaghynda ótken Ý Qazaq ólkelik partiya konferensiyasynda: jerge eng aldymen bayyrghy halyqty ornalastyru turaly qauly qabyldady. Alayda aragha eki ay ótkizbey, 1926 jyly 26 aqpanda sol qaulyny joqqa shygharghan taghy da bir arnauly qauly qabyldady. ÝI ólkelik partkonferensiyada Goloshekin jerdi taptyq túrghydan bólu sayasatyn úsyndy. Sóitip, «Últtardyng ózin ózi biyleu turaly deklarasiyada» jariya etilgen Reseydegi az últtardyng jeri, naqtyraq aitsaq, qazaq jeri - qazaqqa qaytpay qaldy.
Birtútas alash iydeyasynyng eng talmauytty nysanasynyng úiytqysy: «Jer, jer jәne jer. Jer - Otan. Al otandy satugha da, menshikteuge de, jatqa jaldaugha da bolmaydy»,- degen úly maqsat (birinshi kitaptyng «Jer jegisi» atty tarauynda qazymyrlana taldanghanyn eskerte ketemiz) alash úrandy azamattardyng ózegin órtegen kýiindi mәsele kýiinde qaldy. Kýiinetin jónderi bar edi. Olardy kýiindirgen S.Sәduaqasovtyng payymdauynsha:
«Patsha ókimetining songhy kezenining qúdiretti burokraty Stolypinning ózi Qazaqstan turaly: «Qyrghyzdardy (qazaqtardy - T.J.) jerge ornalastyrudy emes, qyrghyz dalasy (qazaq dalasy - T.J.) turaly oilau kerek, tútastyng mýddesi bólshekterding mýddelerinen manyzdyraq (Stolypin men Krivosheynning jazbalary. «Po tu storonu Urala», SPB, 1911 jyl)»,- degen «Últtar men nasionaldar turaly» sózi edi.
Uaqytsha ýkimetting premier-ministri Kerenskiy de «qas dúshpanynyng sózinen» alys ketken joq, ol ózining memlekettik Dumada sóilegen sózinde:
«Týrkistan men dala oblystary Tula nemese Tambov oblystary emes. Aghylshyndar nemese fransuzdar ózderining otarlaryna qalay qarasa, biz de olargha solay qarauymyz kerek»,- dep mәlimdeme jasady.
S.Sәduaqasovtyng pikirinshe, «eng әdiletti, ezilgen últtargha qamqorshy» ókimetting eng ozyq internasionaliysi, eng ýzdik ekonomiysi, Troskiy men Buharinnen keyingi Stalinning eng basty qauiptengen qayratkeri «...Rykov joldastyng ózi partiyanyng HÝ sezindegi bayandamasynda:
«Qonys audaru jónindegi júmystardy odan әri kýsheytu qajet, ol auyl sharuashylyghynyng óndirgish kýshterin kóteruge kómektesedi, sharualardyng kedey jәne tabysy az toptarynyng jaghdayyn týzetedi, sóitip «agrarlyq jaghynan artyq qonystanudy» azaytugha yqpal etedi»,- dep Stolypinning reaksiyalyq josparyn «tiriltti».
Rykov ta búl maqsatyna jete almay jelkesi qiyldy. Qytay kompartiyasynyng sayasy burosynyng mýshesi, OK-ting tóraghasy Lu Shaosy 1949 jyly mausym aiynan tamyz aiyna deyin qúpiya týrde Mәskeude boldy. Sol kezdesude Staliyn:
«Siniszyandy basyp aluda jaybasarlyqqa salynugha bolmaydy. Óitkeni jaybasarlyq aghylshyndardyng Siniszyangha sine kiruine jaghday jasauy mýmkin. Olar kommunisterge qarsy azamat soghysyn әri qaray jalghastyra beru maqsatynda músylmandardy, tipti, ýndisterdi de qozghauy mýmkin. Ony bylay qoyghanda, Siniszyanda Qytaygha shúghyl qajetti múnay men maqtanyng mol qory bar. Qytaylar Siniszyanda jan sanynyng әreng 5%-tin iyeleydi eken. Siniszyandy alghannan keyin, ondaghy qytay túrghyndarynyng sanyn 30%-ke deyin arttyru lәzim. Qytay túrghyndaryn kóshirip kelu - osynau ken-baytaq qazynaly ólkege jan-jaqtyly iyelik etu jәne Qytay shekarasyn ónimdi qorghau ýshin kerek... Ózderiniz Ma Bufannyng kýshin mólsherlep kórdinizder me, onda artilleriyamen jabdyqtalghan atty әskerler (kavaleriya) barshylyq. Eger sizder qalasanyzdar, biz onyng osy atty әskerlerin tez arada talqandap, toz-toz ghyp jiberetin 40 istrebiyteli (qua soqqylaushy úshaq) bereyik»,- dep (S.Rahmetúly. Shyghys Týrkistan jәne Mongholiyadaghy últ-azattyq qozghalysy. A. 2009) úsynys jasady.
Ol úsynys oryndaldy da. Shyghys Týrkistannyng baylyghyn óstip shotqa qaghyp otyrghan Stalin Qazaqstandy qalay uystan shygharsyn. Onyng maqsaty Qazaqstandaghy orystardyng sanyn:
«1912 jyly qasiyetti Sinodtyng jospary boyynsha, әrbir qazaqqa eki qonystanushydan kelsin»,- degen (Alash qozghalysy, 2-tom, 223-bet)mejege jetkizu.
Yaghni, eki qarashekpenge bir qazaqtan keltirip, shoqyndyrugha dayyndau bolatyn. Stalinning búl oiy kózi tirisinde emes, onyng kózi solghanda Hrushev jýzege asyrdy.
Osynday qastanshyqpaghyr sayasatqa kelispegen Smaghúl Sәduaqasovtyng qyzmetten bosatu turaly ótinishi talqylanghanda, janadan saylanghan ekinshi hatshy I.Qúramysov:
«Biz Iliichsiz ómir sýrip kelemiz, Sәduaqasovsyz da ómir sýre alamyz»,- dedi.
Al Goloshekin әdettegidey kóbikauyzdanyp ketip, S.Seyfullinning «Tóbet» turaly ólenindegi teneuge jýginip:
«...bizding baylarymyz ben burjuaziyalyq intelliygensiyanyng últshyldyghy qanday momyn. Shetinen mýttayym. Qaranyzdarshy, qazan tónkerisining aldyndaghy últshyl kýshik qazan tónkerisinen song qanday tóbet bop jetildi desenshi!»,- dep lepirdi.
Ókinishke oray onyng janadan taghayyndaghan «goloshekindik nasionaldardy» tanystyryp túryp:
«...Men, biz - bәrimiz búl mәselede qatelessek, onda Qazaqstannyng baqytsyzdyqqa úshyraghany»,- degen sandyraghy dәl keldi.
Olar - Iliichsiz, Sәduaqasovsyz jәne «tóbettersiz» eldi basqara almady, aqyry qazaq halqyn baqytsyzdyqqa úryndyryp tyndy. Tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev iriktegen búl siltemeler olardyng sayasy sýlderin, portretin emes, sýlderi men syqpytyn anyq tanytady. S.Sәduaqasovtyng Gh.Toghjanovqa:
«Tek qana leninizmge sýienip qazaq halqyn basqarugha bolmaydy»,- degen pikiri ómirlik shyndyqtyng tarihy zandylyghyn dәleldedi.
IYә, payghambardyng aq joly men Iliichting sara joly esh qabyspaytyn. Tipti «Lenin jolynyn» ózi túiyqqa tirelip, aqyry «gruzinning sýzegen knyazi» (S.Qojanov) olardyng barlyghyn Kremliden mýiizdep shyghardy.
1928 jyly 27 qantarda Almatygha «myrzaqamaqqa» jer audarylyp kelgen Troskiy, qashan 1929 jyly aqpanda jasyryn týrde Odessa arqyly shetelge jóneltilgenshe erekshe bólimning qyzmetkerlerin de, qazaq ziyalylaryn da biraz әbigerge týsirdi. Keybireulerining ómir jolyn ajal kamerasyna bastady. L.Troskiyding 1927 jyly 11 nauryz kýni búrynghy Týrkistan maydanynyng qolbasshysy, «Týrkkomissiyasynyn», RSFSR halyq komissarlary kenesining tóraghasy, SSSR memlekettik josparlau komiytetining tóraghasynyng orynbasary G.Ya.Sokolinikovke jazghan «Qazaqstandaghy sayasattyng últtyq tústary» atty haty sol kezdegi respublikada ótip jatqan sayasy tartystan naqty habar beredi. «Alashorda» qayratkerlerining tergeui de soghan oraylastyrylyp, qyr kórsetu maqsatynda jýrgizilgeni kýmәn tughyzbaydy. Sondyqtan da avtonomiyanyng ishindegi oppozisiyalyq kózqarastan tolyq maghlúmat beru ýshin búl hatty qysqartpay nazargha úsynamyz:
«j. Sokolinikovke. Grigoriy Yakovlevich! Mynau eki qazaq kommuniysimen әngimeleskennen keyin týrtip qoyghan jazbalarym edi. Qazaqstandaghylardyng arasyndaghy qatynastar jayly Siz ne bilesiz? Qaytken kýnde de Siz týrkistandyq ýlgi boyynsha belgili bir qorytyndylar jasay alasyz ghoy dep oilaymyn. 1 nauryz, 1927 j. L.Troskiy»,- degen tilsheden keyin ózining 15 baptan túratyn eskertpesin joldaghan.
Múndaghy Troskiyge jolyqqan eki oppozisioner: kommunist Smaghúl Sәduaqasov pen Jalau Mynbaev, ne Smaghúl Sәduaqasov pen Ydyrys Mústambaev - degen tarihshylar T.Omarbekov pen I.Qozybaevting joramalyna tolyq qosylamyz. Sonymen, L.Troskiyding jazbasyna jýgineyik:
«Qazaqstandaghy sayasattyng últtyq tústary: óz isterine baylanysty әngimede qazaq joldastar tómendegidey oi-pikirlerin bildirdi.
1. Shet aimaqtar mesheu kýide. Olardyng damu ekpinin Moskvadaghy ómir dәrejesinen barghan sayyn keyin qalatynday emes, qayta sonymen teneluge mýmkindik beretindey dengeyge kóteru kerek. Biz búl jerde jalpy damu mәselesining osy aimaqtaghy ereksheligin eskerip otyrmyz.
2. Odaqtyng nashar damyghan aimaqtaryna bólinetin kýrdeli qarjy juyq arada ózin-ózi aqtay almaydy. Ortalyq mekemelerding múnday qarjy bóluge ishtey nemese ashyqtan-ashyq qarsy bolyp otyrghany sondyqtan.
3. RSFSR-ding basqarushy mekemelerining júmysyna Qazaqstan ókilderining aralasuy «mýlde sezilmey» otyr. Sirә, derbes respublika bolyp bólinuge degen niyet bar bolsa kerek.
4. Ortalyqtyng qonys audaru sayasatyna narazylyq bayqalady: qazaq júrtshylyghy kenes ókimetine jer-su revolusiyasy arqyly qatynastyrylypty; qazaq jerine «kóz alarta beru» qobalju tughyzatyn bolady. «Biz qonys audaru sayasatyna qarsy emespiz, biraq, eng aldymen búratana halyqty jermen qamtamasyz etu kerek qoy», - deydi.
5. «Biz Qazaqstannyng jerge, basqa da mәselelerge mýddeliligi jayly mәsele kótereyik desek: sender patsha sayasatynda ketken kekterindi qaytarghylaryng keledi - dep kinәlaydy. Bizding kommunist retinde kez-kelgen mәselege memlekettik túrghydan qaray alatynymyzgha mýlde senbeydi», - deydi olar.
6. Mekemelerde aimaqtardyng barlyq sharuashylyq jәne mәdeny mәselelerin eski dәstýrmen sheshuge ýirenip qalghan kóne mamandardyng salmaghy basym.
7. Últ kommunisteri әbden jetilgen, biraq ortalyqtan jiberilgen basshylar olardyng adymyn ashtyrmaydy. «Bizdi әli pisip-jetilgen joq dep esepteydi», - deydi olar.
8. Evropalyqtar men qazaq kommunisterining arasynda menireu qabyrgha túrghanday. Mýlde bólektenip ómir sýredi. Tipti birlesip shahmat oinaghylary da joq.
9. Europalyq kommunister ortalyqtyng jalpy baghytyn ústanyp otyr. Olar prinsipti týrde sóz jarystyrugha da, pikir talastyrugha da barmaydy, múnyng sebebi - songhylardyng «shettetiletiginde».
10. Últ ókilderining arasy janyghyp-aq túr. Olar birneshe toptargha bólingen. Múnday topshyldyqty ortalyqtan jiberilgen basshylar qoldap, tipti, әdeyi qozdyryp otyrady. Maqsaty ne deymisiz? «Birinshiden, óz qojalyghyn nyghayta týsu ýshin; ekinshiden, ishki qayshylyqtardy qozdyru arqyly ortalyq jýrgizip otyrghan sayasattyng mәselelerin olardyng nazarynan tys qaldyru ýshin».
11. Qazaq kommunisterining arasynda ýsh top bar: birinshisi - Goloshekinning manyndaghylar, yaghni, jogharynyng núsqauyn oryndau ýshin nege de bolsa, qashan da dayar túratyndar, ekinshisi - «solshyldar», olar da Goloshekindi qoldaydy, biraq az-kem tәuelsizdigi bar top, ýshinshisi - «onshyldar», menimen sóileskender solardyng ókilderi, aitpaqshy «solshyldardyn» ókilderi de «onshyldargha» qosylyp ketetin kórinedi.
12. Kelispeushiliktin, jikshildikting syry nede? «Bizdi: baygha qamqor bolyp, kedeydi shómishpen qaghyp otyrsyndar - dep kinәlaydy, aqylgha siyarlyqtay kez-kelgen sharany aiqyn da dәl etip týsindirip berse, baylargha qarsy ózimiz de qimyldar edik qoy», - deydi búlar.
13. Goloshekin sóilegen sózderining birinde: «Qazaqstandy kishi oktyabrimen bir sýzip shyghu kerek»,- depti. Búl ne sóz? Ol múny týsindirmedi de, naqty sharalaryn da aitpady. Qazaqstandaghy ishki sayasatta prinsipti týrde de, is jýzinde de aita qalarlyqtay alauyzdyqty anghara almadyq. Múnyng bәri de RSFSR-ge qatysty mәseleni kólegeylep, úmyttyru ýshin qoldan jasalyp otyr ma?
14. Menimen әngimeleskenderding ekinshisi bylay deydi: «Mәselening qúitúrqy túsy - Goloshekin tobynyng auyl men derevnyagha degen kózqarasynyng birdey emestiginde. Goloshekinning oiynsha, orys kulagyn әjeptәuir әlsiretip jәne qorlap qoydyq ta, baydy әli qozghaghan joqpyz. Sondyqtan, auyldardy «oktyabrimen bir sharpyp ótpese bolmaydy». Qysqasy, Goloshekin orys derevnyasyna azamattyq tynyshtyq ornatyp, qazaq aulyna azamat soghysyn jariyalaghysy keledi.
15. Kýnnen-kýnge keudeden keri iyteretin әdetke boy úryp bara jatqan burokratizm bizdi túnshyqtyryp otyr, europalyq jәne qazaq kommunisterining arasynda ýnsiz arazdyq bar. Qorqynysh, ekijýzdilik, bir-birining izin andu beleng alyp barady.
Jalpy jaghday turaly osy pikirlerde týsiniksiz tústar kóp. Ásirese, orys derevnyasy men qazaq aulyna baylanysty núsqaudyng manyzy erekshe. Mәselening mәni nede? «Onshyldargha»: kulaktargha ynghay berip otyr - degen kinә taghylatyn sekildi. Shyndyghynda solay ma? Keybir әkimder: kulaktargha bolysyp otyrghan eshkim de joq - degendi jeleu etip, damymay qalghan oblystarda kulaktargha bolysyp, ózderining solshyldyq bedelin arttyrugha, biylik jýrgizudi jenildetuge tyrysyp otyrmasa neghylsyn?
Vladimir Iliich: shalghay shetterdegi orys kommunisteri kómekshi, jón silteushi bolugha tiyis - deytin. Al, múndaghy «kómekshilerdin» birsypyrasy «qamqorlyghyna alghandardyn» dybysyn shygharugha múrshasyn keltirmey otyr. Jalpy alghanda, búl ortadaghylardyng oi-pikirleri bir-birinen moyny ozyp túrmaghandyqtan, top-topqa bólingen kommunisterding de kózqarastarynda naqtylyq, túraqtylyq joq, auytqu kóp. Sondyqtan olardy «onshyldar» qataryna da, «solshyldar» qataryna da qosa salu onay. Degenmen Ortalyqtyng burokratizmmen kýresining nәtiyjesinde jergilikti jerde últshyl-bayshyl iydeologiyanyng elementteri qalyptasuy da ghajap emes.
Neghúrlym mesheuleu damyghan halyqtardyng últ ókilderining ishinen jas, qabileti barlaryn shetelge jiberip, taptyq kýrespen jaqynyraq tanystyryp alsa jaqsy bolar edi. Bizde olar birden memlekettik-әkimshilik bolmysqa tәrbiyelenip, qasansyp ketip jýr. L. Troskiy».
Joqty - iydeyagha, bardy - tәrgige ainaldyru bolishevikterding eng quaqy sayasaty bolatyn. Qazaq ziyalylaryna «troskiyshil» degen aidar taqqyzyp, qasiret әkelgen Troskiyding osy saparyna qatysty myna bir oqighany da nazargha ile ketkendi jón sanadyq.
Ójet te batyl, ótkir tildi «orys pen tatardyng qolbasshylyghyndaghy qazaq polkinin» (óz sózi) komandiyri Bayken Tyshtybaev birde gazet tigindelerin kólikke tiyep jýrip: «Kenes mәdeniyeti jenil keledi, sondyqtan da kótinmen basyp otyrmasan, aspangha úshyp ketedi»; sonday-aq: «Qazaq polkin basqaratyn qazaq tughan joq», «1929 jylgha deyingi mal sanyn qalpyna keltiru ýshin ýsh nemese odan da kóp besjyldyq kerek», - degen sózderi ýshin jauapqa tartylypty. Onyng ýstinen keyin «namysty polkovniyk» atanghan Á.Baymoldin kórsetindi jazghan eken. Bayken Tyshtybaev 1937 jyly tergeushilerge:
«1928 jyldyng ayaghynda, ne 1929 jyldyng basynda (búrynghy komandiyri - T.J.) Beysenbaev: «Troskiy qyzyl armiyanyng qolbasshysy әri kósem, enbegi singen adam, sәlem berip shyghayyq», - dep úsynys jasady. Troskiy bizge: «Sender jas bala emessinder, sondyqtan da meni kontrrevolusioner dep jariyalaghanyn bilesinder. Endi senderdi jauapqa tartuy mýmkin»,- dep eskertti»,- dep jauap beripti.
Onyng aitqany rasqa ainalyp, ile Bayken Tyshtybaev bajasy T.Rysqúlovpen jәne N.Núrmaqovpen, Ú.Qúlymbetovpen, S.Qojanovpen, O.Jandosovpen birge «troskiyshil, german - japon barlau qyzmetining agenti» retinde qosaqtalyp, bәri de atylyp ketti. Aydaudan tiri oralghan A.Baytúrsynovqa da, M.Tynyshbaevqa da, H. jәne J.Dosmúhamedovterge de, M.Júmabaevqa da keyinnen tura sonday aiyp taghyldy.
Sóitip, Troskiyge berilgen sәlemning qúny bir emes, ondaghan adamnyng jәne onyng ishinde eng túzdyqty qazaq qayratkerlerining ómirimen ólshendi. Ol da bolsa zaman ýkimi.
Al búl ýkimning alghysharttary «Alashorda» kósemderining tergeu isi túsynda qalyptanyp, baptary anyqtalyp, aiyptau qorytyndylary dayyndaldy. Kónilde kýdik qalmas ýshin OGPU-ding Qazaqstandaghy tótenshe ókili Mironovtyng tikeley M.Tynyshbaevting isine qarata bekitken «Ayyptau qorytyndysyn» barynsha tolyq keltirudi jón kórdik.
«AYYPTAU QORYTYNDYSY
Búryn «Alashordanyn» qúramynda bolghan jәne últshyl kontrrevolusiyalyq úiymgha kirgen, sonymen qatar olarmen baylanysy bar últshyldardyng ýstinen qozghalghan № 2370-iske
1. Tarihy anyqtama
Aqpan tónkerisinen keyin últshyl «Alash» partiyasynyng qúramyna kirgen, «Alashorda» ýkimetining mýshesi bolghan, sonday-aq orystyng aqgvardiyashyl kazaktarymen, kontrrevolusiyashyl general Kolchaktyng armiyasymen birigip kenes ókimetine qarsy ashyq kýresken, keyinnen kontrrevolusiyalyq armiya men ýkimetke keshirim jasalghannan song da kontrrevolusiyalyq úiymnyng úiytqysy bolghan qazaqtyng últshyl-burjuaziyashyl intelliygensiyasynyng ókilderi keneske qarsy qylmysty әreketterin jalghastyryp keldi.
Qylmysty is boyynsha aiypqa tartylyp otyrghan búrynghy alashordashyl Álimhan Ermekov 1921 jyldyng basynda, Mәskeu qalasynda әigili últshyl Baytúrsynovpen (qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymyna qatysqany ýshin OGPU-ding kollegiyasynyng sheshimi boyynsha 1930 jyly sottalghan) birge bashqúrt últshyly Validovpen kezdesip, kontrrevolusiyalyq úiym ashugha kelisken, onyng ortalyghyna Orynbor qalasyn tandap aldy (№ 541784-is, 1 t., 10-paraq).
Múnyng artynan ile-shala aiypqa tartylyp otyrghan Dosmúhamedov Halel men M. Dulatov (OGPU kollegiyasynyng sheshimimen sottalghan) Tashkent qalasynda osy astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng bólimshesin qúrghan, onyng qúramyna aiyp taghylyp otyrghan: Dosmúhamedov Halel men Jahansha, Tynyshbaev Múhamedjan, Ýmbetbaev Aldabergen, Múnaytpasov Ábdirahman jәne basqalar kirgen, Orynbormen tikeley baylanystary bolghan jәne aiypker Dosmúhamedov Halel men Jahansha jәne Tynyshbaev Múhamedjan dayyndaghan baghdarlamany qabyldaghan, onyng negizine «Alash» partiyasynyng búrynghy baghdarlamasynyng talaptary ózek etip alynghan, yaghni, olardyng týpki maqsaty - kenes ókimetin qúlatu, qúryltay jinalysyn ótkizu arqyly qazaqtyng últtyq-demokratiyalyq respublikasyn qúru, búl maqsattaryna jetkenshe últshyldargha syqap túrghan kenes ókimetining mekemelerin paydalanyp, mәdeniyet maydanyn qolyna alyp, jastardy kóteriliske dayyndap, kenestik sayasatty «Alashtyn» baghyt-baghdaryna say búrmalap otyrudy kózdedi (№ 2370-is, 1 t., 106, 1126, 123 jәne 179-paraqtar, № 541784-is, 4 t., 21, 80, 90 jәne 92-paraqtar).
Semey jәne Petropavl qalalarynda osy úiymnyng bólimsheleri qúryldy, olargha jauapqa tartylyp otyrghan Ermekov Álimhan men Tileulin Júmaghaly jetekshilik etti. Ózining is-әreketin keneytu maqsatymen Tashkent bólimi Almaty, Áuliye-Ata, Shymkent, Týrkistan, Qazaly jәne basqa da qalalardaghy últshyldardy bauyryna tartyp, úiymnyng qúramyna engizdi, jergilikti jerlerde ózining bólimshelerin ashugha tyrysty.
Qazaqstannyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna kómek kórsetu ýshin 1922 jyly qúrylghan „Ashtargha kómek kórsetu" komissiyasyn astyrtyn úiymgha jana mýsheler tartugha paydalandy, aiypqa tartylghan Áuezov Múhtar men A.Baytúrsynovtyng úsynysy boyynsha Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ýndeu joldandy, Orynbor qalasynda túrghan ashtargha kómek kórsetu komissiyasynyng qúramyndaghy astyrtyn úiymnyng mýsheleri úiymgha adam tartumen ainalysty, mysaly, aiypker Dosmúhamedov Jahansha búrynghy Jetisu oblysyndaghy ashtargha kómek kórsetu komissiyasynyng ókili, Almaty qalasynyng túrghyny aiypker Sýleev Bilәldi úiymgha tartty, oghan úiymnyng baghdarlamasynyng bir danasyn tapsyrdy. Baghdarlamanyng bir danasy ashtargha kómek komissiyasynyng Jetisu oblysyndaghy Lepsi audanyndaghy ókili Kýderin Júmahannyng qolyna tiygen (№ 541784-is, 1t., 403 jәne 404-paraqtar, № 2370-is, 1 t., 177, 178 jәne 179-paraqtar).
Tashkent qalasyndaghy Qazaqtyng aghartu institutynyng janynan qúrylghan studentterding kontrrevolusiyalyq úiymy studentterding әskery jasaghyn úiymdastyrdy, búl «Qazaq halqynyng satqyndaryna» qastandyq úiymdastyratyn jauynger jasaqtyng mindetin atqardy. Sonyng ishinde, Oqu-aghartu komissary S.Qojanovty óltiru turaly sheshim qabyldady, ony aiypqa tartylghan Múnaytpasov Ábdirahman óltiruge tiyisti boldy. Búl jasaqtyng qúramyna aiypqa tartylghan Qojamqúlov Nәshir men taghy basqalar kirdi (№ 2370-is, 1 t., 383-paraq, 2 t., 659, 660 jәne 701-paraq. Songhy paraqtar óshirilip tastalghan. Zady aitylghan aiypty dәleldeuge esh qatysy bolmasa kerek - T.J.).
Kenes ókimetin qúlatu maqsatyna oray kontrrevolusiyalyq úiym Orta Aziyadaghy basmashylar tobyn әskery kýsh retinde paydalanbaq bolghan, sóitip Ferghana basmashylarynyng basshysy Janúzaqovqa jәne basmashylardyng jetekshisi - Orta Aziyadaghy kontrrevolusiyalyq úiymnyng kósemi Zaky Validovke ókilder jibergen, sonymen songhy adamgha (Validovke - T.J.) barghan Ýmbetbaev Aldabergen ony úiymnyng mýshelerimen jolyqtyru ýshin Tashkentke jasyryn alyp kelgen, ony aiypqa tartylghan Qojamqúlov Nәshirding ýiine jasyryp ústaghan (№ 2370-is, 1 t., 23, 42, III jәne 259-paraqtar, 2 t., 678-paraq).
Tura sol maqsatpen 1922 jyly qiyr shette jatqan Aday, Sarysu jәne Qyzylqúm audandarynda әskery kýsh jasaqtau ýshin jetekshi әskery mamandardy dayarlaudy oilastyrghan. Sonyng nәtiyjesinde, úiymnyng mýshesi Ádilev Dinmúhamed (OGPU-ding kollegiyasynyng sheshimimen sottalghan) Sarysu audanda bandylardyng tobyn qúryp, jetekshilik etti, ishinde onyng tuysy Ádilev Bayseyit te bar, al jauapqa tartylghan Ýmbetbaev Aldabergen úiymynyng tapsyrmasy boyynsha Qazaq aghartu institutyndaghy studentterge әskery jattyghu sabaghyn jýrgizgen, múndaghy maqsat - últtyq komandirlerdi dayyndau edi.
Qazaqstannyng partiya úiymdaryndaghy onshyl elementtermen tyghyz baylanys jasay otyryp, olargha jasaytyn erekshe yqpalyn eskere kelip, astyrtyn úiymnyng mýsheleri onshyl oppozisiyalyq elementterdi partiyanyng 12-sezinde óz mýddelerin jýzege asyrugha paydalanu ýshin arnayy dayyndyq jýrgizdi, sol ýshin últtyq mәsele jóninde tiyisti úsynystar jasady, onyng basty maqsaty - «últtyq-mәdeny avtonomiyany» talap etu boldy. Ýndeuge - Bókeyhanov, Baytúrsynov, Sәduaqasov Smaghúl, Dosov jәne aiypker Omarov Áshim qol qoydy.
Osy ýndeudegi baghyt-baghdardy qolday otyryp, aiyptalushy Áuezov Múhtar Qazaqstannyng partiya jәne kenes mekemelerindegi otarlaushylyq pighyldarmen kýres degendi jeleu etip, astyrtyn úiymnyng mindetterine say keletin sharalardy jýzege asyruda asa belsendilik tanytty. Orynbor qalasynda ótken Qazaqstan kenes qyzmetkerlerining 2-sezi kezinde ol sezge qatysqan uәkilderding ishinen tek qana qazaqtardy - últshyl kommunister men partiyada joq últshyldardy jeke jiyp alyp, mәjilis ótkizdi, onda «Otarlaushylardyng shabuyly jәne onymen kýresuding әdis tәsilderi» turaly mәsele qaraldy. «Otarlaushylyqpen» kýres jónindegi Áuezovting eng jaqyn qoldaushylary astyrtyn úiymnyng mýshesi Sәduaqasov pen aiyptalushy Omarov Áshim boldy. Sәduaqasovtyng maqsaty sәtsizdikke úshyrap, partiyadan shyghyp qalu qaupi tóngende, Áuezov oghan Tashkentke barudy úsyndy, sodan әri qaray Ferghanadaghy basmashylargha jetip alasyng dep kenes berdi, al Tashkenttegi qazaqtyng astyrtyn úiymy olarmen baylanys jasap túratyn (№ 541784-is, 1 t., 251, 255, 398-405-paraqtar).
Validov pen últshyl Mústafa Shoqay shet elge qashyp ketken son, úiym olarmen astyrtyn baylanys ornatty, ol ýshin shet elge oqugha barghan úiymnyng mýsheleri Birimjanovty, Biytileuovti jәne aiyptalushy Múnaytpasovty paydalandy. Basymashylar talqandalghan son, úiym ózining ómir sýruin toqtatty, biraq ta búrynghy mýsheler birin-biri tez tapty, olar ózara tyghyz baylanysta boldy, úiymnyng ortaq mýshesi retinde bir-birimen tez til tabysty. Úiymnyng búrynghy mýsheleri - alashordashylar kenes ókimetimen ashyq kýresu turaly әreket qimylyn ózgertip, endi kenes mekemelerine (әsirese, Jer jónindegi halyq komissariaty men Oqu-aghartu komissariatynyng mekemelerine) jәne partiya úiymdaryna kirip aludy oilastyrdy, ondaghy oiy - ózderining maqsattaryna sәikes partiya men kenes ókimetining sayasatyn ózderining maqsattaryna qaray búrmalap, ózgertip otyru boldy. «Ánuar pasha men Validov bastaghan kóterilis jenilis tapqan song bizding úiym múnday baghyttan bas tartty da, qazaq halqynyng taghdyryna qatysty mәselelerdi mýmkindiginshe: «Alashordanyn» iydeologiyalyq ruhyna sәikestendirip jýrgizu ýshin kenes mekemelerin paydalanudy kózdedik, oghan óz adamdarymyzdy ornalastyru, sóitip sol adam arqyly mekemelerge jәne jekelegen jauapty partiya qyzmetkerlerine - qazaqtargha yqpal jasau jóninde sheshim qabyldadyq» (Tynyshbaevting 1930 j. 7.08. kýngi jauabynan, № 2370-is, 1 t., 275-paraq)».
«Bizding basty maqsatymyz - kenes ókimetining sayasatyna ózimizding yqpalymyzdy jýrgizu ýshin jәne ony biz oilaghan baghytta jýzege asyrudy qamtamasyz etu ýshin memlekettik basqaru apparatyna óz adamdarymyzdy barynsha kóp kirgizuge úmtyldyq. Búghan qyzmetkerlerding (qazaq - T.J.) jetispeushiligi de septigin tiygizdi, sonyng nәtiyjesinde apparatqa óz adamdarymyzdy ótkizuding sәti týsti. Sodan keyin biz ózimiz jaqsy tanityn apparat qyzmetkerlerine tikeley yqpal jasadyq. Sóitip, maqsatymyzgha jettik. Tynyshbaev, Qojyqov pen Espolov - Jer jónindegi komissariatqa, Qashqynbaev - Densaulyq saqtau komissariatyna, Birimjanov - gazet redaksiyasyna, men - ghylym jónindegi komissiyanyng qúramyna, J.Dosmúhamedov te sonyng qúramyna kirdi. Biz ózimiz iydeologiyamyzdy osynday jolmen jýzege asyrdyq. Sonymen qatar biz әr týrli jinalystar men mәjilisterdi de paydalandyq, olargha óz adamdarymyzdy qatynastyryp otyrdyq» (Dosmúhamedov Halelding jauabynan. 22.IH.1930. № 2370-is, 1 t., 220-paraq).
1928-1929 jyldary OGPU mekemeleri astyrtyn úiymnyng búrynghy mýsheleri Baytúrsynovty, Dulatovty, taghy da basqalaryn tútqyndaghan bolatyn. Bostandyqta qalghan úiym mýsheleri uaqytsha búgha túrudy kózdep, eshqanday әreket etpeuge tyrysty, sol uaqytta Baytúrsynovtardyng ústalu sebebine baylanysty aiyptalushylar - Ermekov pen Dosmúhamedovting arasynda ózara talas tudy. Olardyng ústaluyna Tashkenttegi úiym men onyng jetekshisi Dosmúhamedov kinәli dep aiyp taqty, al ekinshisi qúramyna Ermekovting ózi jýrgen Orynbordaghy úiym men Semeydegi bólimshe kinәli dep jauap berdi. Búl jóninde Ermekovting pikirin Qadyrbaev Seidazym qoldap sóiledi (№ 370-is, 1 t., 262 jәne 263-paraq, 2 t., 702, 703, 721-727, 733-735 jәne 736-740-paraqtar).
Halel Dosmúhamedov 1929-1930 jyldardyng qysynda Jahansha Dosmúhamedovting kenesi boyynsha Mәskeudegi Á.Bókeyhanovqa baryp, Ermekov pen aradaghy talasty qalay sheshuding jolyn jәne Baytúrsynovtyng tobynyng tútqyndaluyna baylanysty әri qaray ne isteu kerek ekendigin aqyldasty. Ol (Bókeyhanov - T.J.) úiymnyng ózge mýsheleri de tútqyndaluy mýmkin ekendigin eskere kelip Halel Dosmúhamedovke: «Tútqyndala qalghan jaghdayda ózderindi ózdering myqty ústandar, eshnәrseni de moyyndaryna almandar, al keybir qújattar saqtalyp qalsa, ony Á.Ermekovke saqtaugha berinder, Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining mýshesi retinde qazaqstandyq ýkimet oghan senedi»,- dep núsqau beredi. Almatygha kele salysymen Dosmúhamedov búl jaydy Ermekov pen Tynyshbaevqa, keyinnen J.Dosmúhamedovke aitty, olardyng barlyghy da Bókeyhanovtyng núsqauyn maqúldady jәne alda-jalda tútqyndala qalghan jaghdayda eshteneni de moyyndamaugha kelisti (№2370-is, 1 t., 208, 222-paraqtar, 2 t, 702 jәne 703-paraqtar).
Ózara baylanystary men is-qimyldaryn qúpiya ústau ýshin úiymnyng búrynghy mýsheleri tek qana eki-ekiden ekeuara ghana kezdesip, mýddeli mәselelerdi talqylady, oghan aiyptalushy Tynyshbaevtin: «Songhy uaqytta bizding úiymymyz eshqanday da jinalys pen kenes ótkizgen joq, eki-ekiden ekeuara ghana jolyghyp, mýddeli mәselelerdi talqyladyq. Sonday-aq, Ermekovpen de, Dosmúhamedovpen de jeke-jeke kezdesip, olarmen bolghan әngimede... kenes ókimetining sayasatyn aiyptadyq» (Tynyshbaevting jauabynan. 3.IH.1930.№ 2370, 1 t., 125-paraq),- dep jauap berdi».
M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedov jetekshilik etken «Alashordanyn» Tashkenttegi astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymynyng kenes ókimetine qarsy is-qimyldaryna» Mәskeu men Almatynyng jazalau sayasatyn jýzege asyratyn zang jәne tergeu, sot oryndarynyng bergen «Tarihy anyqtamasy» osynday.
«Ayyptau qorytyndysyndaghy» mәselelerding aqiqaty birinshi tomda barynsha tolyq taldanghandyqtan da, oghan toqtalyp jatpaymyz. Tek әr súraqqa әrbir «ayypker» qalay jauap berdi, olardyng qay tústa pikirleri toghysty, qay tústa kórsetindileri alshaq ketti, týrme men qysym jaghdayynda әr kim ózin qalay ústady? - degen kókeytesti súraqtargha jauap izdeymiz. Óitkeni qiynnan qiystyrylghan qisynsyz baptardyng tek qana aiyptau baghytynda qúrylghandyghyn dәleldep jatudyng ózi artyq. Ekiúshty oy tughyzbas ýshin osynda kórsetilgen «qylmystardyn» keybireulerine qysqasha ghana týsinik bere ketemiz. Olar mynalar:
Birinshi: «1922 jyly astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym qúryldy», - degen aighaqty osynyng aldynda ghana tergeui ayaqtalghan Ahmet Baytúrsynov bastaghan «Alashorda» qayratkerleri joqqa shygharghan bolatyn. Al Álihan Bókeyhanov múnday súraqqa jauap beruden mýldem bas tartty. Ol:
«Alashorda» ýkimetining mýshelerine keshirim jasaghan - kenes ókimeti. Ol ýkimet әli qúlaghan joq. Demek, onyng sheshimi de kýshinde. Onyng ýstine bizge keshirim jasaghan Leninning ózi. Sender sol Leninning jolymen jýrip kelemiz dep úrandatyp jýrgen joqsyndar ma. Endeshe, әngime osymen bitti»,- dep tergeushilerding meselin qaytaryp tastaghan bolatyn.
Alash kósemderinen «tisteri synghan» tergeushiler ekinshi topty, ózderi «Tashkent toby» dep ataghan adamdargha qasahna osy súraqty qaytalap qoyghan. Shyndyghynda da, resmy týrde astyrtyn úiym qúrylghan joq. Biraq kenes ókimetining «kommunistik - otarshyldyq» sayasatymen eldi kýizeltuge әkelip soqtyratyn ekonomikalyq sharalaryna, últtyq ruhany tәuelsizdigin saqtap qalugha qarsy baghyttalghan «taptyq mәdeniyetting jiktelushiligine» syn kózben qarady, ony qaterli baghyt dep sanap, ashyq týrde mәlimdedi. Tarih - «Alashorda» ýkimetining últtyq ekonomika men mәdeniyet turaly baghdarynyng dúrystyghyn dәleldep berdi.
Ekinshi: 1920-1922 jyldary Álihan Bókeyhanovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyn, Álimhan Ermekovtin, bashqúrt últynyng kósemi Zaky Validovpen Mәskeu qalasynda kezdeskeni, әngimeleskeni ras. Tipti bir ret kógalgha shyghyp, kónildi seruen de jasaghan. Áriyne, olardyng «búl seruende» últ taghdyry jóninde pikir alysqandary ayan.
Ýshinshi: «Ahmet Baytúrsynov pen Múhtar Áuezov 1921-1922 jyldary Ashtyqpen kýres jónindegi komissiyanyng mýshesi retinde astyrtyn úiymgha kiru turaly ýndeu taratty», - degen aiyp - aiyp emes, kәdimgi sandyraq. Múnda olar, qyrdaghy asharshylyqqa úshyraghan qazaq audandaryna kómektesu ýshin oqyghan azamattargha salauat jariyalap, olardy azyq-týlik jinau nauqanyna at salysugha shaqyrghan bolatyn. Ol ýndeudi Ólkelik komiytet resmy týrde bekitken. Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasovtyng qazaq qyzmetkelerining arnayy Kenesin shaqyruy da osy asharshylyqqa baylanysty. Onda, rasynda da, «kommunistik kolonizatorlyqtyn» zardaptary turaly da naqty mәseleler qaraldy.
Tórtinshi: Tashkentegi, Sarysudaghy, Aday júrtyndaghy, Qyzylqúmdaghy әskery jasaqtardyng býlinshiligi haqynda bayandalghan «Tarihy anyqtamadaghy» ayghaq ta shyndyqqa janaspaydy. Búl audandardaghy kóterilisting basty sebebi - ashtyq pen tәrkileu nauqanynyng әdiletsiz jýrgiziluinen edi. Jalpy kózqaras túrghysynan yqpaly bolghanymen de, kóteriliske «Alashorda» ýkimeti men «Alash» partiyasynyng tikeley qatysy joq bolatyn. Óitkeni patsha ýkimeti men shet eldik armiyanyng kómegine sýiengen admiraldar men generaldar, atamandar basqarghan túraqty armiya jene almaghan qyzyl әskerding betin besatar men soyylgha jýgingen «dala jasaqtary» toytaryp, kenes ókimetin qúlata almaytynyn, múnyng qyzyl qyrghyngha әkep soghatynyn olar jaqsy biletin. Al: «Súltanbek Qojanovqa qastandyq jasau әreketi josparlandy», - degen aiyp mýldem qisynsyz. Múny eshqanday derek rastay almaydy. «Alashorda» ýkimetining «qylmysyn» neghúrlym auyrlatyp, terrorist etip kórsetu ýshin jasalghan kezekti bir qúitúrqy amal.
Besinshi: Birimjanovtyn, Biytileuovtin, Múnaytpasovtyng Almaniyagha baryp oqyghany, onda Zaky Validovpen kezdeskeni, Validovting búlargha kómekteskeni shyndyq. Biraq olardyng әr qaysysy әr qanday jaghdaymen әr mezgilde elge qaytyp oraldy. Áriyne, Validovting «Alashorda» ýkimetining qayratkerlerining hal-ahualyn súrauy, sәlem aituy tabighi. Al astyrtyn birigip is-әreket jasau turaly uaghdalasuynyng anyq-qanyghy әli de dәleldi dәiekterdi qajet etedi. Eki jaq ta qalyptasqan jaghdayda onday әreketke baru mýmkin emes ekendigin jaqsy bildi. Al Validovting jasyryn týrde Tashkentke kelgeni, Qojanov pen Rysqúlovqa habarlasugha niyet qylghany shyndyq. Múny týrmedegi aiypqa tartylushylardyng jauaptary da, syrtqy derekter de rastaydy.
«Tarihy anyqtamadaghy» tarihy shyndyqtar osylar. Al ózge-ózge, OGPU-ding tergeushileri «әdeby óndeudi» óte jaqsy mengergen bolatyn. Sondyqtan da berilgen jauaptyng tonyn ainaldyryp bayandau olargha pәlendey qiyndyqqa týsken joq. Mysaly tergeu hattamasyndaghy:
«Men - Halel Dosmúhamedov, Týrkistan respublikasynyng Oqu-aghartu halyq komissariyatyna qarasty ghylymy komissiyanyng tóraghasy bolyp qyzmet atqardym. Jahanshanyng qayda istegenin bilmeymin, ol jalpy zanger ghoy. Tynyshbaev pen Espolov Jer jónindegi komissariatta istedi. Jәlenov - Týrkistan uniyversiytetining studenti, Qashqynbaev - ordinator-úiymdastyrushy boldy. Ádilevting ne istegeni maghan belgisiz», - degen jauaby «Ayyptau qorytyndysynda» tergeushilerding óndeuimen:
«Nәtiyjesinde apparatqa óz adamdarymyzdy ótkizuding sәti týsti. Sodan keyin biz ózimiz jaqsy tanityn apparat qyzmetkerlerine tikeley yqpal jasadyq. Sóitip, maqsatymyzgha jettik. Tynyshbaev, Qojyqov pen Espolov - Jer jónindegi komissariatqa, Qashqynbaev - Densaulyq saqtau komissariatyna, Birimjanov - gazet redaksiyasyna, men - ghylym jónindegi komissiyanyng qúramyna, sonday-aq J. Dosmúhamedov te sonyng qúramyna kirdi. Biz ózimizding iydeyalogiyamyzdy osynday jolmen jýzege asyrdyq»,- dep týzetilip berilgen.
Syrttay búl mәtinder maghynalyq jaghynan bir-birine úqsas bolghanymen de, sayasy jәne zandyq túrghydan kelgende ýlken kiltipan bar. Búl tәsildi tergeushiler ózderining «kenselik jazu stiyli» retinde emin-erkin paydalanghan.
«Aqiqat» jurnaly