Sәbit Dónentaevtyng jurnalistik qyzmeti
Sәbit Dónentaevtyng san qyrly ómirbayanyn bir ghana maqalamen jazyp shyghu jenil-jelpi dýnie emes. Óitkeni, ol ózining jurnalistik ghúmyrynda el ishinde bolyp jatqan eleuli oqighalardyng qaynaghan ortasynda jýrip, qoghamdyq jәne redaktorlyq qyzmetteri barysynda atqarghan isterin jýielep-jiktep jazyp shyghu ýshin zerdelep, zertteu qajet. Kedey otbasynda dýniyege kelip, oqu-bilim izdep talpynuy, aqyndyq ónerining ashyluy, óz betinshe bilim quuy, túrmys qajettiligi saldarynan ústazdyq jolgha týsui, sol kezdegi ýlken merzimdi baspasózge ólen, maqala joldap túruy, baspasóz qyzmetkerlerimen tyghyz baylanys jasap túruy, patsha ókimetining zúlym sayasatynyng salqyny tiyip, qughyngha úshyrauy, júmysshy, poshtashy bolyp isteui, maydannyng qara júmysyna jegilui, keyinnen Qanysh Sәtbaevpen halyq soty qyzmetin atqaruy Sәbit Dónentaevtyng redaktorlyq qyzmetke keluge deyingi kórgen qiyndyqtarynyng syrtqy kórinisteri ghana.
Publisisting әrbir shygharmasynda últtyq sipatqa layyq kónil bólindi
Yaghny publisisting negizgi maqsatynyng biri ruhany salany jetildiru. Onyng shygharmalary qazaq әdebiyetining ozyq ýlgilerin nasihattauda erekshe qyzmet atqarady. Abay shygharmashylyghyna erekshe kónil audaru osynyng bir aighaghy.
Sәbit Dónentaevtyng san qyrly ómirbayanyn bir ghana maqalamen jazyp shyghu jenil-jelpi dýnie emes. Óitkeni, ol ózining jurnalistik ghúmyrynda el ishinde bolyp jatqan eleuli oqighalardyng qaynaghan ortasynda jýrip, qoghamdyq jәne redaktorlyq qyzmetteri barysynda atqarghan isterin jýielep-jiktep jazyp shyghu ýshin zerdelep, zertteu qajet. Kedey otbasynda dýniyege kelip, oqu-bilim izdep talpynuy, aqyndyq ónerining ashyluy, óz betinshe bilim quuy, túrmys qajettiligi saldarynan ústazdyq jolgha týsui, sol kezdegi ýlken merzimdi baspasózge ólen, maqala joldap túruy, baspasóz qyzmetkerlerimen tyghyz baylanys jasap túruy, patsha ókimetining zúlym sayasatynyng salqyny tiyip, qughyngha úshyrauy, júmysshy, poshtashy bolyp isteui, maydannyng qara júmysyna jegilui, keyinnen Qanysh Sәtbaevpen halyq soty qyzmetin atqaruy Sәbit Dónentaevtyng redaktorlyq qyzmetke keluge deyingi kórgen qiyndyqtarynyng syrtqy kórinisteri ghana.
Publisisting әrbir shygharmasynda últtyq sipatqa layyq kónil bólindi
Yaghny publisisting negizgi maqsatynyng biri ruhany salany jetildiru. Onyng shygharmalary qazaq әdebiyetining ozyq ýlgilerin nasihattauda erekshe qyzmet atqarady. Abay shygharmashylyghyna erekshe kónil audaru osynyng bir aighaghy.
Sәbitting baspasózben tyghyz baylanysty ómiri 1912 jyly Pavlodardaghy Qasym-qajy Ertisbaevtyng medresesinen oqyp jýrgen kezinen bastaldy. Semeydegi múghalimder dayarlaytyn kursta oqy jýrip, «Saryarqa» gazeti men «Abay» jurnalyna ólenderin joldap otyrady. 1919-1922 jyldary Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtbaevtarmen qyzmet atqarady.
Ol «Qazaq tili men әdebiyeti», «Sosialistik Shyghys», «Jana auyl», «Qazaq tili» gazetterinde tilshi, bólim mengerushisi bolyp qyzmet atqarady.
Sәbit Dónentaev ózi ómir sýrgen dәuirding ýni boldy. Halyqty bostandyqqa, erkindikke shaqyrdy. Aqyn ólenderinde oqu-bilimning jetistigi, әiel tensizdigi, baylardyng qarau minezi, enbekqorlyq pen jalqaulyqtyng aiyrmasy birde poetikalyq mәner tanytqan aqyn. Onyng «Kórkem qyzgha», «Jәmiylә qyz», «Áyelder meyramyna», «Men zyndanda», «Erikti Aysha», «Erikti Aysha», «Áyelderding on jyldyq toyyna» dep atalatyn ólenderinde әleumettik mәsele birde dialog, birde monolog, birde qyz múny týrinde beriledi.
«Bolsa alynyz, qyz kerek,
Maghan jalghyz siz kerek.
Dep Tókishbay jalpyldap,
Alpystaghy jasyna,
Qaramastan qarqyldap,
Uәde qyldy, qol soqty...
Al Jәmiylә zarlap jýr,
Shaytan alsyn, shal alsyn,
Tókeng bayghús mal alsyn, -
dep, qyzyn malgha satqan Tókishtey dýniyeqonyz atany, qalyng malshy baylardyng adam erkindigin eriksiz baylaghan topastyghyn әshkerelep, ótkir synaydy.
Tabighat lirikasyna jazylghan óleng shumaghyna mәn berseniz, onda tek tabighat kórinisi ghana surettelip túrmaghanyn birden bayqaysyz. Jaz mezgilin beyneley otyryp, halyqty ómirding jazyna shaqyrady.
Sonday - aq, «Shilde», «Jaryq aghash», «Birinshi may», «Jazghytúry jar basynda», «Kýzding syry», «May tuady» degen ólenderinde tabighat kórinisin fon retinde alyp, adam ómiri jayynda tolghanady [12, 112 b.].
Sәbit Dónentaev balalar әdebiyetine de qalam terbegen. Onyng kóptegen ólenderinen bala minezi, bala jany beynelenip, balagha degen meyirim aiqyn seziledi. Tipti Sәbitting jalghyz kórkem әngimesi «Kórkembay» da jetim bala taghdyry jayynda.
Aqynnyng balalargha arnaghan ólenderin eki baghytta qarastyrugha bolady. Onyng biri - tikeley balalar әdebiyetine jatatyn tuyndylar bolsa, ekinshi bir tobynda bala kózqarasymen qaray otyryp, ýlken әleumettik mәsele kóteredi. Osy orayda «Balalyq», «Balalyqty saghynu», «Úry men balasy» syndy ólenderin atap ótuge bolady.
Sәbit Dónentaev - satira janrynda airyqsha túlghalanghan talant. Qazaq әdebiyetindegi felieton, syqaq, әzil-qaljyn, mysal janrynyng damuyna aitarlyqtay ýles qosty.
Tatar klassiygi Ghabdolla Toqaydan audarghan. «Ramazan aiynda» degen satiralyq óleni men «Kalila men Damnadan» tәrjima jasaghan «Bir kóldegi ýsh balyq», «Bit pen býrge» mysaldary erkin audarmanyng ozyq ýlgisine jatady. Sonday-aq «Ibilisting shaytandaryna aitatyny», «Auyrghan arystan», «Kózi toymaytyn iyt», «Eki teke», «Kók tóbetke», «Súnqar men qarghalar», «Boztorghay», «U jegen qasqyrgha» taghy da basqa tuyndylary mysal janryna kep qúiylghan qomaqty ýles. Aqyn mysal ólenderinde jan-januarlardy mysal etip alady da, solardyng is-әreketi arqyly qoghamdaghy ashkózdik, ayarlyq, jaghympazdyq, qaskóilik, jalqaulyq, paraqorlyq siyaqty jaghymsyz qasiyetterdi ótkir syngha alyp, halyqty enbekke, birlikke shaqyrady.
Solardyng ishindegi mәseleni kóteru jaghynan manyzdy keletin, taptyq kózqarasty beyneleytin óleni - «Boztorghay». Mysalda 1915 jyly patsha ýkimetining jergilikti әkimshilikterinen bastap, aryz jýrgizushilerding keypin kórsetken. Shyryldaghan boztorghay múnyn aityp ózinen әldi qústargha jýgingenimen, eshbirinen kómek kórmeydi. Qayta ózine úrsyp, әlimjettik jasamaq bolady. Sóitip, boztorghay «Búl zaman bayqaghangha kýshtiniki» (Sәbit Dónentaev, «Mening halim») ekenin ashyna moyyndaydy.
Terenirek ýnilgen adamgha osy mysaldyng astarynda Sәbitting óz ómiri de jatqan siyaqty. Joqshylyq, auru, әdiletsizdik ayaghyn túsap, adymyn ashtyrmaghan ol, kólemdi tuyndylar bere almady. Ózi ólender jinaghyna «Uaq-týiek» dep qalay at qoysa, aqyn tuyndalylary da sol ataudyng shenberine syiyp ketetindey. Osy tústa kórnekti әdebiyet zertteushisi Qúlbek Ergóbekovtyng myna bir pikirin keltire ketkendi jón sanadyq: «IYә, Sәbit Dónentaev ózining daryn quatyn әr janrgha qalam tartyp úshtady. Qay janrda jazsa da, bar iygi maqsaty - halqyna adal qyzmet etu edi. Az ghúmyryn halqynyng taghdyryn jyrlaugha arnady. Sondyqtan, Sәbit Dónentaev keyingi úrpaq esinde qazaq ólenining boztorghayy bolyp qaldy [13, 115 b.].
Sәbitting kózi tirisinde jaryq kórgen jalghyz jinaghy «Uaq-týiek». Odan keyin birneshe ret ólenderin jinastyryp, kitap qylyp bastyrudy kózdegenimen, Sәbitting oiy jýzege aspaydy. Búl turaly әdebiyetshi Baltash Ysqaqov óz esteliginde bylay deydi:
«Endigi oiy búryn-sondy jazghan ólenderin jinastyryp, bastyru boldy. Sol maqsatpen 1932 jyly apreli aiynda Almatygha baryp, ólender jinaghyn tapsyrady. Biraq, Qazaqstan Jazushylar úiymynyng salaqtyghynan Sәbit ólenderi jaryqqa shyqpay, joghalyp ketedi. 1933 jyly, qaytys bolarynyng aldynda Almatygha kelip, Sәbit ózining barlyq jazghan ólender jinaghyn Qazaqstan memlekettik baspasyna ekinshi ret tapsyrady. Taghy da basylmay ayaqsyz qalady» [14, 74 b.].
Sәbit Dónentaev ómirden ótkenimen, onyng tuyndylaryn baghalap, jinaq etip shygharu isin jalghastyrushylar tabyldy. 1935 jyly R.Jamanqúlovtyng alghy sózimen «Sәbit Dónentaevtyng ólenderi» degen atpen 1950 jyly «Ólender» dep atalatyn shaghyn jinaghy, professor E.Ysmayylovtyng alghysózimen; 1958 jyly orys tilindegi jinaghy jaryq kórgen bolatyn. Osydan keyin aragha 30 jyl salyp, 1989 jyly eki jinaghy qatar jaryq kóredi. Bireui «Boztorghay» degen atpen Qúlbek Ergóbekovtyng alghy sózimen basylsa, «Úrpaghyma aitarym» degen atpen Sәbitting qyzy Sәulet Dónentaevanyng qúrastyruymen, basylyp shyqty. Osy jinaqqa aqynnyng ólenderi ghana emes, әr jyldary әrtýrli basylymdarda jariyalanghan maqalalary qosa berilgen.
Halqyna adal qyzmet etken azamattyng mәngilik mekenin tazalap otyrsa, tipti, Sәbit atyndaghy kóshege bolashaq úrpaq taghzym eterlik eskertkish, estelik taqta ornatsa da artyq bolmas edi-au. «Óli razy bolmay tiri bayymaydy» degen halyq danalyghyn eskergende, Sәbit Dónentaevtyng ózinen keyingi óshpes múra qaldyrghan, atanyng ghana balasy emes, adamnyng balasy bola bilgen azamattyghyn jadymyzda ústayyq.
Sәbit 1918 jyly Semeyge keledi. Onda semeyde «Saryarqa» gazeti shyghatyn. Sәbit osy gazetke ekspeditor (gazetti jóneltip túrushy) bolyp 5 aiday qyzmet isteydi. Onyng últshyldyq saryndaghy ólenderi de («Adaspaspyz», «Saryarqa anamyzgha») osy kezderde jazylghan. 1919 jyldary taghy da Sәbit Semeyde bolyp Múhtar Áuezovten orys tili sabaghyn jeke (chastnyi) oqidy. Sol jyly Sәbit Pavlodargha, eline qaytady. Endi últshyldardan kónili qala bastaydy. Búl rette Sәbit ózining ol kezdegi jastyghyn, basynda últshyldardyng yqpalyna ergenimen, keyin odan tayqyp shyqqandyghyn aitatyn edi. Múny sol uaqytta jazylghan «Qauly» degen óleng edәuir dәleldeytin tәrizdi.
Sovet ókimeti ornaghan son, 1923 jylgha deyin Pavlodar uezinde halyq soty bolyp qyzmet atqarady. Búl uaqyttarda óleng jazudy derlik toqtatqan tәrizdi.
1923 jyly «Qazaq tili» gazeti redaksiyasynyng jәne Semey guberniyalyq atqaru komiytetining shaqyruy boyynsha Sәbit Semeyge keledi. «Qazaq tili» gazetine qyzmetke kiredi.
Osy mezgilden bylay Sәbit tvorchestvosynda jana dәuir bastalady. Sәbit ólenindegi iri ózgeristing biri onyng iydeyasynyng naghyz sovettik baghytqa kóshui edi. Sәbitting tili syqaq-keleke, mysqylgha iykemdi ótkir edi. Tipti jay sóilesip otyrghannyng ózinde bir kemshilik, jolsyzdyq turaly aitsa, onyng jer-jebirine jete, ornynan túrmastay etip әjualap tastaytyn.
Alghashqy kezdesip sóileskende birden-aq Sәbit sózge sheber, sheshen, dilmar ekenin bayqaugha bolatyn. Onyng oy eleginen ekshelip shyqqan sóz estilip, shiratylyp, birine-biri irkes-tirkes týidektelip, pikirin dәleldey týsetindey edi. Key sózderi sheshen, biylerding sózine úqsap qalatyn. Ol jәy sóilesip otyrghannyng ózinde maqal-mәtel, elding sheshenderining ótkir, maghynaly, naqyl sózderin orynmen qoldanatyn-dy. Sóilegen sayyn әngimeni dәmdendirip tyng pikir, tyng oilardy ýzdiksiz shyghara beretin tәrizdi edi [17, 25 b.]. Sәbit «Qazaq tili» gazetinde qyzmet istegen kezinde (1926 jyly iini-iili ailary kezinde) qazaq enbekshilerining 1916 jyly patshagha qarsy kóterilisi jayynda arnauly qabyrgha gazeti shygharyldy. Osy qabyrgha gazetinde Sәbitting búryn eshqayda basylmaghan 1916 jyl turaly 7-8 shumaq óleni basyldy. Áriyne, búl sujetke qúrylmaghan, jay ghana ólenning biri bolsa da, búl da Sәbit tvorchestvosy ishine qosylyp, baspagha beriluine әbden bolatyn dýnie edi.
Sәbitting revolusiyadan keyingi, әsirese 1923 jyldan keyingi ólenderi: sovet qúrylysyna, jetim, jalshylar ómirine, enbekshi әielderge, júmysshylargha, komsomolgha, Lenin men Stalinge, Oktyabri, May meyramdaryna, «1905 jylghy revolusiyagha», «Parij kommunasyna» taghy basqalargha arnalghan. onyng lenin qaytys bolghan kýnge, Lenin ólimining bi jyldyghyna, bes jyldyghyna, Leninning balalyq shaghyna arnaghan ólenderi bar.
Aqyn әri jurnalist Sәbit Dónentaev 1923-1933 jyldary «Qazaq tili» gazetinde qyzmet etti. Ol jana ómirdi jyrlaytyn ólenderimen qatar, ótkir felieton, jastar ómiri, әiel tendigi, densaulyq saqtau jóninde kóptegen publisistikalyq maqala jazdy, enbekshi hattaryn qorytty, tilshilerdi gazetke habar jazugha ýiretti.
Sәbit tvorchestvosyna tatar әdebiyetining tiygizgen әseri bolmay qalmaghan tәrizdi. Tatardyng halyq aqyny Ghabdolla Toqay ólenderining keybirin Sәbit jatqa biletin. «Ramazan (oraza) aiynda shaytandardyng azghyruy» degen Toqaydyng ólenin Sәbit qazaq tiline audaryp, ony «Uaq - týiekke», odan keyingi jinaghynda da engizgen.
Tatar aqyndarynyng ishinen Taqtashty, Dәrmәndti (Zakir Rameevti) kóbirek oqityn. Shayhzada Babichting ólenin sýisinip oqyghany әli esimde. «Tereng tamyrlar» romanyn (tatar tilinde) eki kýndey bas almay oqyghanyn kózimmen kórdim. Ári tatar tilinde, әri jana, latynsha әrippen basylghan búl kitapty tez oqyp shyghu tym qiyngha soqty. Sonda da, bastaghan isin ayaqtamay tynbaytyn Sәbit kitapty aqtyq betine deyin oqyp bitirip shyqty. Aldynda odan búryn oqyp edim, men sondyqtan: «qalay eken» dep súrau qoydym, Sәbitting pikirin, әdil synyn estigim keldi. Ol oqyp bolysymen: «Uh» dep demin aldy da: - «Ishinde birge jýrgendey boldym ghoy», dedi.
Sәbit redaksiya manynda jýrgen kezinde jastargha kóp ýlgi-ónege berdi. Óleng jazatyn jastar aqyl-kenes alu ýshin Sәbitke jii keletin. Auyldardan Sәbitting atyna kóp hattar týsetin. Osy kezde Sәbit jastardyng ólenderine gazet betinde ýnemi obzor (sholu syn) jazyp, nemese, auyzsha kenes berushi edi.
Sәbit Dónentaevtyng publisistikalyq maqalalarynda negizinen el túrmysyndaghy ózgerister, adam psihologiyasyndaghy janalyq, әleumettik tensizdik jәne óner taqyryby, kedeylerding qatargha qosyluy, uaqyt, zaman turaly tolghanys taghy basqa mәseleler sóz boldy.
Alasapyran, tónkeristi zamanda ómir sýrgen jazushynyng qoghamdaghy keybir әdiletsizdikteri jayly kórkemdikpen, sezimtaldyqpen surettegen uytty satirasy da sol dәuirdegi kóp shyndyghyn ashady. Sol zaman aghymyn elge týsindirip, qoghamdyq sayasatty dúrys týsinbey jýrgenderge ne nәrseni búrmalamay ashyp kórsetedi.
Publisisting keybir maqalalarynan baspasózge jazyp jýrgenderge degen ókpe nazy da bayqalady. Ózining uyty tilin «kýnde aighay, kýnde dauryq, jeldetken qara boran sóz» qughan baspasóz qyzmetkerlerine, jana zaman shyndyghyn dәl tanyp jaza almay jýrgen dәrmensizderge arnaydy.Jalyndy jurnalisting qalamynan tughan otty maqalala últtyng oy sananyng órkendeuine ólsheusiz enbek sinirip, sony serpilis tughyzady. Resey elining әkimshilik basqaru jýiesine týsken, orys patshalyghynyng ynghayyna kóship, zandaryna baghyndyrylghan, qoghamdyq-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq jaghynan jan-jaqty tәrkige týsken qazaq halqynyng ruhany etnikalyq belgileri de joyylugha shaq túrghan kezde, qalamymen elding jýrek týkpirine núr sәulesin týsirip, ruhany dayyndyghyn shyndaugha ólenderi men syny maqala, syqaq әngimeleri arqyly oilaryn jetkizudi paryz sanaghan últ ziyalysynyng maqsaty onyng baspa betin kórgen shygharmashylyghy arqyly jýzege asty [31].
Sovet әdebiyetining jana tua bastaghan kezinde osynday belsendi enbegimen onyng barlyq janryn birdey órkendetuge kýsh-jigerin júmsaghan Sәbit sonyng bәrinde de dәuirding jana sózin aitugha tyrysty. Eskilikti ayausyz shenep, janany ornyqtyrugha qyzmet etti. Ol sóz ónerining sheberi retinde tanyldy. Jazushy suretkerligi, stilistigi kezinde jas qalamgerler ýshin zor mektep boldy.
Ol oily publisist boldy. 1917 jyly aqpan revolusiyasy bolyp, patsha taqtan týskende sovet sayasatyn nasihattaushylardyn, sovettik baspasózding abyroy-bedelin kóterushilerding aldynghy qatarynda boldy. Onyng «Abay» jurnalynda, «Saryarqa» gazetinde, jiyrmasynshy jyldary sovettik gazet-jurnal betterinde basylghan maqalalary qazaq enbekshilerine Úly Oktyabri revolusiyasy әkelgen ózgeristi týsindiruge, bostandyq pen tendikting syryn úghyndyrugha arnady.
S. Dónentaev adamnyng qoghamdyq-әleumettik ortamen baylanysyn, әrkimning óz ortasynda qoghamgha paydaly is isteuge tiyistigin kóterdi. «Kisi tughannan-aq belgili bir ónerge, qyzmetke iykem bolyp tuady; basqasha aitqanda, әr adamda әr nәrsege talap, ynghay, qabilet yaky zerektik bolady. Bireu oqytugha, bireu etik tiguge, bireu әkim bolugha, bireu mal baghugha, bireu әskerlikke, bireu jazushylyqqa, bireu dәrigerlikke, bireu saudagha, bireu sózge, bireu daugha ynghaylanyp jaralady. ómirde týk júmysqa iykemi joq jan siyrek bolady... Kimde-kim ózine bitken ynghayyna qaray óz jolymen jýrip, qyzmetetse, óz basynada, әleumetke de ýlken payda keltirmek. «Óz ornynda» istegen adamnyng júmysy da ónimdi, berekeli bolmaq. Qayghy sol: óz jolyn shu degennen tauyp alatyn adamdar siyrek bolady. Adamnyng kóbi ana jolgha bir, myna jolgha bir týsip, ómir boyy óz soqpaghyn taba almay, sendelumen kýni ótedi... Áleumet te, memleket te әr adamnyng enbegi berekeli, paydaly boluyn tileydi», dep jazdy ol «Nege arnalsan, sony iste» atty maqalasynda. Maqala jastardy mamanddyqqa bauludyn, mamandyq tandaudyng problemalaryn oily kózben shola biluimen baghaly.
S. Dónentaev kóptegen syn maqalalar da jazghan. Olardyng ishinde M. Áuezovpen birigip jazghan 1918 jyly jaryq kórgen «Abaydan songhy aqyndar», 1923 jyly jaryq kórgen «Maghjannyng aqyndyghy turaly», 1925 jyly jazylghan «Audarma turaly», sol jyly jazylghan «Súnqar jyry» atty enbekteri avtordyng әdebiyet jónindegi, onyng erekshelikteri turaly, jazushy tvorchestvosyn týsinuding prinsipteri jayyndaghy úghym-týsinigin, kózqarasyn kórsete alatyn eleuli tuyndylar.
S. Dónentaev synshylyq kózqarasynda jazushy ne aqyn tvorchestvosyn onyng ózi ómir sýrgen dәuirding kókeykesti problemalarymen, óner adamyna tәn erekshelikterimen eseptese otyryp taldau prinsiypi birinshi orynda túrady. Ol Maghjan Júmabaev shygharmalaryna osy túrghydan bagha beredi. Onda Maghjan tauyp-ósken ortanyng qayshylyqty shyndyghynyng aqyn ólenderindegi kórinisi, revolusiyalyq dýmpuler kezindegi aqyndyq izdenisting әr qily bet alsyn nanymdy taldanady. Sóitip, synshy Maghjan aqynnyng tabystary men qayshylyghyn dәl tauyp kórsetedi.
Qazaqtyng demokrattyq-aghartushylyq әdebiyeti, orystyng jәne dýnie jýzi әdebiyetining ozyq ýlgilerinen susyndaghan S. Dónentaev býkil tvorchestvolyq ómirinde publisistikasy arqyly adamdyq, adamgershilik jәne taptyq eki jaqty qanauynda ezilip kelgen tughan halqyn oqu, óner, bilim jolyna ýgittedi. Sovet ókimeti jyldary azattyq alghan elding qoghamdyq sanasy men ruhany ómirining jetiluin ansady, qalyng qazaq qauymynyng jana ómirdi qabyldauy men ósuining tarihy jolyn, jana adamdardyng tuyp, jetiluin kórkemdikpen beyneledi
IYә, talay úlylardy dýniyege әkelgen qasiyetti Semey topyraghymen esimi tyghyz baylanysty arystarymyzdyng biri - Sәbit Dónentayúly. Ózining qamshynyng sabynday ghana qysqa ghúmyrynda aqyndyghymen tanylyp, beldi jurnalist bola bilgen Sәbit mәngilik túraghyn da Semey jerinen tapty. ol 1933 jyly 24-mamyr kýni Semey qalasynan Voshod auylyna shygha beristegi músylman ziratyna jerlenedi. Sәbit aqynnyng qabirining basynda bolghanda, úrpaq paryzy degen qasterli úghymnyng kórinisin bayqay almay kónilimiz qúlazydy.
Paydalanylghan әdebiyetter:
1. Ysqaqov B. Sәbit Dónentaevtyng aqyndyq joly. Almaty: Qazaqtyng memlekettik kórkem әdebiyet baspasy, 1966. - 378 b.
2. Nazarbaev N. Tәuelsizdigimizding bes jyly. Almaty: Atamúra, 1996. - 312 b.
3. Múqanov S., Bekhojin Q. Qazaq әdebiyeti tarihynyng ocherkteri.
Almaty: Jazushy, 1958. - 393 b.
4. Elenov J. Sәbit Dónentaev. Almaty: Rauan, 1985. - 610 b.
5. Moldasheva R. Saryarqadan Semey tanyna deyin. Almaty: Dәuir, 2005. - 185b.
6. B.Jaqyp. Publisistikalyq shygharmashylyq negizderi. Almaty: QazÚU, 2007. - 324 b.
7. 28 Qirabaev S. Sәbit Dónentaev. Almaty: Rauan, 1991. - 574 b.
8. «Ayqap» ensiklopediyasy Ý.Súbhanberdina, Q.Saq, S.Dәuitov. Almaty,
9. Dónentaev S. Shygharmalar. Almaty: Rauan, 1990. - 426 b.
Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining agha oqytushysy Hibadullina A.S.
«Aqiqat» jurnaly