Týlekterge memleket ananyng mahabbaty tapshy
«Balam deytin eling bolmasa, elim deytin balang qaydan bolsyn» (A.Baytúrsynúly). IYә, qaydan bolady!
Sening ystyghyng ótpese, ol ystyghyn qaydan ótkizsin saghan. Sen qaramasan, ol nege qarasyn saghan. Sen keudesinen iyterip, jatbauyrlyq tanytsan, ol seni qaytip «anam» demek! Sen birining mandayynan iyiskep, birine nazaryndy da salmasan, birin ishke engizip, birin syrqa qaldyrsan, syrtta qalghan ol seni qaytip «anam» demek!
Keshegi Kenes óz elining әr balasyn óz (mem) aqysymen oqytty. Bylaysha analyq alaqanynyng ystyq tabyn balasyna, onyng sәby kezinen ótkizdi. Onyng «alaqanynyng ystyghyn» әlige úmytpay kele jatqanymyz sodan...
Bala orta mektepti tauysa sala joghary oqu oryndaryna oqyghysy keledi. Jәne ózine memleket dem atalatyn alyp anasynyng mәpesin kýtedi. Onyng ózin sýigenin, bauyryna basqanyn, jetpeytinine jetkiziskenin qalaydy. Onyng ol kezde ózine jetpeytini ne? Ol әueli mahabbat. Memnin, mem syndy alyp anasynyng mahabbaty. Sosyn ol alyp anasynyng ózine syiy. Janqaltasyndaghy bir shaqpaq qantyn berui. Ol memning shaqpaq qanty ne? Ol mem – kvotasy. Ol qantty әr balanyng alyp anasynyng qolynan alyp jegisi keledi. Ony alyp anasy birine berip, birine bermese, bergeni quanyp, alyp anasyn janynday jaqsy kórip, bermegeni ony jauynday jek kóredi. Qasyndaghy úqsasyna berip, ózine bermegeni, alalaghany ýshin jek kóredi. Tipti ómir boyy jek kórip ketui mýmkin. Sosynghy jerde onyng búiyrghanyna barmay, talabyn oryndaudan bas tartatyn bolady... Oghan mahabbaty tolyq bolmaydy. Búl tústa ózine kim qol úshyn berse seni jaqsy kóretin, sonyng úsynysyn begirek oryndaytyn bolady.
Qúl-Kerim Elemes
Abai.kz