Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 9959 0 pikir 9 Qarasha, 2010 saghat 08:47

Shoqan jayly shynayy enbek

Kórnekti etnograf-ghalym, sayahatshy Shoqan Uәlihanovtyng tughanyna 175 jyl toluyna oray Memlekettik Ortalyq múrajayda kórme ashyldy. Saltanatqa qatysushylar «Shoqan Uәlihanov. Tandamaly shygharmalar» degen atpen jaryq kórgen eki tomdyq jәne QR Memlekettik syilyghynyng laurety, kórnekti qogham qayratkeri Shota Uәlihannyng «Nash Chokan» (qazaq jәne orys tilderinde) kitaptary túsaukeserining kuәsi boldy. Ghalymdardyng zertteuine jýginsek, ejelgi Qúsmúryn okrugine qarasty Sibir vedomstvosynyng agha súltany Shynghys Uәlihanovtyng bel balasy, orta jýz ruynan shyqqan Uәly hannyng (1781-1821) nemeresi, qazaqtyng ataqty ghalymy, kórnekti sayahatshy Shoqan 1835 jyly tughan. Shoqannyng balalyq shaghy osy aimaqtaghy Qúsmúryn jәne Syrymbet qonystarynda ótken. Dәstýrli dala mektebinen tәlim-tәrbie alghan Shoqan Uәlihanov 18 jasynda, dәlirek aitqanda, 1847-1853 jyldary aralyghynda Ombydaghy Sibir kadet korpusynda bilim alyp, ony «armiya kavaleriyasy» boyynsha ýzdik bitiredi. Arada eki jyldan song ol Batys Sibir general-gubernatory G.H.Gasfordtyng Ortalyq Qazaqstangha, Jetisu men Tarbaghataygha jasaghan әskeri-inspeksiyalyq saparyna qatysady. Al 1856 jyly polkovnik M.M.Hamentovskiyding jetekshiligimen úiymdastyrylghan ekspedisiyanyng qúramynda Ystyqkól men Alatau qyrghyzdaryna, odan әri Qytaydyng Qúlja qalasy aimaghyna sapar shegedi.

Kórnekti etnograf-ghalym, sayahatshy Shoqan Uәlihanovtyng tughanyna 175 jyl toluyna oray Memlekettik Ortalyq múrajayda kórme ashyldy. Saltanatqa qatysushylar «Shoqan Uәlihanov. Tandamaly shygharmalar» degen atpen jaryq kórgen eki tomdyq jәne QR Memlekettik syilyghynyng laurety, kórnekti qogham qayratkeri Shota Uәlihannyng «Nash Chokan» (qazaq jәne orys tilderinde) kitaptary túsaukeserining kuәsi boldy. Ghalymdardyng zertteuine jýginsek, ejelgi Qúsmúryn okrugine qarasty Sibir vedomstvosynyng agha súltany Shynghys Uәlihanovtyng bel balasy, orta jýz ruynan shyqqan Uәly hannyng (1781-1821) nemeresi, qazaqtyng ataqty ghalymy, kórnekti sayahatshy Shoqan 1835 jyly tughan. Shoqannyng balalyq shaghy osy aimaqtaghy Qúsmúryn jәne Syrymbet qonystarynda ótken. Dәstýrli dala mektebinen tәlim-tәrbie alghan Shoqan Uәlihanov 18 jasynda, dәlirek aitqanda, 1847-1853 jyldary aralyghynda Ombydaghy Sibir kadet korpusynda bilim alyp, ony «armiya kavaleriyasy» boyynsha ýzdik bitiredi. Arada eki jyldan song ol Batys Sibir general-gubernatory G.H.Gasfordtyng Ortalyq Qazaqstangha, Jetisu men Tarbaghataygha jasaghan әskeri-inspeksiyalyq saparyna qatysady. Al 1856 jyly polkovnik M.M.Hamentovskiyding jetekshiligimen úiymdastyrylghan ekspedisiyanyng qúramynda Ystyqkól men Alatau qyrghyzdaryna, odan әri Qytaydyng Qúlja qalasy aimaghyna sapar shegedi. Bolashaq ghalym Shoqan Uәlihanov osy sayahat-sapary negizinde Ortalyq Aziyanyng tarihy, geografiyasy men etnografiyasy jóninde asa qúndy zertteu enbekterin jazyp qaldyrghan. Europalyqtar týbegeyli zerttey almaghan Qytay ónirin tereng zerttep, asa qúndy әri baghaly derekter jinaghany jәne óte manyzdy janalyqtar ashqany ýshin ghalym-sayahatshy Shoqan Shynghysúly Uәlihanovqa shtabs-rotmistr sheni ataghy berilip, ordenmen marapattalady.
Ol 1859-1861 jyldary Peterborda júmys jasap, 1857 jyly Imperatorlyq orys geografiyalyq qoghamynyng mýsheligine qabyldanady. Odan keyinirek Syrtqy Ister ministrligining Aziyalyq departamentinde jauapty qyzmet atqardy. 1861 jyldyng orta shenine qaray Shoqan qazaq dalasyna qaytyp oralyp, ómirining songhy jyldaryn búrynghy Vernyy - qazirgi Almaty qalasynda ótkizdi. Al 1864 jyly qazirgi Taldyqorghan oblysyndaghy Altynemel jotasynyng Kóshen-Toghan shatqalynyng kórikti baurayyn mekendegen Alatau okrugining agha súltany Tezek Núralyúlynyng auylyna kóship barady. Kórnekti ghalym hәm sayahattanushy Shoqan Uәlihanov 1865 jyly osy auylda dýnie saldy. Ghúmyry qamshynyng sabynday qysqa bolghanymen qazaqtyng tamasha ghalymy Shoqan Uәlihanov sonyna aqqan júldyzday mәngi óshpes iz qaldyryp ketti.
Sayahatshy-ghalym Shoqan Uәlihanovtyng oqyrmangha jol tartqan tandamaly qos tomdyghynda zertteu enbekteri men tarihy jazbalary oryn alghan. Atap aitqanda, Shoqannyng «Kóshpendi qyrghyzdar turaly», «Qúlja men Shәueshektegi sauda turaly», «Qytay elining Batys ólkesi jәne Qúlja qalasy», Qoqan handyghy turaly», «Qyrghyz-qaysaq zirattary turaly», «Oraqtyng әnderi», «Abylay turaly әnder haqynda» degen tәrizdi jazba-zertteulerimen keninen tanysugha bolady. Al kórmege Shoqannyng zertteu enbekteri, jazghan hattary, kýndelikti ómirde qoldanghan jeke zattary t.b. qoyylghan. Qalay desek te, qos tomdyq pen kórme Shoqan Uәlihanovtyng kópshilikke júmbaq ómiri men onyng ghalymdyq jolynan tereng syr shertip, birin-biri tolyqtyra týsetini anyq.

Jomart MOLDAHMETÚLY

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502