Berik ÁBDIGhALI, Jezqazghan qalasynyng әkimi: «Abylaydy әbden mazaq qylyp bitken...»
Bilsenizder, «Abylaydyng «basyn» alyp, Sәkendi túghyrynan «taydyrdy» atty maqala gazetimizding aldynghy sandarynyng birinde jaryq kórgen bolatyn. Búl materialda Jezqazghangha әkim bolyp kele sala, Berik Ábdighalidyng eshkimmen isi joq eskertkishterge «qyrghiday tiygeni» jazylghan-dy. Izin ala birneshe oqyrmanymyz habarlasyp, últ janashyry Berik Ábdighaliyúlynyng múndaygha baruy mýmkin emes degen taqylette óz tanghalystaryn jasyrmady. Osyghan baylanysty Berik Ábdighaliymen bolghan súhbattyng úzyn-yrghasy mynaday bolyp edi.
Abylaydyng «basyn» aludaghy bas maqsatynyzdy basqalar týsine almay jatyr-au, shamasy. Siz de mýmkin, júrttyng ynghayyna jyghylyp, mýsindi jayyna qaldyra saluynyz kerek pe edi?
Bilsenizder, «Abylaydyng «basyn» alyp, Sәkendi túghyrynan «taydyrdy» atty maqala gazetimizding aldynghy sandarynyng birinde jaryq kórgen bolatyn. Búl materialda Jezqazghangha әkim bolyp kele sala, Berik Ábdighalidyng eshkimmen isi joq eskertkishterge «qyrghiday tiygeni» jazylghan-dy. Izin ala birneshe oqyrmanymyz habarlasyp, últ janashyry Berik Ábdighaliyúlynyng múndaygha baruy mýmkin emes degen taqylette óz tanghalystaryn jasyrmady. Osyghan baylanysty Berik Ábdighaliymen bolghan súhbattyng úzyn-yrghasy mynaday bolyp edi.
Abylaydyng «basyn» aludaghy bas maqsatynyzdy basqalar týsine almay jatyr-au, shamasy. Siz de mýmkin, júrttyng ynghayyna jyghylyp, mýsindi jayyna qaldyra saluynyz kerek pe edi?
- Qazaqstanda Abylay hannyng eskertkishin elimizding qay qalasyna qoysang da, artyqtyq etpeydi. Biraq úly hanymyzgha eskertkish qalay bolsa, solay qoyylmauy tiyis. Jezqazghangha búryndary kelip jýrgende, Abylay hannyng eskertkishin kim kóringen, qazaghy da, orysy da, keleke etip, kýlkige ainaldyryp jatqanynyna talay kuә bolghanmyn. Júrt ony mulitfilimderdegi ebedeysiz, esersoq keyipkerlerge tenep, qolyn shoshaytyp kórsetkende, «osyny qalay ghana qoydy eken?» dep tistenetinmin. Keyde ol mening kózime qanbaq shaldyng úsqynsyz beynesi retinde elesteytin. Qysqasy, Abylaydy әbden mazaq qylyp bitken... Qalagha әkim bolyp kelisimen, eskertkishti aldyrtyp tastadym. Sebebi, búryn ony syrt kóz retinde jay synasam, endi Abylaydyng kózge kýiik qalypta túra bergeni maghan syn edi. Alashtyng namysyna tiyetin, alyp túlghamyzdyng atyna qiyanat keltiretin eskertkishti, búlay aitpasqa sharam joq, alyp tastaghanym sodan. Avtoryn shaqyryp alyp, «dúrystap óndeniz» desem, ol «meni asyqtyryp edi, әitpese barymdy salar edim» dep aqtalady.
- Avtory aituly mýsinshi me edi?
- Joq, jergilikti mýsinshi ghoy. Ol qazir eskertkishti qayta óndep jatyr. Júmysty bitirisimen, Abylaydy búrynghy ornyna emes, qalanyng basqa jerine qoyatyn bolamyz. Sebebi, qala әkimshiligining aldyndaghy alang atshaptyrym jer de, eskertkishting kólemi bәribir kishkentay bolyp qalady. Ýilesim bolmaydy. Qazir Mәdeniyet ministrligine úsynys joldap, osy alangha Tәuelsizdik monumentin ornatugha bayqau jariyalap jatyrmyz.
- Sonda Abylaydyng ornyn basatyn sәulettik tuyndynyng ereksheligi nede bolmaq?
- Búl Jezqazghan halqyna Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyna oray erekshe, ózindik syy bolmaq degen oidamyn. Tek qazaq tarihyn jalpylay emes, Úlytau ónirinin, Han ordasynyn, Joshy han, Alasha han, Edige, Toqtamys batyrlardyng erligin, Búlanty shayqasyn, taghy sol siyaqty kórgen adamnyng namysyn janyp, ruhyn kóteretin obrazdardy jiyntyqtaytyn enseli monument bolady dep otyrmyn, búiyrtsa. Búl jaghynan aqsaqaldarmen de, ziyaly qauym ókilderimen de keltesin qaydan qayyraryna deyin kenesip, aqyldasyp, bir toqtamgha kelgenbiz.
- Al, Sәken Seyfullin eskertkishi qay «statiyamen» aiypty bolyp edi?
- Shyny kerek, ol da shahardyng sәulettik kelbetining siqyn ketirip túrghan eskertkishting biri edi. Ayaghy joq, qoly joq, «gorshokta» otyrghan kisi» siyaqty dep, qanshama jyldan beri kelgen-ketkender kýlip-kýlip qoyatyn. Sol Sәkenning eskertkishin jaqsylap óndep, S.Seyfullin atyndaghy kitaphananyng aldyna aparyp qoydyq. Aqyngha ózindik qúrmet kórsetilip, sәn-saltanatymen qoyyldy. Yaghni, oghan jana eskertkish ashylghanday shara úiymdastyryldy. Laqtyryp tastaugha obal emes pe? Qazir Sәkenning súlu, parasatty kelbetine layyq mýsin jasatugha bayqau jariyalaghaly otyrmyz. Ministrlikke ótinish jiberdik. Eger bekitse, Tәuelsizdik monumenti hәm Sәkenning eskertkishterine respublikalyq dengeyde eki bayqau jariyalanady dey beriniz.
- Mýmkin, osy eskertkishterdi aldymen jasatyp alyp, «kýlkililerin» keyin ysyryp tastasa da, kýnkil az bolar edi-au...
- Áriyne, búl jolmen de barugha bolady. Osy súraqty mәsele qylyp kótergen aghayyndar az bolmady. Biraq, bizde júrtshylyqtyng búl mýsinderge әbden kózi ýirenip ketken. «Úly túlghalarymyzdyng beynesi dep qaraugha úyat, asqan jauapsyzdyqpen qúiylghan mýsinderge kózimdi ýiretkim kelmeydi. Jezqazghan eken dep, jarymjan mýsin jasay salugha bolmaydy ghoy», - dep olargha týsindirip, aittym. Sóitip baryp, mýsindi ornynan qozghadyq. Aytpaqshy, osy dau-damaydyng ayasynda, qaladaghy 9 mektepting atyn auystyryp jibergenim bayqalmay ketken siyaqty. Áyteuir, bir quanatynym, Alash arystaryn aitpaghanda, Qayrat Rysqúlbekov, Mústafa Shoqay siyaqty myqtylarymyzdyng esimin mektepterge bergizdik. Jasyratyny joq, olardyng esimderin bir jerge beru túrmaq, eske aludyng ózi qiyn bolyp túr emes pe?
- Gharyshkerlerge degen peyilinizdi bulivargha atauyn berumen bildirdi dep jatyr deydi. Shynymen, solay bolghany ma?
- Mәsele mynada. Qalanyng qaq ortasynda, jelegi jayqalghan, ýileri sәuletti degen sәndi kóshemiz bar. Orys aqyny Nekrasovtyng atynda. Janaghy Sәken Seyfullinning eskertkishi de osy kóshening boyynda túr. Bilsenizder, búl kóshening atauyn jergilikti aghayyn talay jyldan beri auystyra almay jýrgen. Auystyra salayyn dese, orystildiler úlarday shulaydy. Jeltoqsan dep ózgerteyik degende de, orystildi aghayynnan qaymyghyp, jyly jauyp qoya salghan. 1994 jyly kósheni Nekrasovtan «alyp», Sәkenge «bereyik» dese, onda da «orys jazushysynyng jekjat-júraghattary» qarsy shyghyp, kóshe atauyn saqtap qalady. Nekrasovtyng atynda kóshe bar demesen, búl jerde Nekrasov bolmaghan da, esh qatysy joq qoy, qarap túrsaq. Sodan baryp, sol kezdegi Gharyshkerler bulivaryna Sәken Seyfullinning esimin bere salady. Búl jerde aitayyn dep otyrghanym, biz Tәuelsizdikting 20 jyldyghy bir bólek, Jeltoqsan oqighasynyng 25 jyldyghy bir bólek, gharyshqa adam balasy úshqanynyng 50 jyldyghyna arnayy baghdarlama dayyndap jatyrmyz. Sebebi ne deseniz, bayaghydan Jezqazghannyng «gharysh gavany» degen jaqsy imidji bolghan. Ári gharysh iygeru degen aimaqtyq emes, halyqaralyq joba ghoy... Saparlarynan sau oralyp, osy mangha qonghan gharyshkerlerding barlyghy әlgi bulivargha tal egip, aty-jónin jazyp ketken. Sol dәstýr әli de jalghasyp keledi. Bulivarda Leonovtan bastap, Músabaevqa deyin gharyshkerlerding taldary tizilip túr. Osy qisyngha salyp, biz Nekrasov kóshesine Seyfullinning atyn bergizip, al bulivargha búrynghy atauyn (Gharyshkerler bulivary) qaytardyq.
- Bәri dúrys-au, biraq «tóbemizden zymyran synyghy týspese eken» dep tileytin júrttyng tilegi basqa siyaqty emes pe?
- Auany bylghaydy, jerdi lastaydy eken dep, gharyshty iygerudi toqtatyp tastaugha bolmaydy ghoy. Ekologiyamyz nasharlap ketti dep, onda Bayqonyr ailaghyn jauyp tastayyq, agenttikti taratayyq. Búl endi tym qarabayyr týsinik. Gharyshty nege qazaq balasy iygermeske?! Bayqonyr gharysh ailaghyn ómir boyy reseylikter óz iyeliginde ústaydy dep aita almaymyn. Ony týbinde qazaq ózi iygeretin, ózi basqaratyn kýn bolady. Ol ýshin býgingi jastardyn, jetkinshekterding gharyshqa degen qúrmetin, yqylasyn oyatuymyz qajet. Onyng joldary kóp: bireui - tym qúrysa bir kóshege «Gharyshkerler» atyn beru. Búl sóz әueli balanyng sanasyna sinedi. Sodan keyin, bәlkim, armanyna ainalar. Biz balanyng armanyna mýmkindik jasauymyz qajet. Áriyne, ekologiyalyq talaptardy, qauipsizdik sharalaryn kýsheytpese, bolmaydy. Ony men de jaqsy týsinemin.
Aytpaqshy, «Seyfullin kóshesin Nekrasov kóshesining jalghasy retinde jarty kóshege bergizdi» degen pikirge qarsy uәjiniz bar ma?
Eshqanday da jalghasy emes, úzynnan-úzaq jatqan kóshege Sәkenning atyn berdik. Biraq, ózderiniz kelsenizder de kóresizder, búl kóshening búralandary kóp. Sol búrylystyng birine Nekrasovtyng atyn qaldyra bereyik dep ózim aittym. Sondyqtan, búl aiyptau negizsiz dep bilemin. Mine, qyzmetime kiriskenime 2 aidyng jýzi boldy. Osy aralyqta 100 mln. tengege jol, jaryqtandyru siyaqty kommunaldyq sharuashylyghyn jónge keltirudi bastap jatyrmyz. Áriyne, is nәtiyjesin aldaghy uaqyt kórseter. Degenmen, әkim tek qana kommunaldyq-sharuashylyq mәselelerge manyz berui kerek degen oy dúrys emes. Ákim bolsan, ruhany jәne ekonomikalyq mәselelerdi qatar alyp jýr. Al, atyna zaty say emes, shala-púla «tasty» qoya salumen, qayta biz últymyzdy azghyndatamyz. Osyny týsinsek netti, aghayyn...
Órken KENJEBEK,
«Halyq sózi»