Jalaulydaghy Keykige qoyylghan belgi

1916 jylghy últ-azattyq kóterilis basshylarynyng biri Núrmaghambet (Keyki) Kókembayúlynyng Sank-Peterburgtegi Kunskamera saqtalghan bas sýiegining elge oraluy el arasynda eleuli oqigha retinde baghalandy. Ásirese, Tobyl-Torghay ónirinde erekshe atalyp ótude. Biyl Qostanay oblysynyng ruhany ómirining ózegin shartty týrde «Keyki batyr jyly» dep ataugha da bolady. Elimen qayta qauyshqan Keyki batyrdyng esimin ardaqtau maqsatynda oblys kóleminde auqymdy ister atqaryluda. Sonday ister qataryna batyrgha jana kesene túrghyzu, bas sýiekti jerleu rәsimi, ghylymi-aghartushylyq ekspedisiya úiymdastyru, ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótkizu júmystary belgilengen.

Ekspedisiyanyng emblemasy

Sol júmystardyng bir parasy retinde shilingir shilde aiynyng orta sheninde qatysty el arasynda saqtalghan derekterdi jinau, aty anyzgha ainalghan batyrdyng tughan, qaytqan jeri, halyq kóterilisining aituly oqighalary ótken ólkege sapar jasau, danqty túlgha qatysty elimizde, oblys kóleminde jýrgizilip jatqan is-sharalardyng mәn-manyzyn týsindiru maqsatynda qúrylghan ghylymi-aghartushylyq ekspedisiyasy Qostanay oblysynyng ontýstik ónirindegi Nauryzym, Amankeldi, Jankeldi audandaryna sapar jasady. Ekspedisiya Qostanay oblysy Ishki sayasat basqarmasynyng úiymdastyruymen qolgha alynghan «Úly Dala túlghalary» jobasynyng shenberinde jýzege asyryldy. Joba Elbasy N,Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda mindettelgen maqsattady jýzege asyrudy kózdeydi.

Ekspedisiya qúramy Qostanay oblysynyng joghary oqu oryndarynyng belgili ghalymdary men ghylym jolyndaghy izdenushi shәkirtterinen, tanymal ólketanushy túlghalardan jasaqtaldy. Ekspedisiya Keyki batyrgha qatysy bar tarihy mekenderdi aralap, Torghay ónirining júrtshylyghymen jýzdesti. Jýzdesuding basy Keyki batyrdyng tughan ólkesinen bastau aldy.

Ekspedisiya qúramy jol aldynda

AMANTOGhAY - TASTY. Amantoghay – jolayryqta túrghan kent. Qostanaydan nemese Arqalyqtan Torghay baghytyna tartylghan kýrejol osy kent túsynda ekige aiyrylady. Qostanay jaqtan kelgende, joldyng bir baghyty jasampaz Arqalyqqa, ekinshisi qart Torghaygha qaray búrylady. Al Arqalyqtan kelgende, Torghaygha baghyttalghan joldan Qostanaygha qaray býiirden baghyt shyghady. Arqalyq-Amantoghay baghytyndaghy jolda kezdesetin Tasty ózenining boyy - Keykining tughan jeri.

Amantoghayda ekspedisiya mýsheleri ólkening tarihyn tereng biletin Múhtar Qoden aqsaqalmen arnayy kezdesip, súhbat aldy. Múhtar aqsaqal –  kezinde el basqarghan qyzmetker kisi. Ol Amankeldi bastaghan últ-azattyq kóterilis jәne onyng basshylarynyng biri Keyki batyr turaly mol maghlúmat berdi. Aqsaqal – dalanyng tarihyn kókiregine toqyghan, jadyna saqtaghan  shejire qarttardyng songhy túyaghy syndy túlgha eken. Oqighalardy say-salasymen saralap, bappen, jýielep sóz saptaydy. Múqtar aqsaqaldyng әngimesinengh úzyn sonary mynaday: Keykining shyn esimi – Núrmaghambet. Múrny (tanauy) qayqy bolghandyqtan jengeleri «Qayqy, yaghny Keyki» atap ketken. Endi bireuler ony anshylyq jeligimen elden jyraq ketip, sayghaq jýrip «kisi kiyiktenip» ketkendikten Keyki atanghan desedi. Anyghy laqap esim búl kisige jengelerinen auyssa kerek. Óitkeni batyr elden jyraq ketkenge deyin-aq Keyki mergen degen laqappen danqy shyqqan. Keyki batyr - azamattyq soghystyng saldarynan tuyndaghan taghdyr tәlkegining qúrbany. Amankeldining – eng senimdi serigi. Sardardyng mergender tobyn basqarghan. «Amankeldi – kóz mergen, Keyki - qol mergen» degen sóz qalghan. «Qol mergen» degeni, Keyki kózdemeydi, qolyn baghyttasa boldy - atqan oghy nysanagha dәl tiyedi eken. Halyqtyng qamyn oilaghan, múnyn joqtaghan Er Keyki elge tizesi batqan kisilerge «aq», «qyzyl» dep aiyrmay, qaruyn kezep, kek alugha úmtylghan. Sol sebepti ol jana ornaghan kenes ýkimeti tarapynan «bandiyt», «qaraqshy» degen kesim shygharylyp, qudalaugha úshyrap, elden jyraq ketip, birneshe jyldar boy tasalap jýredi. «Qaraqshy», «bandiyt» atanady. Aqyrynda Áliby Jankeldin kezinde kóteriliske belesene qatysqan, Amankeldi men Keykining qandykóilek joldasy, qarulas dosy A.Tokarev degen kisiden Keykige hat jazyp, oghan óz erkimen kenes ýkimetine berilgen jaghdayda keshirim jasalynyp, onyng el qatarynda ómir sýruge bolatyndyghyn aitady.  A.Tokarev - Torghayda tuyp ósken, qazaqshagha suday orys kisi. Keyki batyr kelisip, onymen birge Torghay bekinisine qaray bet alady. Jolda, Torghaygha 30 shaqyrymday jer qalghanda, Núrshabaydyng Ábdihalyqy degen auqatty kisining ýiine qonady. Ábdihalyq Keykige: «Tokaraevting sózine beker senip bara jatyrsyn, Torghaygha barghan Amankeldining taghdyry ne bolghanyn bilesin? Seni týrmege jabady, bolmasa atyp tastaydy»,- degen sózderdi aitady. «Batyr anghal» degen, Keyki Torghaydaghy kenes ýkimetining kensesine baru oiynan bas tartyp, úiyqtap jatqan Tokarevti atyp tastap, saharagha qashady. Onyng artynan qughynshy otryad shyghyp, andyp jýrip, Jylanshyq ózenining manynda Sýtemgenning Jakeni  degen kisining qystauyn panalap jatqan Keykini qorshaugha alady. Eki ortada bolghan atystyng saldarynan Keyki qatty jaralanady. Batyrdyng basyn kesip alyp, Torghay bekinisine alyp ketedi. Denesi sol Jylanshyqtyng boyynda qalady. Keykining tirliktegi erlikke toly ghúmyry osylaysha ayaqtalady.

Al Er Keykining erlik ghúmyry bastalghangha deyingi balalyq, jastyq shaghy Tasty ózenining boyynda ótken. HH ghasyrdyng basynda Torghay ónirinde alty bolystan qypshaq jәne arghyn rulary, bir bolys nayman eli jaylaghan. Tastygha jaqyn jerde Naymannyng Baghanaly atasynyna taraytyn Qútan әuliyening mazary bar. Batyrdyng jary Aqjan Nayman ruynyng qyzy bolghan desedi. Tastynyng boyyna batyrdyng Keyki batyrdyng qos mazary bar. Biri – erterekte kenes dәuiri túsynda Keykining aghayyn úrpaqtary túrghyzghan kóne mazar, ekinshisi - Keykining elge oralghan bas sýiegin jerleu maqsatynda janadan salynyp jatqan sәuletti keshen.

Kóne kesenede Keykining qily, auyr taghdyrynan habar beretin mazmúndy, maghynaly jyr shumaqtary jazylghan belgitastar bar. Eski mazardan qol sozymday jerde jana mazar salynyp jatyr. Jospar boyynsha, jana kesenening biyiktigi 15 metrge juyqtaydy. 16 baghanadan túratyn, aldy tórt búryshty, artqy jaghy dóngelek pishindi kýmbezdi ghimarat. On alty baghana - kóterilis bolghan 1916 jyldyng rəmizi. Inshalla, mazar enseli, səndi bolghaly túr eken. Keyki batyrdy bas sýiegimen qosyp qayta jerleu sharalaryn úiymdastyrugha dem berip jýrgen oblys əkimi Arhiymed Múhanbetovting atqaryp jatqan isterining bir parasy - búl.

Múqtar Qoden aqsaqal

Keykige túrghyzylyp jatqan jana kesene

BATPAQQARA. Batpaqqara - qazirgi Amankeldi kentining tarihy atauy. Múnda 1916 jyly patshagha qarsy últ-azattyq kýresting oty tútanyp, 1929 jyly kenes ýkimetinin  kollektivtendiru sayasatyna qarsy tolqular bolady. 1932-1933 jyly solaqay sayasattyng saldarynan oryn alghan asharshylyqqa Batpaqqaragha erekshe әser etip, ónir jergilikti túrghyndardan bosap qalady. Ontýstikke bosyghan ash-jalanash júrt Syr boyyna jetken kezde kisi etin jeytindey halge úshyraydy. Múny Syr boyynyng túrghyny, asharshylyqty óz kózimen kórgen naghashy әjem Kashima Qúltayqyzynan estigen edim (Marhabbat: Zúlmat jyldar kuәgerining әngimesi // http://abai.kz/post/17001).

Amankeldi kentinde tarihy derekter men estelikterdi kókiregine "toqyghan" qariya-aqsaqaldarmen súhbattasu mýmkindigi tuyndady. Aqsaqaldarmen bolghan әngime barysynda mynaday derekterdi zeyin,  zerde kestesine toqy aldyq:

1. Amankeldi men Keyki - kóterilisting basshylary. Olardy bólip-jarmay, o bastan birge dәripteu qajet edi. Ókinishke qaray, kenestik solaqay sayasat birin dәriptedi, ekinshisin qaralady;
2. Keyki batyr qazaq auyldaryna zorlyq etken, tizesin batyrghandargha olardy "aq" nemese "qyzyl" demey, qaruyn kezegen, jazagha tartqan. Sol ýshin "bandiyt", "qaraqshy", "basbúzar" atanyp, qudalanyp, elden jyraq jýrgen;
3. Keyki - kózi tirisinde anyzgha ainalghan túlgha. Onyng el-júrtyna degen janqiyarlyghy halyqtyng sýiispenshiligine bólenip, týrli núsqadaghy kóptegen anyz әngimeler tuyndaghan. Tipti, kóne kóz qariyalar auzynan aitylghan keybir anyzdarda "Keyki ólmegen, jazalaushy otryadtyng óltirgeni batyrdyng inisi eken, inshalla, batyr elge oralady" dep te aitylyp kelipti.

Amankeldi auylynyng irgesindegi qorymda HIH ghasyrda ómir sýrgen Satypaldy ishan Ghabdollaúlynyng mazary túr. Satypaldy ishan Búqara, Týrkistan, Sayram jaghynda 10 jylgha juyq diny bilim alyp, Torghay ólkesinde músylmandyq bilim-ilim jýrgizuge kóp enbek sinirgen. Onyng úrpaqtary kenes dәuirinde qughyngha úshyraydy: biri atylady, biri qughyndalady. Osy tústa bir aityp ketetin mynaday mәsele bar: Amankeldi batyrdyng tughan jeri Ýrpektegi kóterilisshilerding әskery shtaby meshitting ghimaratyna ornalasady. Demek, kóterilisshilerdi din ókilderi de qoldaghan. Búl kórinis óz kezeginde kóterilisting iydeologiyalyq irgesin nyghaytqany, kóterilisshilerding ruhyn kóterip, olardyng azattyq ýshin arpalysqan isterine dem bergeni sózsiz. Ýrpekting irgesinde kóterisshilel jeniske jetken ataqty "Doghal soghysy» bolghan. Amankeldi Imanovtyng shtaby ornalasqan meshit ghimaratynyng manyna kenes dәuiri túsynda batyrdyng atqa minip túrghan eskertkishi ornalasqan ýlken panoramalyq keskindeme qoyylyp, batyrdyng atqa qonghan eskertkishi "Doghal soghysy" oryn alghan jaqqa baghyttalghan.

ÚLY JYLANShYQ - JALAULY. Keyki batyrdyng denesi jatqan jer, jergilikti túrghyndardyng aituynsha, Úly Jylanshyqqtan shyghatyn Jalauly ózekshesining boyynda. Oghan baru ýshin Ýrpekten Úly Jylanshyq ózenine qaray bet alyp, búrynghy «Rodniyk» («Rahmet») sovhozynnyng ornyn kóktey ótip, Jalaulygha shyghu qajet. «Rahmet» auly Amankeldi kentinen 110 shaqyrym jerde. Búl sovhozdyng túrghyndary 90-jyldary oryn alghan ekonomikalyq hәm әleumettik kýizelis kezinde jan-jaqqa kóship, tarap ketken. Kóteriliske deyin Keyki batyr Shashanbaydyng Rahmeti dep atalghan bay kisige qyzmet etken.

Jylanshyq-Jalauly manynyng sputnikten týsirgen fotosy

Jalauly ózekshesine kóktemde Jylanshyq ózeni tasyghan uaqytta su mol  jinalady. Ózekshening Jylanshyqpen qosylar qúyarlyghynda "Rodniyk" sovhozynyng qorymy bar. Qorymnyng janynan Jalauly ózekshesin jaghalay shyghatyn qara jolmen 2 shaqyrymday jýrgende, Keyki batyrgha arnayy qoyylghan belgi, beyit syndy qorshau kezdesedi. Belgini 1996 jyly aghayyn-tuystary kótergen. Janyndaghy qorshauda Keykimen birge qaytqan kisilerding aty jazylghan qúlpytas bar. Jalaulynyng boyy oily-qyrly, jyqpyl-jyqpyl saylary bar, qashqan kisige jasyrynyp jýruge qolayly jer ekendigi bayqalady. Jalaulydan ary qaray Úlytau silemderine shyghyp ketuge bolady. Úlytauda Keyki jasyrynghan ýngir bar ekenin eskersek, Jalauly-Jylanshyq boyy batyrdyng boy tasalap jýruine qolayly meken bolghan syndy. Osy jerde Sýtemgenning Jәkeni degen kisining qystauy bolghan desedi. Sol qystaudy Keyki batyr ayaghy auyr, ai-kýni jaqyn әieli Aqjan jәne inisi Shúbar ýsheui panalap jatady. Búlardy qyzyl әsker qorshap alyp, eki arada qatty  atys bolady. Qandy atysta Keykige oq tiyip, qaytys bolady. Jazalaushylar batyrdyng basyn kesip, jary Ajardyng ishin jaryp, inisi Shúbardy atyp óltiredi. Ólgen kisilerding denesin tastap, kesilgen basty Torghay bekinisine aparyp, kezinde patsha armiyasynyng әskery garnizony bolghan, sol tústa Revkomnyng kensesi bolghan ghimarattyng aldyndaghy temir baghangha ilip qoyady. Patshanyng qorlyghyna kónbey kóteriliske shyghyp, onyng әskerin Torghay bekinisinen quyp shyqpaq bolghan Keyki batyrdyng basy kesilgen kýii patshany qúlatqan kenes ýkimetining ýkimimen 2-3 kýn túrady. Sodan keyin jergilikti júrt yzylanyp: «búl ne súmdyq, adamdy múnsha qorlaugha bolady ma» degen әngime shygharaghan song qaysar batyrdyng basyn Orynborgha qaray attandyrady.

Torghay júrty Keykining basy ilinip túrghan temirding ornyn әli kýnge deyin úmytpaghan. Jazalaushy otryad Keykining kesilgen basyn attyng qanjyghasyna qayysty bastyng ezuinen salyp, qúlaq shekeden shygharyp baylap әkelipti, sodan júrt arasynda «auzy kere qarys Keyki» dep atalyp ketken desedi-mys.

TORGhAY. 1916 jyly Amankeldi men Keyki batyr bastaghan kóterisshilerding Torghay әskery bekinisine shabuyl jasaghany da tarihtan belgili. Jergilikti túrghyndardyng aituynsha, bekiniske shyghystan Amankeldining әskeri, batystan Sholaq Ospannyng qoly shabuyldaghan. Amankeldining sarbazdary qúramyn qypshaq ruy qúrasa, Sholaq Ospannyng әskerining negizin Arghyn rulary qúraghan. Jalpy, Torghay bekinisining soltýstik shyghys jaghyn qypshaq rulary jaylasa, ontýstik-batysyn arghyn rulary mekendegen. El basyna kýn tughanda eki rudyng azamattary birigip, ortaq jaugha tize qosa otyryp kýresken. Torghay bekinisine jasalghan shabuyl nәtiyjesiz ayaqtalghanmen, soghys isimen kәsiby túrghyda ainalyspaytyn kóterilisshilerding qaharmandyq erlikteri patsha ýkimetining ýreyin alady. Torghaydaghy kóterilisting aqyry 1917 jyly patsha ýkimetining qúlauyna úlasqany tarihtan belgili. Amankeldi batyr bolishevikter jaghyna ótip, Torghayda kenes ýkimetin ornatugha at salysady. «Aq» pen «qyzyl» bolyp shabysqan sol tústa, yaghny 1919 jyly Amankeldi Torghay bekinisinde qaytys bolady. Joldasynan әri tuysynan aiyrylghan Er Keyki ózderi armandaghan azattyqtyng qarapayym halyqqa eshqanday payda keltirmegenine kýiinip, alasapyran zamannyng alay-dýley bolyp soqan «dauylymen» kýresuge bel buady. Bekinisten ketip, saharagha, qazaq auyldaryna qaray bet týzeydi. Tughan halqyn qorlyq pen ezgiden qútqarudy, alysyp jýrip azattyqqa alyp berudi armandaghan batyrdyng is-әreketi dala anyzyna ainalady...

Torghay - tarihy tereng shahar. "Shahar" dep kólemi men túrghyndar sanyna qarap emes, osy bir shaghyn auyldyng tarihy men taghylymynyng mazmúnyna say maghynagha oray ataugha layyqty. Torghayda taghylymy tereng talay oqighalar ótken. HIH ghasyrdyng orta túsynan aua bastaghan kezennen bastap, HH ghasyrdyng 20-30 jyldary búl ólkede otanshyldyq, patriottyq sezimderi joghary passionar túlghalar ómir keshti. Qazaq balalaryna mektep ashudy úiymdastyrghan Ybyray Altynsariyn, Alashtyng kórnekti qayratkerleri Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatovtar osy ólkede tuyp-ósip ómir sýrdi, qazaqqa qyzmet etti. Býgingi Torghay - Qazaqstanda birneshe muzeyler toghysy týiisken jalghyz kent.

Tarihy teren, shejirege bay Er Keyki elinde ekspedisiya jýrgizu barysynda ghalymdar men izdenushi shәkirtterding qoyyn kitapshasyna, zamanauy fotoqúralgha, audio-viydeo jazbalargha týsirilgen derekter jinaldy. Endigi maqsat sol materialdardy ghylymy negizde qorytyp, halyqtyng ruhany súranysyna layyqty dýniyelerdi shygharu mindetteri túr.

Almasbek Ábsadyq, «Úly Dala túlghalary: Keyki batyr izimen» ghylymi-aghartushylyq ekspedisiyasynyng jetekshisi, filologiya ghylymdarynyng doktory

Abai.kz