Kenesary Hannyng (serikterinin), sheyit bolghanyna 170 jyl toldy. Osy aituly datagha dayyndyqtar qalay jýrgizilude.

Aldynghy maqalalarymyzda Qazaqtyng songhy hany – Kenesarynyn, serikterimen birge sheyit-opat bolghanyna biyl 170 jyl tolyp otyrghandyghy jәne osy aituly oqighalardy zerdeleu ýshin, ýstimizdegi jyldyng 7-qazanynda, qasiyetti Tarazda arnayy ghylymiy-tanymdyq konferensiya jәne qazaqiy-diny túrghydaghy «As» beriletindigi turaly birneshe ret BAQ-da habarlaghan bolatynbyz.

Kenesary Han dese eleng etpeytin qazaq joq! Ol týsinikti de, óitkeni, Qazaqtyng songhy hany – óshpes órshildigimen, qaytpas qaysarlyghymen, halyqqa degen riyasyz kónilimen el esinde mәngi qalghan. Han turaly zertteuler, jazbalar, auyz әdebiyetindegi tolghamdar birshama barshylyq ekenin de aita kelip, biylghy mausym aiynda arnayy jinaq shyqqanyn da atap ótkimiz keledi.

Barlyghy 38 avtordyng shygharmalaryn qamtyghan, 25,5 baspa tabaqtyq, professor A. Shotaevtyng jәne A. Altaydyng qúrastyruymen 500 dana bolyp shyqqan jinaghymyz Respublikanyng  týgeldey derlik ónirlerine taratyldy. Elimizding kóptegen belgili azamattary jinaqqa «óte jaqsy» kózqarasta ekendikterin bildirude.

Osy tústa atalghan sharalardy úiymdastyrushy yntaly toptyng mýshesi – Qanatbek Jaqsylyqúly atalghan jinaqty El Preziydenti – N. Á. Nazarbaevqa joldap, Elbasynyn: «ótkizilmekshi is-sharalardy tolyghymen qoldaytyndyghy jәne iygi isterding halqymyzdyng bereke-birligin arttyrugha qyzmet ete bersin...» degen izgi tilegin jetkizgendigi turaly jauap kelgendigin aita ketelik.

Alda ótetin is-sharalardy úiymdastyruda kórsetip jatqan belsendilikteri ýshin arnayy maqalalardy toqtausyz jariyalap jatqan "Abai.kz"; "Jas Alash"; "Kazahstanskaya Pravda"; "Egemen Qazaqstan" t.b.  BAQ-na jәne «Qazaq Handyghynyng 550 jyldyghy» atap ótkizilgen qasiyetti Jambyl oblysynyng әkimdigine, basqa da kómek qolyn sozushylargha, ýlken alghysymyzdy bildiremiz.

Respublikalyq-Halyqaralyq dengeydegi «Ghylymiy-konferensiyany» ótkizuge Taraz Memlekettik Uniyversiyteti jәne Almatydaghy Sh. Uәlihanov atyndaghy tarih institutynyng mamandary dayyndyqtar jýrgizude. Ótken oqu jylynda Taraz oblysy boyynsha barlyq mektepterde «Kenesary oqulary» ótkizildi. Osy bayqaudyng qorytyndysy boyynsha «Ýzdik» dep tanylghan 8-synyp oqushylary: Janúzaq Mәdy men Júmadil Aqnúrdyng shygharmalary elimizge tanymal túlghalardyng enbekterimen birge atalghan jinaqqa engizildi. Osy jinaqty qaytadan, kóbeytip basyp, mektepterge, oqu oryndaryna, kitaphanalargha taratu turaly da úsynystar týsip jatyr. Onday úsynystardy jәne 7-qazan kýnderi Taraz qalasynda «Últtyq» sport týrlerinen jarystar ótkizulerdi de qarastyru josparymyzda bar. Áytkenmen, bәri de qarajatqa baylanysty.

Kenesary han turaly az aitylghan joq, aityla da bermekshi. Han túlghasyna janasha qarap, onyng shynayy baghasyn beru isi Qazaqstan tәuelsizdikke jetken song qarqyndy týrde qolgha alyndy. Kóptegen tarihshylar, zerteushiler t.b. óz enbekterin jariyalady. 2002 jyly Hannyng tughanyna 200 jyl toluyna oray halyqaralyq ghylymy konferensiya ótti. Astana qalasynda Kenesary hangha eskertkish qoyylghan jәne onyng esimimen atalatyn kósheler bar. Han turaly, akademik M. Qoygeldi aghanyng kenesimen týsirilgen dokumentalidy filim kópshilik kónilinen shyqty.

Biyl Kenesary hannyng tughanyna – 215, opat bolghanyna (Nauryzbay jәne de basqa tuys, serikterimen birge) - 170, Últ-Azattyq kýresting bastalghanyna – 180, Súltan Syzdyqtyng (Sadyq) tughanyna – 180 jyl tolghandyghyn qaytalay ketelik. Osyghan oray, Respublikanyng basqa da oblys әkimderin, sanaly azamattardy jogharydaghy mәselelerge óz ýlesterin qosyp, atsalysugha shaqyramyz.

Kómek qolyn úsynam deushiler, Almaty qalasyndaghy prof. Aman Shotaevqa (8-701-798-27-43) habarlasularynyzgha bolady.

Aman Shotaev, professor

Abai.kz