Deputat Aldan Smayyl. «Valeologiya» pәnin qayta qarau kerek
QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Aldan Smayyl Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovqa deputattyq saual joldady. Onda:
«Siz basqaryp otyrghan ministrlikting ghylymdy ekonomika men qoghamgha layyqtau, súranysqa ie bolugha beyimdeu, ghylymdy innovasiyalyq jobalargha baylanystyru baghyttarynda qolgha alghan sharalaryn qolday otyryp, myna mәselege nazar audarudy jón kórdik.
Medisina qyzmetkerleri 15-19 jastaghy jetkinshekterding arasynda jýkti bolu kórsetkishining ósip bara jatqandyghyna alandauda. Qazaqstan Respublikasy Statistika jónindegi agenttigining derekteri boyynsha elimizde jyl sayyn 15-19 jastaghy 10 myngha juyq qyz balanyng ayaghy auyr bolady eken. 2008 jyly osy jastaghy әr myng qyz balanyng 31-i perzent kórgen. Týsik jasatqan 6000 әielding 84-i 15 jasqa deyingiler, olardyng jartysy múnday qadamgha ekinshi ret barghan. Medisinalyq tekseruden ótken әr 100 myng jetkinshekting 1466-synyn giynekologiyalyq aurugha shyldyqqany anyqtalghan. Salauatty ómir saltyn qalyptastyru mәseleleri jónindegi Últtyq ortalyqtyng mәlimetine sýiensek, Qazaqstanda 14 jastaghylardyng jynystyq qatynasqa baru faktileri tirkelipti.
QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Aldan Smayyl Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovqa deputattyq saual joldady. Onda:
«Siz basqaryp otyrghan ministrlikting ghylymdy ekonomika men qoghamgha layyqtau, súranysqa ie bolugha beyimdeu, ghylymdy innovasiyalyq jobalargha baylanystyru baghyttarynda qolgha alghan sharalaryn qolday otyryp, myna mәselege nazar audarudy jón kórdik.
Medisina qyzmetkerleri 15-19 jastaghy jetkinshekterding arasynda jýkti bolu kórsetkishining ósip bara jatqandyghyna alandauda. Qazaqstan Respublikasy Statistika jónindegi agenttigining derekteri boyynsha elimizde jyl sayyn 15-19 jastaghy 10 myngha juyq qyz balanyng ayaghy auyr bolady eken. 2008 jyly osy jastaghy әr myng qyz balanyng 31-i perzent kórgen. Týsik jasatqan 6000 әielding 84-i 15 jasqa deyingiler, olardyng jartysy múnday qadamgha ekinshi ret barghan. Medisinalyq tekseruden ótken әr 100 myng jetkinshekting 1466-synyn giynekologiyalyq aurugha shyldyqqany anyqtalghan. Salauatty ómir saltyn qalyptastyru mәseleleri jónindegi Últtyq ortalyqtyng mәlimetine sýiensek, Qazaqstanda 14 jastaghylardyng jynystyq qatynasqa baru faktileri tirkelipti.
Býgingi deputattyq saualdy joldaugha osy kelensiz derekter sebep boldy. «Bizding jetkinshekterimiz moralidyq jaghynan nege osylay qúldyrauda? Onyng negizi qayda jatyr? Búlay jalghasa berse, ertengi ahual kýrdelene týspey me?»- degen saualdargha Bilim jәne ghylym ministrligimen birge jauap izdemek boldyq.
Atalghan mәseleni zerttep jýrgen ghalymdar men jurnalisterding pikiri boyynsha jetkinshekterding jynystyq qatynasqa erte baruyna, basqa da sebeptermen birge, mektep baghdarlamasyna 2002 jyly jazylghan «Valeologiya» pәnining engizilui yqpal etken. Osy pәn bizden kóp búryn engizilgen Europa elderindegi kórsetkishter jaghandy ústatady. Úlybritaniyada 2006 jyly kәmeletke tolmaghan 39 myng qyz bala jýkti bolghan. Búlardyng 7 mynynyng jasy 16-dan tómen. Basqa memleketterdegi jaghday osy dengeyles. Sodan keyin oilanasyn: mektep jasyndaghy balalargha jynystyq qatynas turaly arnauly pәn arqyly, qanday da bolsa bilim-týsinik beruding qajeti bar ma?
Endi osy «Valeologiya» pәnining oqulyqtaryn qysqasha taldap kórelik. Jalpy bilim beretin mektepterding 7-9 synyptaryna arnalghan oqulyqtyng 19-tarauynda jynystyq damu prosesteri ashyq bayandalady. «Ondaghy adamnyng mýshelerin sipattaghan sóilemderdi múghalim er balalar men qyz balalar aralas otyrghan klasta qysylmay qalay oqyp týsindiredi?! Sol suretteulerdi 7-synyp oqushysyna bayandaudyng qajeti qansha?» degen oigha keldik. Sóitsek soraqysy әli alda eken. Avtorlar psihoseksualdyq beyimdelu turaly aita otyryp: «Dәl osy kezende seksualdy baghyttarda auytqular bayqaluy mýmkin... Mәselen, er balalar (balalar ýii) arasynda ghana ósken er bala tek er balalarmen aralasu tәjiriybesin alady. Solarmen alghashqy balalyq jynystyq baylanystarda ósedi» dep shoshytady. Múnday qylyqty aiyptamaydy, bolyp jatatyn daghdyly әreket týrinde jaybaraqat әngimeleydi.
Múny az deseniz: «10-12 jasta jynystyq gormondar ónui bastalady da, jynystyq әuestenu naqtyraq bilinedi. Osy uaqytta qyzgha degen tandamaly qyzyghushylyq bayqalady» dep balanyng basyn ainaldyrady. Ári qaray qyz balany mýsindep suretteydi de, mahabbatqa kóshedi. Evgeniy Oneginnen ýzindi keltiredi.
Kóptegen jýrek yrghaghy,
Jas keudesin qozghady.
Tәni beyneni .... izdedi, - dep alady da: «Eger adam somdalghan «beynege» say serik kezdestirse, onda jynystyq әuestik birneshe mәrte kýsheyedi» dep әbden shatystyrady. Shabyttanyp alyp: «Payda bolghan biologiyalyq jәne әleumettik әuen óz sheshimin tabady: mahabbat obektisi tabylady. Emosiya ong týrine auysady, ol seksualdy baylanysta óte kýshti» - dep eliktiredi. Múnday seksualdy baylanystyng densaulyqty saqtaudaghy tiyimdiligi de kýshti dep jeliktiredi. «Seksualdy ómir manyzdy biologiyalyq regulyator bolyp tabylady» dep taghy da qamshylaydy. Sodan keyin týsik turaly bayandaugha kóshedi.
Biz aitugha auzymyz barmay «Valeologiya» oqulyghyndaghy ashyq jynystyq әngimelerding jadaghay degenderin ghana keltirdik. Onyng ózi onyp túrghan joq. Osynyng bәri balany týzeuding orynyna kýzeytinin, oghash әreketterge iytermeleytinin angharu qiyn emes. Sondyqtan da bolar, Reseyding kóptegen qalalarynda ústazdar men ata-analar Bilim ministrligining oqushylargha jynystyq tәrbie beru jónindegi núsqaularyn oryndaudan ýzildi-kesildi bas tartqan. Eger bizdegi ata-analar myna oqulyqty taldap qarap shyqsa, dәl osylay jasar edi.
Qoryta aitqanda «Valeologiya» joghary oqu oryndaryna úsynylatyn pәn. Ony qajet dep jatsaq, jynystyq sipattaulardan aryltyp, «Adam men adamzattyng negizgi qúndylyqtary», «Densaulyq degenimiz ne?», «Salauatty ómir salty degenimiz ne?», «Adamnyng biologiyalyq ritmi», «Aqyl-oy enbegi», «Tamaqtanu iydeologiyasy», «Ziyandy әreketter» sekildi taraularyn qaldyru kerek. Onda da oqushygha týsinikti tilde qayta jazghan jón. Óitkeni avtorlar búrynnan bar akademiyalyq enbekterden kesek-kesek ala salghan. Shәkirt týgili, arnauly әzirligi bar adamdardyng ózine auyr.
Toqeterine kelsek, «Valeologiyany» «Pәleologiyagha» ainaldyrghan, balalardy jynystyq әreketterge erte barugha iytermeleytin taraulardan aryltu qajet. Talap-tilegimiz osy.»,- degen saual sonyna deputat Bekbolat Tileuhan da qol qoyghan.
(Sәule Dosjanova, t.74-63-01. Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng Baspasóz qyzmeti taratyp otyr.)