Biylghy jyly qajylyq paryzyn óteuge niyet etken músylmandardyng alghashqy legin qasiyetti sapargha shygharyp salyp túryp, sóilegen sózining bismillasyn bas mýfti, dinbasymyz Ábsattar Derbisәli Astana ótkeli otyrghan EQYÚ nyng sammiytining elimiz ýshin manyzdylyghynan bastapty. Halyqaralyq sayasy úiymnyng otyrysy turaly әngimeni biraz jerge aparghan mýfty myrza aqyr sonynda aghymdaghy jyldyng qasiyetti qajylyq saparyn sammitpen baylanystyryp baryp bir-aq toqtapty.

Qajylyq sapargha sammitting qanday qatysy bar? Týk týsinsek búiyrmasyn. Áriyne, bas mýfty qiynnan qiystyryp sammit pen diny sharany baylanystyrghanyna kýmәnimiz joq. Biraq, qajylyq qayda, sammit qayda?! Sammit bolmasa qalyng músylman qajylyq saparynan, músylman borshynan bas tartar ma edi?

Áneugýni Aqtóbedegi meshitterding birinde moldekenderding biri jinalghan qauymgha aitqan uaghyzyn taghy da osy sammitpen tyghyz baylanystyrghanyn jazyp edik.

Shamasy, songhy kezde moldekenderding ýlken-kishisine birdeme kóringen-au. Uaghyzdaryn qasiyetti Qúran-kәrim men hadisterinen emes, "Egemen" men "Habardan" bastaghandaryna jol bolsyn!

Odan qalsa, modekender neshetýrli qiyaly oilaryn ortagha salady. Mysaly, ótkende Astananyng ortalyq meshitining bas imamy «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasyna ýshbu hat jazyp, vagondardy jolaushylardyng jynysyna qaray bóluin súraghan-dy.

Biylghy jyly qajylyq paryzyn óteuge niyet etken músylmandardyng alghashqy legin qasiyetti sapargha shygharyp salyp túryp, sóilegen sózining bismillasyn bas mýfti, dinbasymyz Ábsattar Derbisәli Astana ótkeli otyrghan EQYÚ nyng sammiytining elimiz ýshin manyzdylyghynan bastapty. Halyqaralyq sayasy úiymnyng otyrysy turaly әngimeni biraz jerge aparghan mýfty myrza aqyr sonynda aghymdaghy jyldyng qasiyetti qajylyq saparyn sammitpen baylanystyryp baryp bir-aq toqtapty.

Qajylyq sapargha sammitting qanday qatysy bar? Týk týsinsek búiyrmasyn. Áriyne, bas mýfty qiynnan qiystyryp sammit pen diny sharany baylanystyrghanyna kýmәnimiz joq. Biraq, qajylyq qayda, sammit qayda?! Sammit bolmasa qalyng músylman qajylyq saparynan, músylman borshynan bas tartar ma edi?

Áneugýni Aqtóbedegi meshitterding birinde moldekenderding biri jinalghan qauymgha aitqan uaghyzyn taghy da osy sammitpen tyghyz baylanystyrghanyn jazyp edik.

Shamasy, songhy kezde moldekenderding ýlken-kishisine birdeme kóringen-au. Uaghyzdaryn qasiyetti Qúran-kәrim men hadisterinen emes, "Egemen" men "Habardan" bastaghandaryna jol bolsyn!

Odan qalsa, modekender neshetýrli qiyaly oilaryn ortagha salady. Mysaly, ótkende Astananyng ortalyq meshitining bas imamy «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasyna ýshbu hat jazyp, vagondardy jolaushylardyng jynysyna qaray bóluin súraghan-dy.

Aytpaqshy, biylghy Qúrban ait merekesinde astanamyz Astana qalasynyng túrghyndary qala ishinde qúrbandyqqa mal shala almaytyn bolypty. Niyet etken aghayyn kók qoshqarlaryn jetektep, qalanyng syrtynda jiyrma shaqyrym jerde oryn tepken «Altyn tagha» dep atalatyn ortalyqtandyrylyghan soyys ortalyghyna aparyp qúrban shaluyna túra keledi. Mine, solay.

«Abay-aqparat»