Álem әiteuir belgisiz soghysqa dayyndyq ýstinde. Ony jer sharyndaghy memleketterding qaytadan jappay jantalasa qarulanugha den qoyghanynan kóruge bolady. Bir ghana mysal, kez kelgen memleket mýmkindigine oray, qazir qorghanys maqsatyndaghy budjetterin birneshe esege arttyru ýstinde. Nege? Sebep – adamzat qanshalyqty órkeniyetke qol jetkizdi, týrli kiykiljinderdi ýstel ýstinde diplomatiyalyq kelissózder arqyly sheshuge bolady dese de, keybir tirandar kelisimderdi mise tútpay, teke tiresting artyn qaruly qaqtyghystargha tirep qoyatyny bar. Sodan bolar, býgingi kýni әlemning bәzbir nýkteleri ýlken janjaldyng aldynda túr. Al qaysybir jerlerde irili-uaqty qaqtyghystar jýrip te jatyr. Osynyng bәrin esepke alghan elder jerining býtin, tәuelsizdigi bayandy boluy ýshin, jerin qorghaytyn qaruly kýshterine basymdyq berude. Al boluy mýmkin ýlken soghys qay jerde búrq ete týspek? Ázirge belgisiz. Degenmen «janjal aimaghy» retinde jer sharynyng birneshe nýktesi kórsetilude. Sonyng biri – Tayau Shyghys, Parsy shyghanaghy. Naqtylay týsek, Izraili men Iran arasyndaghy teke tiresting sony qaruly janjalgha alyp kelui. Ekinshisi – Koreya jarty aralyghyndaghy ushyghyp túrghan jaghday. Ýshinshisi –Ortalyq Aziya jәne Kaspiy tenizindegi energoresurstar ýshin tartys bolyp qaluy yqtimal kiykiljin. Múnyng syrtynda әli iygerilmey jatqan Arktika, Soltýstik múzdy múhit ónirindegi shiykizattar ýshin bolatyn tartys taghy bar.

Álem әiteuir belgisiz soghysqa dayyndyq ýstinde. Ony jer sharyndaghy memleketterding qaytadan jappay jantalasa qarulanugha den qoyghanynan kóruge bolady. Bir ghana mysal, kez kelgen memleket mýmkindigine oray, qazir qorghanys maqsatyndaghy budjetterin birneshe esege arttyru ýstinde. Nege? Sebep – adamzat qanshalyqty órkeniyetke qol jetkizdi, týrli kiykiljinderdi ýstel ýstinde diplomatiyalyq kelissózder arqyly sheshuge bolady dese de, keybir tirandar kelisimderdi mise tútpay, teke tiresting artyn qaruly qaqtyghystargha tirep qoyatyny bar. Sodan bolar, býgingi kýni әlemning bәzbir nýkteleri ýlken janjaldyng aldynda túr. Al qaysybir jerlerde irili-uaqty qaqtyghystar jýrip te jatyr. Osynyng bәrin esepke alghan elder jerining býtin, tәuelsizdigi bayandy boluy ýshin, jerin qorghaytyn qaruly kýshterine basymdyq berude. Al boluy mýmkin ýlken soghys qay jerde búrq ete týspek? Ázirge belgisiz. Degenmen «janjal aimaghy» retinde jer sharynyng birneshe nýktesi kórsetilude. Sonyng biri – Tayau Shyghys, Parsy shyghanaghy. Naqtylay týsek, Izraili men Iran arasyndaghy teke tiresting sony qaruly janjalgha alyp kelui. Ekinshisi – Koreya jarty aralyghyndaghy ushyghyp túrghan jaghday. Ýshinshisi –Ortalyq Aziya jәne Kaspiy tenizindegi energoresurstar ýshin tartys bolyp qaluy yqtimal kiykiljin. Múnyng syrtynda әli iygerilmey jatqan Arktika, Soltýstik múzdy múhit ónirindegi shiykizattar ýshin bolatyn tartys taghy bar.
Sonyng ishinde Korey jarty aralyghyndaghy jaghday shenberden shy¬ghyp barady. Aymaqtaghy bar¬lyq elderding armiyasy qazir jo¬ghar¬ghy dayyndyqqa kóshirilgen. Sol¬týstik Koreya tarapynan bo¬la¬tyn agressiyagha toytarys beru ýshin, aimaq elderi bes qaruyn say¬lap otyr. Daudyng basy – sol¬týs¬tikterding 25 mamyr kýni ekinshi mәrte (birinshisi 2006 jyly bolghan) yadrolyq synaq jasauy. Odan keyin orta qashyqtyqta úsha¬tyn alty ballistikalyq zy¬myrandy synaqtan ótkizui. Qazir úshu alanyna 2500-4000 shaqy¬rym¬gha úshatyn «Tephodan-2» bal¬listikalyq zymyrany jetkizi¬lip, synaqtan ótkizilgeli jatyr. Múnyng bәri әlem qauymdas¬tyghy¬nyng narazylyghyn tudyryp, BÚÚ Qauipsizdik kenesi qatang qarar qa¬byldamaq ýstinde. Degenmen Phe¬niyan búdan yghyp otyrghan joq. 1953 jyly Ontýstik jәne Sol¬týstik arasynda qol jetkizil¬gen beybit kelisimdi búzatynyn es¬kertti. Múnyng arty taghy bir jan¬jalgha alyp keleri belgili. Qazir Ontýstik Koreyanyng 670 myn¬dyq armiyasy soltýstikterge qar¬sy saqaday-say túr. Al Phe¬niyan 847 myndyq armiyasyn she¬kara manyna toptap, Sary teniz¬de de, qúrlyqta da dayyndyq jýr¬gizip jatyr. AQSh Tynyq mú¬hit basseynindegi odaqtastary On¬týstik Koreya men Japoniyany Sol¬týstik Koreya tarapynan bo¬la¬tyn agressiyadan qorghaytynyn, «yad¬rolyq shatyrynyn» astyna ala¬tynyn eskertude. Sodan bo¬lar, Japoniyanyng Okinava ara¬lyna besinshi tolqyngha jatatyn su¬per mýmkindikke ie (әzirge әlem el¬derinde onday úshaq joq. Jәne jaqyn on jyldyng kóleminde F-22 sekildi úshaq jasap shygharu eshbir elding mandayyna búiyr¬may¬dy da. F-22 úshaghy qarsylas¬tar¬dyng úshaghyn úrys alanyna jet¬kiz¬bey, kem degende 250 shaqy¬rymnan atyp týsiru mýmkindigine iye. Sonday-aq radargha týspeytin qorghanysy bar, joyqyn úshaq. Áskery sarapshylardyng esebin¬she, bir F-22 úshaghy Reseyding aty-shu¬ly MiyG-29, Su-27, MiyG-31 se¬kil¬di 10-15 úshaghyna tótep bere ala¬dy) 12 F-22 úshaqtaryn әkeldi. Tynyq múhitynda Korey týbe¬gine jaqyn manayda arnauly bar¬lau qondyrghylarymen jәne zy¬myrangha qarsy qoldanylatyn qaru¬larmen jaraqtanghan kemeler to¬by kýzette jýr. Sonday-aq AQSh eger de Korey týbeginde so¬ghys oty búrq ete týsse, odaqtasy – Ontýstik Koreyany qorghau ýshin (qazir ol elde AQSh-tyng 28 myn¬dyq jauyngeri túr) 690 myng sar¬baz jәne eki myng әskery úshaq ji¬beruge dayyn ekendikterin mә¬lim¬deude. Sonymen qatar, Tokio Pheniyan tarapynan boluy mým¬kin zymyrandyq soqqydan qor¬ghau ýshin AQSh-tan «Petriot» әue-qorghanys keshenderin alu ýs¬tinde. Demek, búl aimaqta ýlken bir qaqtyghystyng boluy shyndyq¬qa ainalyp barady.
Jogharyda boljamda kelti¬rilgen qaqtyghys aimaqtarynyng biri – Ortalyq Aziya men Kaspiy tenizining many. Múnyng sebepteri kóp. Eng bastysy – búl aimaq orasan zor kómirsutegine bay. De¬mek, alpauyt elder arasyndaghy tar¬tystyng kilti de osy bolmaq. Áriy¬ne, búl ónir ejelden Reseyding yq¬palynda bolyp keldi. Tek Qy¬zyl imperiya qúlaghan song ghana Mәs¬keu biraz uaqyt «ashsa alaqa¬nyn¬da, júmsa júdyryghynda» ústap otyrghan aimaqtan kóz ja¬zyp qalghan. Alayda óz-ózine ke¬lip, kýsheye bastaghan Resey songhy jyl¬dary ózining kim ekenin anyq ta¬nyta bastady. Ásirese, geosaya¬sat¬ta. Mәskeuding imperiyalyq tә¬beti jyldan-jylgha ashylyp ke¬le¬di. Sonyng biri – Ortalyq Aziya¬¬daghy energoresurstardy bólu¬¬de óz yqpalyn saqtap qalu ýshin jantalasuy. Shyndyghy ke¬rek, Mәskeu búl aimaqta týpki¬lik¬¬ti ornyghu ýshin ekonomikalyq te¬¬tik¬¬ter jәne әskeriy-sayasy yn¬tymaqtastyq arqyly bar kýshin sa¬luda. Atalmysh aimaqtaghy elder (Týrikmenstannan ózgesi) TMD kenistigindegi Euraziyalyq- ekonomikalyq qauymdastyqqa, Újym¬dyq qauipsizdik sharty úiy¬myna jәne Shanhay ynty¬maq¬tastyq úiymyna mýshe. Búl úiym¬dardyng qay-qaysysynda da Mәs¬keu basty ról atqarady. De¬mek, atalmysh qúrylymdar ar¬qy¬ly Resey Ortalyq Aziya elderine ózin¬dik yqpal ete almaq. Sonyng ishin¬de keyingi kezde kóp әngimege tiyek bolyp túrghan Újymdyq qauip¬sizdik sharty úiymy. Ba¬synda Mәskeuding jón silteuimen qiy¬myldaghan búl úiym osy ua¬qyt¬qa deyin eshbir naqty qadamdargha barmay, tek ara-túra oqu-jat¬tyghu qimyldaryn ótkizgeni bol¬masa, negizinen, tek qaghaz jýzinde bo¬lyp kelgen edi. Tipti ótken jaz¬da Resey men Gruziya arasynda bol¬ghan bes kýndik soghysta da úiym¬gha mýshe (Qazaqstan, Qyr¬ghyz¬stan, Tәjikstan, Ózbekstan, Ar¬meniya, Belorussiya jәne Re¬sey) elder eshqanday qayyr kór¬setpedi. Tipti Batystan (dúrysy AQSh-tan) ýrkip, Ontýstik Ose¬tiya men Abhaziyanyng tәuel¬siz¬digin de moyyndaghan joq. Osy¬dan keyin-aq Mәskeu ÚQShÚ-nyng júmysyn jandandyrugha kýsh saldy. Onyng alghashqysy Or¬talyq Aziyada ÚQShÚ-nyng aya¬synda Jedel qimyldau kýshterin qúru edi. Aqpan aiynyng tórtinde Mәskeude bas qosqan memleket basshylary múnday qúrylymnyng qa¬jettigin maqúldaghan. Ortaaziya¬lyq Jedel qimyldau kýshtik qúrylymy 15-20 myng sarbazdan túrady. Oghan Resey bir әue-de¬sant¬tyq diviziya jәne shabuyl¬dau¬shy desanttyq brigada (jalpy sa¬ny segiz myng jauynger) bólse, Qa¬zaqstan bir shabuyldaushy de¬santtyq brigada (sany tórt myng adam) jәne qalghan Ózbekstan, Qyrghyzstan jәne Tәjikstan bir-bir batalionnan bólmek. Búl mәseleni aldaghy 14 mausymda Mәs¬keude bas qosatyn ÚQShÚ-gha mýshe elder basshylary taghy bir pysyqtap, ómirge joldama ber¬mek. Shyntuaytynda, Ortalyq Aziya¬da ornalasatyn Jedel qiy¬myldau kýshtik qúrylymynyng negizgi mindeti – kishi janjaldar, ekstremistik toptarmen kýres hәm esirtki tasymalyn túsaulau jә¬ne el ishindegi tolqulardy basu¬men ainalysu. Degenmen Re¬seyding Ortalyq Aziyada yqpal jýr¬gizuine búl azdyq etetin se¬kildi. Sodan bolar, osydan tórt jyl búryn kóterilgen mәsele qay¬tadan eske alyndy. Ol ÚQShÚ ayasynda qúrylghan Resey-Be¬lorussiya jәne Resey – Arme¬niya¬daghyday Ortalyq Aziyada óte iri әskery top jasaqtau. Batysta or¬nalasqan Resey – Belarusi әs¬kery tobyna Belorussiyanyng bar¬lyq qaruly kýshteri jәne Ba¬tysqa qarsy qoyylghan sol man¬daghy Reseyding barlyq әskery bó¬lim¬d¬eri engen. Sol sekildi Kavkaz ba¬ghytyndaghy Armeniya – Resey әs¬kery toby da sonday.
Endi Resey, Qazaqstan, Ózbek¬stan, Qyrghyzstan, Tәjikstan qaruly kýshterin toptastyra oty¬ryp (bir basqarylym astyn¬da. Ol, әriyne, Mәskeu), Ortalyq Aziyada óte iri әskery top qúrmaq. Búl әskery qúrylymnyng algha qoy¬ghan maqsaty – aimaqtaghy el¬der¬ding tәuelsizdigin, jerining tú¬tas¬tyghyn qorghamaq. Onyng mindeti – Jedel qimyldau kýshtik qúry¬lym¬darynan qomaqtylau.
ÚQShÚ-nyng Bas tóraghasy Niy¬ko¬lay Borduja: «Ortalyq Aziya¬daghy iri әskery toptyng qúra¬myna osy elderdegi (Týrik¬men¬stannan ózge) barlyq әskery qúrylymdar jәne Kaspiydegi әskeriy-teniz floty kirmek. Qúrylymnyng quaty NATO-men bara-bar boluy tiyis», – deydi. Onyng pikirinshe, búl «ýlken so¬ghysqa» dayyndyq. Aqiqatynda osy aimaqtaghy kómirsutegi oty¬ny ýshin tartys aldaghy kezde ký¬sheye bermek. Tipti múnyng arty bel¬gili bir elder arasynda qaru¬ly qaqtyghysqa alyp kelui yq¬timal. Áriyne, múnday jaghdayda el egemendigi syngha týsetin shaq, jana¬ghy әskery toptyng kómegi son¬da qajet bolmaq. Ázirge búl – Re¬seyding bastamasy. Osy joba Ortalyq Aziyadaghy Qytay men AQSh-tyng yqpalyn әlsiretu ýshin Reseyge óte-móte kerek. Bi¬raq búghan Ortalyq Aziyadaghy res¬publikalar kelise me, joq pa? Mәselening ýlkeni sol bolsa kerek. Onsyz da Ortalyq Aziyada ÚQShÚ ayasynda qúrylyp jatqan Jedel qimyldau kýshtik qúrylymyna Tәjikstan әzer degende niyet ta¬nytsa, Ózbekstan «bәzbir ope¬rasiyalargha qatysa almaymyz» de¬gen shart qoyghany belgili. Al tú¬tas¬tay qaruly kýshterin Reseyding bas¬qaruyna esh el bere qoymasy bel¬gili.
Sonymen qatar Qazaqstan se¬kildi kóp tarmaqty sayasat ústa¬nyp otyrghan el ýshin Resey qúryp otyr¬ghan әskery bloktyng qúra¬myna kirip, belgili bir elge (Qy¬tay ne bolmasa AQSh) qarsy túru qiyndyq tughyzary haq. Demek, Reseyding Ortalyq Aziyada iri әs¬kery top ústaugha úmtyluy әzirge is¬ke asa qoymaytyn sekildi.

«Ayqyn» gazeti.