Shәkәrimning ózine Mútylghan dep at qongynda ne mәn bar?
Shәkәrim ózine-ózi «Mútylghan» dep at qoyghan. Bizdinshe, búl psevdoniym. Mәselening bayybyna barsaq, aqynnyng ózine osylaysha at qoyynda mәn bar. Onyng dәlelin «Mútylghannyng ómiri» degen tolghau-ólennen tabamyz.
Jaraly janym shyqsyn dep,
Qara jer meni jútsyn dep,
Ólgen song elim mútsyn dep,
Atymdy qoydym: «Mútylghan».
Shәkәrim ózining belgili bir kezenderde úmytylatynyn kóre bilgen. Ózining búl qoghamgha qajetti jaghyn, dúrysyn aitqanda, búl zaman ony kerek etpeytindikten úmyt bolatynyn aqyn dóp basyp aitqan.
... Úmyt bolu degen tarihtan, halyq sanasynan mýldem joyylu emes. El ózining esin jighan kezinde úrpaghy esine alatynyna senim bildiru. Sol ýshin Shәkәrim óz ghúmyryn tiyanaqty týrde óleng etip jazyp qaldyrghan. Búl es jinaghanda eli úmyt bolghandardy esine týsirsin degen niyet.
«Mútylghan» filosofiyasynan ýzindi, Gharifolla ESIM
Endi osy «Mútyludy» Viktor Franklding filosofiyasy býy dep týsindiredi.
Kisi nazaryn manyzdy obektige qadap, ózin úmyta alady. Búl nyghymetti adamnyng kóp qasiyetining biri dep te qaraymyz. Adamnyng noologikalyq qabaty (ruhy) ózin refleksiya jasamaydy. Túrghan jerin bildirmeydi. Ózin kórsetudi maqsat etse, kór soqyrgha ainalady. Ony giyperrefleksiya dep ataydy. Adam ózin úmyta almay, uayymdaghan sayyn ómiri kýrdelenip, jýikedegi nevroz asqynady.
Yrysbek Dәbey
Facebook-tegi paraqshasynan
