Yqylas Ojayúly. ALASh JÁNE BIZ
«Tarih qaytalanady» -deydi. Biraq onyng neshe ghasyrda nemese qansha jyldan keyin qaytadan kórinis beretindigi tek bir Allagha ghana ayan.
Qariya tarihtyng kóne paraghy mindetti týrde bir ghasyrda nemese jýz elu jyldan keyin qaytadan qayyryla ashylady dep eshkimning de kesip-piship kesim aita almaytyny sekildi, onyng ainalyp kelmesin de eshkim jalghangha shyghara almaydy. Sebebi, búl bәribir bolmay qoymaytyn aksioma. Jaraydy, tarih qaytalanady delik. Sonda bizding tarih adamdy ótken ómirine yntyzar etip, armanyna saghynysh demdeytindey tarih pa? Atay kórmeniz. Armanynyz ne, dos týgil dúshpanynnyng basyna tilemeytin tariyh. Bizding tarih «Tarihy qalyn, oqulyghy júqa (Q.Myrzaliyev)» ghana emes, naghyz ózinmen ketkirding ózine ainalghan «Kýn kósemnin» sózin sәl ózgertip aitar bolsaq, qan, qan, taghy da qan tariyh. Olay bolsa biz azattyqqa qiylghan ar men erkindikke tógilgen zardan nendey sabaq aldyq? qos paraghynyng bir beti ap-ashy jas, kelesi beti kýp-kýreng qanmen jazylghan qatygez taghdyrymyzdyng qaytadan qayyrylyp soqpasyna qam jasay aldyq pa? Mәsele sonda.
«Tarih qaytalanady» -deydi. Biraq onyng neshe ghasyrda nemese qansha jyldan keyin qaytadan kórinis beretindigi tek bir Allagha ghana ayan.
Qariya tarihtyng kóne paraghy mindetti týrde bir ghasyrda nemese jýz elu jyldan keyin qaytadan qayyryla ashylady dep eshkimning de kesip-piship kesim aita almaytyny sekildi, onyng ainalyp kelmesin de eshkim jalghangha shyghara almaydy. Sebebi, búl bәribir bolmay qoymaytyn aksioma. Jaraydy, tarih qaytalanady delik. Sonda bizding tarih adamdy ótken ómirine yntyzar etip, armanyna saghynysh demdeytindey tarih pa? Atay kórmeniz. Armanynyz ne, dos týgil dúshpanynnyng basyna tilemeytin tariyh. Bizding tarih «Tarihy qalyn, oqulyghy júqa (Q.Myrzaliyev)» ghana emes, naghyz ózinmen ketkirding ózine ainalghan «Kýn kósemnin» sózin sәl ózgertip aitar bolsaq, qan, qan, taghy da qan tariyh. Olay bolsa biz azattyqqa qiylghan ar men erkindikke tógilgen zardan nendey sabaq aldyq? qos paraghynyng bir beti ap-ashy jas, kelesi beti kýp-kýreng qanmen jazylghan qatygez taghdyrymyzdyng qaytadan qayyrylyp soqpasyna qam jasay aldyq pa? Mәsele sonda.
Osy orayda, biz búdan bir ghasyr búrnaghy dәuirge barlau jasap kórmekpiz. Býgingi Qazaqstan ilkidegi jýz jyl búrynghy mәselemen betpe-bet kelip otyr. Búdan bir ghasyr búryn, yaghny 1909 jyly, Patshalyq Resey sayasatynan әbden janyshtalyp, ezgige týsken azattyq iydeya qaytadan qanat qomdaghan bolatyn. Osy últ bolyp úiysu iydeyasyn tu etip kótergen últ kósemderining de basyna auyq-auyq búlt ýiirile bastaghan-dy. Mәselen, 1907 jyly 18 jeltoqsanda Peterbor sot palatasynyng tótenshe mәjilisi Álihan Bókeyhanovty «Vyborg ýndeuine» qol qoyghany ýshin ýsh ay merzimge Semey týrmesine qamaugha sheshim shygharsa, 1909 jyly Ahmet Baytúrsynúly «Qarqaralyda ókimetke qarsy әreketter jasady» degen aiyppen tútqyngha alynyp, eki jylgha jer audaryldy. Qanshama týrme esigin tozdyryp qughyngha úshyrasa da, ruhy asqaq alash arystary dittegen maqsattaryna qol jetkizbey qoymady. 1917 jyly 13 jeltoqsanda Alashorda ýkimetin jariyalap ýlgerdi. Búdan keyin alash kósemderi «Alash» avtonomiyasynyng qalay damuy kerektigi jayly memleketting tolyqqandy túghyrnamasyn jasady. Basqa da manyzdy qauly-jarghylardy aitpaghanda, alash arystary mynaday alty mәseleni últtyng ústanymy etti:
Birinshi, «Bay, kedey, orta degen sekildi taptyq bólinushilik bolmasyn»;
Ekinshi, «Jerdi satugha mýlde bolmaydy»;
Ýshinshi, «Jerding asty men ýstindegi baylyq qazaqtyng tól menshigi retinde sanalady»; (Á.Bókeyhannyng «Qazaq jerining әrbir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadaluy kerek» degeni osyghan dәlel).
Tórtinshi, «Bir toqtynyng jýninen bir japyraq búl toqylatyn bolsa, ol eng aldymen qazaqtyng ýstinen tabyluy qajet»;
Besinshi, «Qazaq tili memlekettik til bolsyn»;
Altynshy, «Memleket qúruda últtyq salt-dәstýrdi saqtay otyryp damyghan Japoniya elining tәjiriybesi qoldanylsyn».
Búl - alashtyng jýz jyl búryn jasaghan baghdarlamasy. Býgin biz, ókinishke qaray osy baghdarlamanyng jýzege asqandyghyn kórsetetin birde-bir ózgeris kórdik pe? Ózgergen tek jyldardyng sandyq ataulary ghana. (Mysaly, 1909-17 jyl degen data (san) 2009 jyl, XX ghasyr XXI ghasyr bolyp ózgerdi degen sekildi).
Ras, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin iske asqan nәtiyjeler óte kóp. (Biz búl arada ózgergen nәtiyjeler emes, ózgermegen úly múrattar jayynda aityp otyrmyz). Alashtyng azattyghy oryndalghanmen, kemel memleket qúrudyng negizgi ózegi bolyp tabylatyn maqsat-mýddesi men arman-tilegi oryndalghan joq. Kez kelgen halyq dini men tili, dili men jeri bolmayynsha tolyqqandy memleket qúra almaq emes. Onsyz azattyqta abyroy, erkindikte eshqanday mazmún bolmaydy. Qazir ózgesin aitpaghanda, osy tórt qúndylyqtyng ózi shatqayaqtap túr. Tilimiz tabanda, dinimiz talauda, ruhymyz qúldyq qúryghynan qúlantaza qútylghan joq. Demek bizge maqtangha salynyp "azatpyz" dep aspangha bórik atudan góri odan aiyrylyp qalmaudyng qamyn jasamaq kerek. Nege deseniz, Alashtyng alty maqsaty jýzege aspaq túrmaq, ayaq asty bolyp tómendegidey ózgeristerge úshyrady. Sózimiz dәiekti bolu ýshin keshegi (alashtyng alty ústanymy) men býgingini qatar keltire otyryp sóz sabaqtap kórelik.
Birinshi, «Bay, kedey, orta degen sekildi taptyq bólinushilik bolmasyn»;
Býgin taptyq bólinushilik emes, traybalizm (rulyq pen jershildik) sekildi jýzge bólinushilik adam nanghysyz jaghdaygha jetti.
Ekinshi, «Jerdi satugha mýlde bolmaydy»;
Bolady. Bolghanda qanday. Búdan búrynyraqta qos palataly Parlamentimiz «jerdi satugha bolady» degen zang shygharyp bergen son, satyp jibergenbiz.
Ýshinshi, «Jerding asty men ýstindegi baylyq qazaqtyng tól menshigi retinde sanalady»;
Jerding asty men ýstindegi baylyq qazir qazaqtyng emes, A. Mashkevich bastatqan iri alpauyttardyng tól menshigine ainalghany qashan.
Tórtinshi, «Bir toqtynyng jýninen bir japyraq búl toqylatyn bolsa, ol eng aldymen qazaqtyng ýstinen tabyluy qajet»;
Búl jerde eksport turaly sóz aitudyng ózi úyat. Basqasyn aitpaghanda, baypaq toqityn óndiris orynymyz bolmaghandyghynan kýni-býginge deyin orys pen týriktin, qytay men qyrghyzdyng kiyimderin kiuge mәjbýrmiz.
Besinshi, «Qazaq tili memlekettik til bolsyn»;
Boluy boldy ghoy. Biraq onyng býgingi jәi-kýiining qanday ekendigi siz ben bizge bes sausaghymyzday belgili. Bir memleket túrmaq, bir mekemege әmiri jýrmeytin mýsәpir, mýgedek til. Til degennen tuyndaydy, qazaq әlipbiyindegi ú, ý, ó, q, i, ә sekildi әripterding bireuin qosyp kompiuterde tergen maqalanyzdyng atauyn (faylyn) saqtay almaysyz. Mine kóriniz! Kimde-kim qazaq tilin qúrghaq úrangha emes tehnograttyq órkeniyet pen tehnika tiline ainaldyrghan bolsa, «eline eren enbek sinirgen» naghyz últshyl adam osy bolar edi.
Altynshy, «Memleket qúruda últtyq salt-dәstýrdi saqtay otyryp damyghan Japoniya elining tәjiriybesi qoldanylsyn».
Qazir Japoniya qayda biz qayda? Mýmkin memleketimiz tәuelsizdikke qol jetkizip, etek-jenin jinaghan sәtten bastap Alashtyng altynshy baghytyna den qoyghanda býgingi Qazaqstan Respublikasy shiykizat shygharugha ghana negizdelgen memleket emes, óndirushi alpauyt memleketterding sanatynan tabylar ma edi?!
Biz keltirip otyrghan búl kelensizdikter búdan toqsan ýsh jyl búrynghy baghdarlamanyng býgingi siqy. Al odan qanday jetistik, nendey ózgeris kórip otyrsyz? Demek, ózgermey qalghan búl ghana emes. XXI ghasyrdaghy ruhany aqualymyz da Alash dәuirinen (XX ghasyr) esh alystap ketken joq.
"Bizding qazaq teoriyalyq tújyrymdardy týsinbeydi. Oghan kóz aldynda kórip túrghan qoyy, kiyizi, arbasy turaly aitsang ghana úghady", -dep Smaghúl Sәduaqasov nalyghan sana men tanymgha qazaq, sodan beri qaray bir ghasyrgha juyq ómir sýrse de serpilis jasaghan joq. Jalpy halyqtyng sayasy nemese ruhany sanasynyng tómendiginen biylik bizderge (búqaragha) oiyna kelgenining bәrin jýzege asyryp keledi. Sebebi, biylikte búqaramen sanasynday ar, halyqta biylikke talap qoyatynday sauat joq.
Dәl býgin "Alash Ordany ghaybattamasa tamaghyna as batpaytyndar (S. Qojanov)" tabylmasa da, "Alash" dese at-tonyn ala qashatyndar әli de jetip artylady. Sebebi keshegi buyn sýiekke sinip, qangha aralasqan, sosialistik realizm iydeyasynyng qúldyq psihologiyasynan qúlan taza qútyla qoyghan joq. Sodan bolsa kerek osy buyn azat Qazaqstan memleketining bolashaghyna әli kýnge kýmәnmen qaraydy. Múnyng ózindik sebepteri de joq emes. (Biylik kýn sayyn oryssyz kýnimizding qarang ekendigin qayta-qayta esimizge salatyn niyette bolsa sóitpegende qaytedi.) Ázirshe búl senimdi setinetuge qúlshynys tanytyp otyrghan biylik, talap etip otyrghan búqara joq. Bәri bayaghyday...
IYә, sodan beri jýz jylgha juyq ghúmyr keshsek te Alash arystarynyng alty talaby taghy da aldymyzdan shyqty. Al onymen kýresip, halyq iygiligine jaratpay esh toqtalugha bolmas. Demek, "Alash" oqyp nemese jazyp qoya salatyn ghylymy enbek emes. Alash - bizge ýirenudi, ony sintezdeudi, jәne jýzege asyrudy talap etetin úly qozghalys. Óitkeni memleket jәne onyng keleshegi barda Alash bizding aldymyzdan shygha beretin mәngilik mәsele.
Ar men azattyqty bәrinen joghary qon. Alash fenomenining bizding sanamyzgha syimaghan bir qúpiyasynyng syry osy. Alash arystary mәngilik elding memlekettik konsepsiyasyn osylay kórsetip ketti...
Olay bolsa, qazirgi qazaq qoghamyna Alashtyng alty baghytyn ary qaray jalghastyratyn, hәm oryndaytyn býgingi kýnning Ahandary men Bókeyhanovtary qayda? Osynau úzaqqa sozylghan úly kóshting (qozghalystyn) zandy múrageri tek siz ben bizbiz qadirli qazaq jastary!
«namys.kz» cayty