Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2251 0 pikir 14 Qarasha, 2010 saghat 21:54

Sharhan Qazyghúl. Múnay … psihologiyasy

Osy kýni Qazaqstanda saqa sayasatkerlerden bastap sabaq oqyp jýrgen "satqaqtargha" deyin múnay turaly әngime aitugha qúmar. Kóshede de, kuhnyada da, kabiynette de, klasta da... Kuluardyng bәrinde .. kýbir-kýbir. Manaydyng bәri múnay turaly әngime. Al, osy tilderi qyshyp túratyn aitqanbaylar men aitqyshbekterdi jazghyrugha bola ma? O ne degeniniz?! Oryssha oraghytsaq, "ny - niy". Qazir bireuding auzyna bireu qaqpaq bolatyn kezeng kelmeske ketti. Ayqyn aksioma: kisi bitkenning kóbi egoist. Adam aldymen ózin oilaytyny ras. Qazaq filosofiyasy: "Bolyp jatsa - basyna, sodan keyin - dosyna" deydi. Logika bar ma? Bar.

Osy kýni Qazaqstanda saqa sayasatkerlerden bastap sabaq oqyp jýrgen "satqaqtargha" deyin múnay turaly әngime aitugha qúmar. Kóshede de, kuhnyada da, kabiynette de, klasta da... Kuluardyng bәrinde .. kýbir-kýbir. Manaydyng bәri múnay turaly әngime. Al, osy tilderi qyshyp túratyn aitqanbaylar men aitqyshbekterdi jazghyrugha bola ma? O ne degeniniz?! Oryssha oraghytsaq, "ny - niy". Qazir bireuding auzyna bireu qaqpaq bolatyn kezeng kelmeske ketti. Ayqyn aksioma: kisi bitkenning kóbi egoist. Adam aldymen ózin oilaytyny ras. Qazaq filosofiyasy: "Bolyp jatsa - basyna, sodan keyin - dosyna" deydi. Logika bar ma? Bar.

Qysqasy, bir-aq ret beriletin ómirdi әrkim әdemi sýrudi armandaydy. Búl niyetti qúptamasqa amal joq. Aynalyp kelgende aitayyn degenimiz, Qazaqstanda tuyp, qazir osynda tirshilik keship jatqan әrbir túrghyn qúday bergen qaramaydyng qyzyghyn kórgisi keledi. Sondyqtan bolar, ol HH ghasyrdyng sonynda - HHI ghasyrdyng basynda elding múnay sektorynda qozghalghan  senning baghyt-baghdaryn  jiti qadaghalap otyr. Nege? Óitkeni, múnda onyng da mýddesi bar. Memleket múnay óndirisin keng arnagha búrsa, býiiri búltiyp shygha keletinin búrynnan bajaylap qoyghan. Songhy ýsh-tórt jyldyng bederinde jaghdayy tәuirlenip qalghanyn ishi sezse de, onysyn syrtqa shygharugha әli erteleu ekenin de biledi. Óitkeni, jaghdayy búrynghydan da góri jaqsara týskenin qalaydy. "Qajettilikti qanaghattandyru jana bir qajettilikti tudyrady". Dialektikalyq materializmning osy qaghidasyn  ol basqalargha týsindirip bere almauy mýmkin. Desek te, "Diamat" onyng týisiginde atoylap túr. Biraq atay kórmeniz, ony bireuge baryp tәptishteuding qajeti ne?! Odan da jana qajettilikterding qam-qareketimen kýn keshken dúrys. Paradokstyng kókesi sol, múnday jaghdayda әlgi adam mәseleni sheshuge qatysa almaydy, qatysugha da qúshtar bolyp otyrghany shamaly. Óitkeni, búl "masshtabnyi" mәsele gho. Al, «qoghamnyn qarapayym mýshesi» as ýide tamaq iship otyryp "post-faktum obsujdeniyege" aralassa da jetip jatyr. Sondyqtan da ol jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymeytin Ýkimet jәne taghy sol siyaqtylardyng tausylmaytyn tirligin "temir jәshikten" kýn sayyn kóz almay qadaghalap otyru ýshin ghana jaratylghanyn týnde úiqysynan oyatyp súrasang da janylmay dәleldep beredi. Ýlken ókinishke oray, bizding elde әdemi ómir sýrgisi keletin kisi әzirge baqylaushylyq roliden әri asa almay otyrghany jangha batady. Eng soraqysy, Ýkimetting iyghyna ilgen sharuasy oryndalghanyn estise - "bәrekeldisin" aitsa aitty, әitpese ol da joq. Eger biylik basyndaghylargha tapsyrghany әli iske aspay  jatsa she?  "Ói, senderdi de" dep kópshigin basqa qoltyghynyng astyna auystyryp, qayta jata ketedi. Ne shara, kýn úzaqqa divanda keriletin adamnyng qoly júmys istemeydi, sosyn auzyna tynym bolmaydy. Bar gәp osynda jatyr. Sosializmnen qalghan sarqynshaq!

Halyq - Preziydent - Parlament -Ýkimet - Halyq. Bylay qaraghanda, óte qarapayym memlekettik jýie. Biraq, múnyng qanshalyqty qiyn qúrylym ekenine kóz jetkizu júmyr basty pendening bәrining birdey peshenesine  jazylmaghan boluy kerek. Shóp basyn syndyrmaytyndardyng óz ómirlerine ózderi "jaloba" aitqannan әrige jýrmeytini shartty reflekske ainalyp ketkeni óz aldyna, múnay manayyndaghy psihologiyanyng da qúramdas bóligine kirip otyrghany qinaydy. Biz barlyq "óshimizdi" joghary jaqtan alghandy jaqsy kóremiz. Qúdayshylyghymyzdy qasymyzgha shaqyrghymyz kelmeydi. Tóbeden tómpeshteuge beyim túramyz: "Ýkimet bizdi arabtar siyaqty nege ýlde men býldege oramay otyr, osy?"

Kisining kózin shyndyqqa búru ýshin dәlelge kóshkennen qyzyghy joq. Birinshiden, arab qaramayy qorynyng qasynda bizding barymyz tenizdegi tamshyday kórinetini   kommentariydi kerek etpeydi. Maqalanyng ishine kóldey keste keltirip, saytan ayaghyn syndyratyn sifrlardy samsatyp әurege týspe-genimizge ghafu etiniz. Kompiuterge kirseng izdegening әp-sәtte tabylatyn ispen aramter bolghymyz kelmedi.

Ekinshiden, "uaqyt faktory" degen kategoriyany qayda qoyasyz? Múnay -aspannan jauyp jatqan altyn tenge emes, jeti qat jerding astyndaghy baylyq. Qaramaydy qarjygha ainaldyrghangha deyin talay totanaqty bastan ótkeretinimizdi múndalaghan múnay múnaralarynyng manynda jýrgenderden súranyz. Búryn  Qazaqstannyng qara altynyn qazaq emes, Mәskeu qadaghalap otyratyn. Arjaghy aitpasa da týsinikti. Al, biz sol sabylyp jýrip әupirimdep jinap alatyn iydeologiyalyq milliard pút astyqtyng buymen kýn keshkenimizdi әli úmyta qoymaghan shygharmyz. Sol kezding merzimdi basylymdaryn aqtarsanyz, múnay turaly túshymdy bir material tappaysyz. Esesine gazet beti "astyqty alqapqa" ainalyp ketkenin kórer ediniz. Erterekte Qazaq poliytehnikalyq institutynyng múnay fakulitetine Atyraudaghy qart múnayshylardyng balalarynan basqalar qújattaryn tapsyrugha arlanatyn. Al, qazir ózge eldegi bolsyn, ózimizdegi bolsyn, múnay fakulitetterine qazaq balasynyng oqugha týsui mýmkin be? IYeginiz qyshymay-aq qoysyn. Múrnynyz batpaydy. Qazir múnaydyng ishinde may-may bolyp jýru ýshin batpan bәseke! Nege? Negesi sol, qazirgi qyp-qyzyl konkurensiyanyng arjaghynan bolashaqtaghy jap-jasyl "jaqsy qaghazdyn" basy qyltiyp túr. Mine, sizge "uaqyt faktory".

Ýshinshiden, arab әlemi men Qazaqstandaghy energetikalyq bumnyng arasyn attay alpys jyl aiyryp túrghanyn qazir eshkim aitqysy kelmeydi. Sebebi, múny jariyagha jar salu  managhy attary "A"-dan keletinder ýshin óte tiyimsiz. Sondyqtan da...

Dәiektememizdi odan әri jalghastyra beru pәlendey qiyndyq tudyrmaydy. Degenmen, býkil baylyghy tek әl Saud monarhiyasynyng qolynda otyrghan Arabiyadan góri ózimizdi bizdegidey eldin  iyesi halyq bolyp tabylatyn soltýstiktegi kórshimizben salystyrsaq, әldeqayda obektivti kóriniske tap bolamyz.

Basybayly bayqaghanymyz, jaratylystyng kóptegen parametrleri boyynsha bizding Reseyden aiyrmamyz onnyng birge shaqqanynday. Búl - әriyne, yqtimaldylyq teoriyasyna baylanysty ekeni tәptishtemeseng de týsinikti nәrse. Basqasynyng basyn býtin qaldyryp, býgingi әngimege qatysty eki ólshemdi ghana alayyq. Kómirsutegi kólemi. Reseyde jylyna 300 million tonna shyghady. Biz qazir on ese az óndiremiz. Eki elding halyq sanyna kóz jýgirteyik. Tura osynday proporsiya. Búl kórsetkishter dәrihanadaghyday sonshalyqty dәl bolmauy mýmkin. Biraq, qaraylas ekenine bәs tigemiz.

Endi qaranyz. Quat kózderine degen yntyqtyghymyz bir mezgilde bastalghanymen, sol qyzyghushylyqty iske asyru ýshin bizge qaraghanda mýmkindigi әldeqayda kóbirek Reseyding úshpaqqa shyghyp ketkeni qaysy? Ásirese, osyghan nazar audarayyqshy. Al, kóbirek dep otyrghanymyz, Kenes odaghy kezinde býkil kenishterde jasalghan  barlau, zertteu, óndeu júmystary mәlimetterining bәri orystardyng múrasynda qalghanyn qazir jasyryp keregi ne? Múnyng astaryn erikkennen qoparyp otyrghan joqpyz. Búl mәlimetter - oqushylar bir birinen lezde kóshirip ala qoyatyn diktant emes. Qyruar qarjy túrady. Mәselening týp tórkinin týsingen bolarsyz.

Biz bagha bermey-aq qoyalyq. Shetel sarapshylarynyng taldauyna jýginseniz, TMD elderi arasyndaghy ekonomikalyq dinamika dodasynda Qazaqstan kósh bastap keledi. BAQ bitkenning bәri jarysa jazyp jýrgen jaytqa biz de jarmasatyn bolsaq "onda bizding Preziydent te, Ýkimet te, basqalary da qolda bar mýmkindikterdi sarqa paydalanyp otyrghangha úqsaydy" degen oy tilding úshyna tirelip túr. Eng bastysy, biylikting barlyq tarmaqtary birlese otyryp, qara jerding astyndaghy qazynany halyq iygiligine ainaldyrudyng tiyimdi mehanizmin tapqan siyaqty. Tetigi tabylghan song qiiy kelmeytin is bar ma? Shydap baghynyz!

Osy uәjden keyin "Búdan da jaman kýnimizde toygha barghanbyz, alayda aldaghy kýn aldamaghay" dep otyrghan әdemi ómir sýrgisi keletin adam kóz aldymyzda taghy da kólbendep túr. Kólbendemegende, әngimeni sol kisige qaratyp aityp otyr emespiz be?!  Mәn-jәidi týsindiru ýshin.

...sayasaty

Qasandyq pen tomaghatúiyqtyqtyng eshqashan abyroy әpermeytini ýnemi jadynda jýretin Elbasymyz óz ústanymyn júmyr jerdin tolghaghy jetken toqsan toghyz problemalarymen sabaqtastyra jasaytynyn  onyn  syrtqy sayasattaghy tәjiriybesinen anyq angharasyz.  IYә, Qazaqstan Respublikasy geosayasy dengeydegi elder qataryna әldeqashan qosyldy. Múnyng eki basty faktory bar. Birinshiden, bir basymyzdan jyrtylyp aiyrylatyn qazba baylyghymyz ghalam nazaryn alabóten audaryp  otyr. Azuy alty qarys AQSh-ty aitpaghanda, múnaydyng iyisi múrnyna bara bermeytin Fransiyanyng ózi  Qazaqstannyng osy sektoryna býgejektemey-aq engenin el biledi. Ekinshiden, bizding memleketimizdegi túraqtylyqtyng barlyq týri de ózge memleket iskerlerinin  investisiyalyq túrghydan sayasy jәne ekonomikalyq tәuekelge baruyna  jol ashty. Memleket basshysynyng mәseleni ylghy da ekonomikalyq jәne geosayasy túrghydan qatar qarastyratyny da sondyqtan bolsa kerek. Qazaqstan qazirgi tanda shiykizat kózi ghana bolyp qalghysy kelmeydi, sol arqyly dýniyejýzilik geosayasatqa әser etuge úmtylyp otyr. Nesi bar, qúptarlyq qadam.

Múnay jәne gaz ónerkәsibi - elimizdegi strategiyalyq sala. Qazir Qazaqstan dәleldengen qory jaghynan әlemde 10-ynshy orynda túr. Songhy eki jylda Qazaqstannyng ken oryndarynan shiykizat shynynda da qarqyndy óndirilude. Múnay memlekettik sayasattyng qúramdas bóligine ainaldy. Kaspiy qayranynan kómirsutegining mol qory tabylghaly bizge jer jýzi búrynghydan da beter kóz tige bastady. Búl qarqynymyzben tórtkýl dýniyeni "qazaq múnayy" degen qúbylys jaylaytyn kezge de endi bir on jylda jete qabatyn shygharmyz. Alayda, AQSh әkimshiligi múnayly elderdi óz oiynynyng qúralyna ainaldyryp alghanyn aiday әlem bilmey otyrghan joq. Sol oiynnyng qarmaghyna Qazaqstan týspegey dep tileysin. Rasynda da ash ishektey sozylyp kele jatqan Kaspiy problematikasy asa qyraghylyqty, últtyq mýddening qauipsizdigin talap etedi. Dәl osy jerde aita keter bir jәit, Núrsúltan Nazarbaev osydan jeti jyl búryn "Qazaqstan-2030" strategiyasynda últtyq qauipsizdikti el sayasatyndaghy eng birinshi basymdylyq retinde qabyldaghany da tegin emes-au!

Halyqaralyq mәmile jýrgizu, el óndirisine investisiya tartu, qauipsizdigimizdi saqtau siyaqty  mәseleler jóninde jyldar boyy jinaqtalghan  tól tәjiriybemizge sýiene otyryp Memleket basshysy múnay-gaz salasyndaghy әlemdik dengeyde qordalanyp qalghan barlyq problemalardy sheshuding útymdy joldaryn úsynudan bir sharshaghan emes.

Barshagha belgili, kenestik kezennen keyingi kenistik sayasy kartany tipten ózgertip jiberdi. Sonyng saldarynan Kaspiy qayranyndaghy baylyqtan bes birdey memleket ýmitker bolyp shygha keldi. Teniz tabanyndaghy ýles jerdi anyqtau - bir kýnnin, bir jyldyng problemasy emes. "Gordiy týiini" tipti san tolqyn úrpaqtyng qatysuy arqyly ghana sheshiletini de keyingi kezde ashyq aitylyp jýr. Dey túrghanmen, búl mәselede qazaq eli әrkez dәiekti sayasat ústanuda. Qazaqstan Kaspiy shelifi shekarasyn retteuge baylanysty bir de bir sayasi-ekonomikalyq kezdesuden tys  qalghan joq. Ol kórshiles Reseymen  birige otyryp, tenizben shektesip jatqan basqa elderge ýlgi kórsetip keledi.

Sonyng mysaly, 2003 jyly kópten beri kóterilip kele jatqan eki elding arasyndaghy ýsh dauly múnay kenishi turaly mәselening taghdyry sheshildi. Hvalynskoe men Sentralinoe kenishteri teng bólinip, baqylau qúqyghy Reseyge jýkteldi. Al, Qúrmanghazy kenishining 50 payyzy Qazaqstan jaghyna ótip, 25 payyzyna Resey, qalghan 25 payyzyna kommersiyalyq maqsattaghy kompaniyalar iyelik etti. Barlyq júmystar Qazaqstan Respublikasynyng Zandaryna sәikes jýrgiziletin boldy. Eki jaqtyng múnday kelisimge toqtauy Kaspiy jaghalauyndaghy basqa  memleketterding de barlyq tarapqa tiyimdi, dúrys sheshimge keluine iygi әserin tiygizedi degen senim bar.

Elbasy aldaghy uaqytta Kaspiy problematikasyn әskery kýsh qoldanudan bas tartu turaly deklarasiya qabyldau arqyly sheshuding mýmkindikterin jan-jaqty qarastyrudy talap etude. Ol songhy kezde búl mәselede "Kaspiydegi túraqtylyq paktisin" qabyldau qajettigin ómirsheng konsepsiya retinde úsynyp jýr. HHI ghasyr geosayasattaghy barlyq mәselelerding tek beybit mәmilege kelu arqyly sheshilui ghana әlemdegi túraqtylyqty qamtamasyz ete alatynyn dәleldep berdi. Sondyqtan da qatpary kóp qart Kaspiyding problemalaryn sheshudegi bizding elimizding barlyq bastamalary men úsynystary aldaghy uaqytta da basqalardan qoldau taba beredi dep ýmittenemiz.

...tәjiriybesi

Egemendikting alghashqy jyldary Qazaqstan óz baylyghyn ózi iygere almaghanyn qayta-qayta aita bergennen kelip-keter payda bar ma? Túralap qalghan túl ekonomikadan kóz kórip, qúlaq estimegen "qaydaghy bir" naryqtyq qatynastargha kóshu barysynda qarjymyzdyng bolmaghandyghynan shet el alpauyttaryna alaqan jayghanymyzdy endi esimizdi jighanda týsindirip jatqanymyz kýpirlik. Odan da býgingi tirshiligimizdi bayandaghanymyz búrys bolmas.

Býgin Qazaqstan mol múnaydyng qúdyghyna shelegin salghaly túr. Jaqyn arada Kaspiy qayranynda Qazaqstannyng jana kenishterin iygeru bastalady. "Kaspiy kýlshesinen" qúr qalmau ýshin búl oiyngha qatysatyndardyng barlyghy da qazir japatarmaghay jantalas ýstinde. Sheteldik ondaghan kompaniyalar jenderin týrip, "tender" degen jaryqtyqty kýni-týni kóz ilmey kýtip otyr.

Al, biz ne istep jatyrmyz? Búl joly da barlyghyn shet elge bólip berip, "bonus pen royaltiydi bergen qúdaygha shýkir" dep, azgha mәz bolyp otyra beremiz be? Joq, taqsyr. Qazaqstan búdan on jyl búrynghy Qazaqstan emes. Biz qazir biraz algha jyljydyq. Biz әlemdik tәjiriybege sýiene otyryp, kóp nәrseni ýirendik. Biz halyqaralyq standarttargha say júmys istep, óz baylyghymyzdy ózimiz iygeretin kýnge de keldik. Biz ónim óndiru men ony tasymaldaudy bir retke keltiretin zandyq baza qalyptastyryp aldyq. Elimizde menedjment pen marketingti tolyq mengergen bilikti mamandardyng ýlken shoghyry payda boldy. Biz endigi jerde Qazaqstanda júmys isteytin kirme kompaniyalarmen ýzengi qaghystyratyn halge de jettik. Qysqasy,  sheteldikterge aqymyzdy jibermeytindey dәrejege atbasyn tirep túrmyz.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin eki jyl búryn bolghan jaghdaydy býge-shigesine deyin bajaylap aitsaq, әngimemizding boyyna qan jýgire týsetin siyaqty. 1993 jyly Teniz kenishin iygeruge alghan "TShO" kompaniyasy kelisimshartta kórsetilgen  jobalyq quattylyqty on jyl boyy jorta iygermey jatyp aldy. Sebebi,olar múnayy ózinen-ózi atqylap túrghan jerden jyl sayyn 12 million tonna ónim alugha qol jetkizse, bizge qosymsha 210 million dollar qarjy tóleui tiyis edi. Kezinde ózimiz qolymyzdyng qysqalyghynan iygere almaghan eng jas kenishimizding qúlaghyna ie bolyp otyrghan olardyng kórer kózge jasaghan qylyghy bizding biylikting de namysyn qamshylasa kerek. Onyng ýstine kenishtegi múnay keshenining ekinshi buynyn salu jóninde de jón-josyqsyz әngime qaptap, keybir qiytúrqylyqtardyng basy qyltiya bastady. Ýkimet basshylary búdan әri shydamady, bilem. Bizding jaq sheteldikterge mәseleni mәimónkeletpey, tótesinen qoydy!  Órkeniyetti talapqa basym kópshiligi amerikalyqtar bolyp tabylatyn birikken kәsiporyn qarsy pikir aitatynday  emes edi. Sóitip, TShO-nyng eng basty sheshimderine tosqauyl qong qúqy bar aksiyany beker ústap otyrmaghanymyzdy sheteldikterge birinshi ret moyyndattyq.

Oqyrmangha týsinikti boluy ýshin osy jerde myna jәitti aita ketu kerek sekildi. Qazaqstannyng TShO-daghy ýlesi - 20 payyz.  Biraq, búl - blok qoyatyn aksiya. Basqasha kestelesek, Qazaqstan qarsy dauys bergen jaghdayda birikken kәsiporynnyng eshqanday sheshimi qabyldanbaydy. Biz óz mýddemizdi osylay qorghap qaldyq. Al, sheteldikterdi sabasyna týsiruden ne úttyq?

Birinshiden, TShO respublika budjetine 2003-2005 jyldary aghymdaghy salyghynan basqa 810 million dollar tóleytin boldy. Eger múnay basynda otyrghan basshylarymyz mәseleni tikesinen qoymaghanda aldaghy bes jyl ishinde 1 milliard dollar ziyan shegetin edik.

Ekinshiden, óndiristi keneytuge 20 payyzdyq aksiya kólemine sәikes biz de qarajat júmsaugha tiyispiz. Joq jerden ol qarjyny  qaydan aldyq? Eger tólemesek erteng kiris bóluge kelgende taghy útylatynymyz anyq. Sondyqtan tabandap otyryp taghy da olardy biz ýshin zaem tartugha kóndirdik.

Ýshinshiden, TShO jogharydaghy  210 million dollar qarjyny  tez arada qorjynymyzgha qúigha kelisti. Bir qyzyghy, kóp úzamay olar jobalyq quattylyghyna jaqynday týsti. Búl da payda boldy. Salyq kóbeydi.

Tórtinshiden, amortizasiya ýshin memlekettik budjetting aldaghy ýsh jyldaghy shyghynyn óteu ýshin sheteldikter 600 million dollar ótem jasaugha mәjbýr boldy. Mine, ese jibermeuge ýirenu degenimiz osy bolar.

...óndirisi

Aytyp-aytpay ne kerek, "Kaspiy oiynyna" qatysudyng tyng tәsilderin  qarastyra kelip Elbasymyz 2002 jyldyng nauryzynda el kýtpegen batyl betbúrys jasady. "Qazaqoyl" últtyq múnay kompaniyasy men "Múnay jәne gaz tasymaly" kompaniyalary biriktirilip, elimizdegi eng iri "QazMúnayGaz" últtyq kompaniyasy" AQ-y qúryldy. Sóitip, búdan bes jyl búrynghy shema basqa arnagha bet aldy. Qoghamda bolyp jatatyn qúbylystargha bir kýnkildep qalatyn әdetimizge basyp, bastapqyda holdingtin  qúryluyna oray biraz alypqashty әngimelerding basyna sudy ayamay-aq qúiyp tastadyq: "Isting mýddesin oilaghan  sharuagha úqsamaydy. Bireulerdi yghystyru ýshin әdeyi jasalghan jymysqy tirlik emestigine kim kepildik beredi". Tang qalarlyghy,  kóp úzamay osy sózderding bәri dalada qaldy. "It ýredi, keruen kóshedi" degen de - qazaqtyng bir keremet maqaly. Bәrin ait ta birin ait, uaqyt qabyldanghan sheshimning dúrystyghyn tolyq dәleldep shyqty. Ýlken múnaydyng súlbasyn aldyn ala sezuding bir mysaly osy boldy. Dese de adamdar әli de bolsa tosyn iske tosyrqay qaraytynyn qoyar emes. Kim bilsin, búl da ómirding biz  úqpaytyn qúpiyasy boluy әbden mýmkin!

Múnay-gaz salasynda birtútas memlekettik sayasatty jýzege asyru býgingi tandaghy ózekti mәsele ekenin ekining biri bile bermeytin siyaqty. Soghan qaramastan búl birigudi úiymdyq túrghydan emes, qayta kerisinshe barlyq tehnikalyq resurstardy bir jerge shoghyrlandyru túrghysynan qabyldau qajet. Bizding oiymyzsha, ekonomikalyq mýdde joghary túrghan jerdi qazbalay beruding qajeti joq. Múnday integrasiya - әlemdik tәjiriybede kezdesip jýrgen ýrdis.

Biznes bazarynda óz әriptesindi tauyp, bәsekege týsu - balanyng oiyny, baqsynyng jyny emes. Sondyqtan da strategiyalyq әriptester ýshin ashyq júmys jaghdayyn qamtamasyz etu shart. Alghashqy kýnnen jana imidjin qalyptastyryp ýlgergen "Qaz-MúnayGaz" Últtyq kompaniyasy  respublikanyng múnay-gaz sektorynda qolayly investisiyalyq ahualdy qalyptastyryp, óz qyzmetining jan-jaqtylyghymen jәne keng auqymdylyghymen erekshelenip keledi.

... tasymaly

Kompaniyanyng taghy bir basty mindeti - qazirgi júmys istep túrghan múnay-gaz tasymaly infraqúrylymyn janartu jәne jana jeliler salu, shiykizat salasyndaghy jobalargha halyqaralyq investisiya tartu isinde memleketting mýddesin qorghau. Sonymen qatar tasymal infraqúrylymyn odan әri damytu júmystaryn da barynsha tezirek jýrgizu kerek. Qazaq múnayyn әlemdik qúbylysqa ainaldyruda búl mindetti de oryndau kerek.   Bizding búl orayda belsene qatysqan jobamyzdyng biri Teniz - Novoresey (Kaspiy Qúbyr Konsorsiumy) qazir Batys Qazaqstan kenishterin Qara tenizding reseylik jaghalauymen baylanystyryp túr.

"QazMúnayGaz" qazaqstandyq kompaniyalardyng arasynda eng birinshi bolyp halyqaralyq qor rynogynda 150 million dollar korporativtik obligasiya shygharyp, KQK men Atyrau - Samara múnay qúbyryna Aqtóbe múnayyn jetkizudi qamtamasyz etetin Kenqiyaq - Atyrau qúbyryn salyp bitirdi.  Osylaysha búghan deyin amaldyng joghynan bәsekege týse almay, ónimin Orskidegi zauytqa arzan baghamen ótkizip kelgen Aqtóbe oblysy eksporttyq múnay qúbyrlary arqyly әlemdik rynogqa shyghugha mýmkindik aldy. Búl elimizding múnayyn bir arnagha ghana qosyp qoymaydy, sonday-aq strategiyalyq "Ghasyr jobasy" dep atalyp jýrgen Batys Qazaqstan -Batys Qytay múnay qúbyrynyng bastauy bolyp esepteledi.  Al, onyng ekinshi kezeni retinde qabyldanghan Atasu-Alashankou qúrylysy da biyl bastalyp ketti.

Kómirsutegi shiykizatyn teniz arqyly tasymaldau problemasy da nazardan tys qalghan joq. Últtyq kompaniyanyng enshiles kәsiporny bolyp tabylatyn "QazMorTransFlot" Kaspiy, Qara teniz jәne Jerorta tenizi basseynderinde otandyq teniz flotyn qúru, ózimizding keme jóndeu bazasyn  jasau arqyly balama tasymaldy qalyptastyru jolynda biraz sharuanyng basyn qayyrdy.

Úlanghayyr ister ne ýshin atqarylyp jatyr? Qazaqstan múnayyn әlem rynogyna barynsha kóbirek shygharyp, el iygiligin molaytu ýshin. Ekonomikalyq jәne sayasy túrghydan qarastyrar bolsaq, qazaq múnayyn әlemdik qúbylysqa ainaldyru ýshin. Solay, әdemi ómir sýrgisi keletin kisi!

...bolashaghy

"Ýy ýstine ýy tiksen, odan da jyly bolady". Ótken jyly   elimizding kóne kenishterinen múnay óndiretin "Embimúnaygaz" jәne "Ózenmúnaygaz"  kýsh biriktirip, "QazMúnayGaz" Barlau Óndiru" AQ-y qúryldy. Sóitip, jýz payyz memlekettik aksiya paketin ústap otyrghan elimizdegi jalghyz kompaniya qazaq múnay alanyndaghy "PetroQazaqstan", "Aqtóbemúnaygaz", "Manghystaumúnaygaz" siyaqty kompaniyalardy  artqa tastap, "TShO"-dan  keyingi ekinshi óndiris alybyna ainaldy.

Eger búl eki kompaniyany biriktirmegende Qazaqstanda jýrgen sheteldik transúlttyq korporasiyalar taghy da miyghynan kýlip otyra berer edi. Óitkeni, Kaspiy múnayyn iygerude olargha basy artyq bәsekelesting keregi shamaly. Al, Qazaqstan Kaspiyge qaray óz ýlesin qarpyp qalu ýshin aghylghan úly kóshten qalyp qoysa she? Ádemi ómirdi ansap otyrghan әlgi kisi múnay sayasatymyzdaghy qateligimizdi keshire me? Keshirmeydi. Biylik osyny oilap, jantalasyp jatyr. Jarasymdy jantalas! Onyng ýstine...

Adamzattyng mýldem oryndalmay ketetin jalghyz armany bar. Ol endi eshqashan da perpetum-mobiyleni jasay almaydy. Fizikterding de, lirikterding de kýni býginge deyin aiy onynan tumay-aq qoydy. Áy, endi onyng jóni bola qoymas! Mәngilik dvigatelidi bir tapsa, Eynshteyn kókem oilap tabar edi, ol da baqilyq bolghaly qash-shan! Tendesiz qozghaushy kýshti shygharamyn dep, jaman sarayynda kýndiz-týni azapqa týsken Vasiliy Shukshinning keyipkeri de eng sonynda el-júrtqa mazaq bolyp tyndy.

Solay eken, múnay adam balasyna әli kerek. Úz-a-a-a-a-a-q uaqyt boyy. Tirshilik jasauy ýshin! Layyqty ómir sýrui ýshin!

«qogam.kz» sayty

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568