Senbi, 23 Qarasha 2024
Din men tin 5423 1 pikir 3 Tamyz, 2017 saghat 09:43

Qostanaydaghy diny birlestikterding lany

Keyingi kezderi  bizding Qostanayda dәstýrli emes diny birlestik degender  oiyna kelgenin istep, adamgershilik degendi bylay qoyyp, zandy da jalpaghynan basyp jýr. Olar ózderine «Áy deytin әje, qoy deytin qoja joq» ekendigin әbden bilip alghan. Óitkeni qojayyndary sonau alty qyrdyng astynda, yaghny shetelderde. Jәne shetterinen «sen túr, men atayyn» deytindey óte myqty, týkirikteri jerge týspeydi. Aqshalary da jetedi, mýmkindikteri de sheksiz. Múndaghylar solardyng bir bólshegi yaghny filialdary.

Birdene bolsa, joghary jaqqa qaray ymdaydy. Solargha senedi. Olar da búlardy dalagha tastamaydy. Qanday jaghdayda bolsa da alyp shyghady. Osynday myqtylaryna sene me, әlde bizding iyimiz júmsaq, kónilimiz ken, kimderge bolsa da qúshaghymyz ashyq darhandyghymyzgha yaghny daraqylymyzgha sene me, kim bilsin, múnday birlestikter oiyna kelgenin istep jýr. Búlardyng barlyghy da «júrtqa imandylyq, obal, sauap sekildi asyl qasiyetterdi darytugha barynsha kýsh salyp jatyrmyz»  dep qansha sendirgenimen, ózderi onday úghymdardy belinen bir-aq basady. Mýmkin, búlar ózderin bylayghy júrttan joghary túrmyz dep esepteytin shyghar, bәlkim.

Mine, әlgi birlestikterding esirip ketkendigi sonday, qazir jaman qylyqtarymen, siyqsyz isterimen júrtqa qara bet bolyp otyr. Mәselen, osyndaghy tórt-aq jasar Viktoriya Susaeva degen dýniyening esigin endi ghana ashqan sәby әlgindey diny birlestikting әrtýrli tiym salu әreketining qúrbandyghy bolyp, ómirden erte ketti. Dәrigerler jap-jas balagha bauyrynyng isigi bar, jedel emdeu kerek dep sheshkenimen onyng sheshesi Nataliya Susaeva oghan boy bermey qoyghan. Sóitse ol osyndaghy «Hristianskaya obshiny Sviydeteley IYegovy» degen jergilikti ókildigining belsendi mýshesi eken. Ondaghy qatang tәrtip, búljymas qaghidasy boyynsha kim-kim de óleyin dep jatsa da qan qúy degenge tiym salynghan eken. Mine, nәreste ýlkenderding osynday migha syiymsyz әreketining qúrbany bolyp ketti. Al qazir Nataliya hanym múny joqqa shygharugha tyrysady. Ol kisi «Men qyzymdy Qazaqstanda emdey almaytyn bolghandyqtan, Indiyadaghy qan qúimay-aq emdeytin auruhanagha apardym», – dep mәseleni basqa jaqqa audarugha tyrysady. IYә, aparghany ras. Alayda ondaghylardyng da emdep qaryq qylghany shamaly. Nәreste bәribir sheyit bolyp ketti. Mýmkin, óz elimizde qan auystyru arqyly em-dom jasaghanda kim bilipti sauyghyp keter me edi. «Ýmitsiz – saytan» degen emes pe?!.

Jalpy, bizde ne kóp, osynday birlestikter kóp. Ásirese, elimiz egemendik alghannan beri múndaylar jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptap ketti. Jaqynda búryn qúlaq estip, kóz kórmegen «Istochnik jizni» degen bir diny qauymdastyqtyng jaman aty shyghyp, júrttyng jaghasyn ústatty. Osy qauymdastyqtyng belsendi bir mýshesi balighat jasyna tolmaghan, nәbiri 14 jasar qyz balamen jynystyq qatynasqa týskendigi anyqtalyp, onyng ayaghy sotqa jetti. Sot onyng «múnyng bәri ózara kelisim boyynsha jasalyndy» degenine qaramastan ony jauapqa tartty. Alayda bylayghy júrt onyng onay qútylghandyghyn әli kýnge deyin týsinbey, dal bolyp jýrgen jayy bar. Óitkeni qylmystyq kodeksting arnayy baby boyynsha kәmelet jasyna tolmaghan boyjetkenmen jynystyq qatynasqa týsken adam ýsh jylgha deyin bostandyghyn shekteu nemese bes jylgha deyin bas bostandyghynan aiyru jayly aitylghanymen, ol nebәri әlgi mektep oqushysyna 140 myng tenge moralidyq shyghynyn tólep, eki jylgha ghana bostandyghy shekteldi. Yaghny týrmege qamalmay, bostandyqta erkin boy jazatyn  boldy.

Jergilikti baspasózding jazuyna qaraghanda әlgi 24 jasar jigitimiz osy qauymdastyqqa kelip, qúdayyna qúlshylyq etuge niyet etken jas qyzdardy bos jibermeytin kórinedi. Qalta telefonyndaghy qyzdardyng tiziminen kóz sýrinedi desedi. Sirә, ol qauymdastyqty kónil kóterip, nәpsisin qanaghattandyratyn oryngha ainaldyrsa kerek. Al sol qauymdastyqtyng sandaghan mýsheleri men onyng basshylyghy onyng búl qylyghynan mýldem habarsyz bolyp shyghypty. Álde «Bas synsa bórik ishinde, qol synsa jeng ishinde» degen ózderinen qolayly sayasat ústanyp, «Ishing bilsin Alua-ay» dep otyr ma?

Jalpy, bizdegi dәstýrli emes dep atalatyn diny birlestik degenderding býldirgi әreketteri jalghyz búl ghana emes. Olardyng zangha tompaqtau keletin, tipti júrttyng jaghasyn ústatatyn jayttar jeterlik.  Osydan biraz uaqyt búryn Qostanayda bir jarym jasar qyz balanyn, dәrigerlerding qanshama tyrysqanymen,  kenetten qaytys boluy búl mәseleni odan sayyn kýrdelendirip jiberdi. Shaqalaqtyng neden sheyit bolghandyghy jayly onyng әke-sheshesi júmghan auzyn ashpaydy. Sol júmbaq kýiinde qalyp otyr. Óitkeni ol kisiler ózimiz әngime etip otyrghan «Istochnik jizni» qauymdastyghynyng belsendi mýshelerining bir kórinedi. Mýmkin, osy jaghday әser etti me, kim bilsin, sol bir oqigha jabuly qazaq jabuly kýiinde qaldy. Al bylayghy júrt ony syrtqa eshbir syr shashpaydy bekem ústanatyn sektanyng ózindik ereksheliginen kóredi. Kimning auzyna qaqpaq qoyarsyn. Ángime ashyq aitylmaghan jerde әrtýrli joramaldardyng oryn alatyndyghy anyq qoy.

Jaqynda osy sektanyng taghy da jaman aty shyqty. Qauymdastyqtyng bir mýshesi – Tatiyana Sribnyak degenning belsendiligining shekten shyqqandyghy sonshalyq, sot oghan aqshalay aiyp salugha mәjbýr boldy. «Baqsaq baqa eken» degendey, ol pysyghyng oblysymyzdyng Arqalyq qalasyndaghy jataqhanalardy jaghalap, sektanyng júmysyn nasihattaytyn әdebiyetterdi taratyp, ondghy júrttyng әbden mazasyn alyp bitipti. Eger sot oghan toqtau salmaghanda, onyng missiyalyq qyzmeti oblysymyzdy týgel qamtyp, úlan-baytaq elimizding basqa da aimaqtaryna taralar ma edi, kim bilsin.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

                  

 

    

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5393