Beybit QOYShYBAEV. OTANShYLDYQ MÝDDESI
Tәuelsizdik qol jetkizgen oy azattyghynyng orny erekshe. Halyqtyng Úly Qazannan búrynghy ghúmyry tәrk etilgen, tek kenes biyligin maqtan tútqan zaman әldeqashan artta qaldy. Keshegi alyp imperiyanyng azattyq alghan kýlli otar aimaqtarynda tarih qoynauyna jappay terendeu etek alghaly da jiyrma shaqty jyl boldy. Shýkir, búl sharuadan bizding el de shet jýrgen joq, iri ghalymdardan bastap qatardaghy azamattargha deyin shejiremizge tereng ýnilip, qazaq tarihynyng yqylym zamannan bastalatynyna kóz jetkizip kelemiz.
Babalardyng danqty isterin kenes dәuirinde maqtan ete almadyq. Óitkeni onday әreket «Úly Qazan revolusiyasynyn» bedeline núqsan keltirer edi. Al otar el ókili ekenin úmytyp ondaygha jol beru degeniniz - dýrkin-dýrkin sayasy jazalau nauqanyn bastan keshken ziyalylar ýshin óte qauipti bolatyn. Bәleden mashayyq qashypty... Sonday payymnan tughan shyghar, tәueldilik dәuirinde bir zanghar jazushymyz: «Halqymnyng tughan kýni Úly Qazannan bastalady, men múny balalarymnyng balalaryna aityp ketem», - degen sipatta «jýrekjardy syr» jazghan. Qazirgi tanda búl sóz úmytyldy, degenmen, moyyndau kerek, biz tap osylay memlekettik dengeyde dәriptelgen jappay mәngýrttik jaghdayda ósip-jetilgenbiz...
Tәuelsizdik qol jetkizgen oy azattyghynyng orny erekshe. Halyqtyng Úly Qazannan búrynghy ghúmyry tәrk etilgen, tek kenes biyligin maqtan tútqan zaman әldeqashan artta qaldy. Keshegi alyp imperiyanyng azattyq alghan kýlli otar aimaqtarynda tarih qoynauyna jappay terendeu etek alghaly da jiyrma shaqty jyl boldy. Shýkir, búl sharuadan bizding el de shet jýrgen joq, iri ghalymdardan bastap qatardaghy azamattargha deyin shejiremizge tereng ýnilip, qazaq tarihynyng yqylym zamannan bastalatynyna kóz jetkizip kelemiz.
Babalardyng danqty isterin kenes dәuirinde maqtan ete almadyq. Óitkeni onday әreket «Úly Qazan revolusiyasynyn» bedeline núqsan keltirer edi. Al otar el ókili ekenin úmytyp ondaygha jol beru degeniniz - dýrkin-dýrkin sayasy jazalau nauqanyn bastan keshken ziyalylar ýshin óte qauipti bolatyn. Bәleden mashayyq qashypty... Sonday payymnan tughan shyghar, tәueldilik dәuirinde bir zanghar jazushymyz: «Halqymnyng tughan kýni Úly Qazannan bastalady, men múny balalarymnyng balalaryna aityp ketem», - degen sipatta «jýrekjardy syr» jazghan. Qazirgi tanda búl sóz úmytyldy, degenmen, moyyndau kerek, biz tap osylay memlekettik dengeyde dәriptelgen jappay mәngýrttik jaghdayda ósip-jetilgenbiz...
Alayda, poeziyasymen talay úrpaghymyz tәrbiyelenip, ýlgi-ónege alghan úly Pushkinning pikirine qaraghanda, búl degeniniz - aityp-jetkizgisiz jýreksizdik, qoyanjýrektik jәne auyzgha alugha úyat masqarapazdyq bolatyn. Ol bylay degen-di: «Gorditisya slavoi svoih predkov ne toliko mojno, no y doljno; ne uvajati onoy esti postydnoe malodushiye». Otanynyng bay tarihynan shygharmashylyghyna mol azyq alyp otyrghan alyp aqyn azamattyq haqynda osylay payymdap, bilimdilikti jabayylyqtan erekshelendiretin sipattyng tura osy ótkenge qúrmetpen qarau seziminde jatqany jayyndaghy oiyn shegelep jazghan edi. Alayda biyleushiler tek sony bizge, otar pendelerge qatyssyz sanaytyn...
Osy rette jazushy әm әigili tarihshy Karamzinnin: «Memlekettik ereje babalargha qúrmetpen qaraudy bilimdi adamnyng jaqsy qasiyeti qataryna qoyady», - degen tújyrymyn algha tartu da oryndy. Múnday «memlekettik ereje» de patsha men kenes zamandarynda qazaqqa qatyssyz sanaldy. Alayda bizding tәuelsiz dәuirimiz ýshin múnday erejening zәruligi men ózektiligi eresen. Onday payym bizding qazirgi zamanymyzben, elimiz tәuelsizdik alghaly beri memleketimizde tarihymyzdy tanu baghytynda jýrgizilip kele jatqan iri ghylymy jәne qoghamdyq-sayasy is-sharalarmen óte ýndes qoy dep oilaymyn, búl ózi, tipti, mening oiymsha, zandastyrugha tilenip-aq túr.
Osy orayda ózin-ózi tanu syndy tamasha hareketting keybir teris kórinisin syny túrghydan auyzgha ala ketken de jón. Shejiresin týgendep, tegin әsireley әspetteuge kóship alghan bazbireuler tarapynan tarihty úsaq rushyldyq negizde búrmalau jәne ózinen ózgelerdi ógeysiytin qily astam ozbyrlyqtar jasau derekteri úshyrasyp qaluda. Búl otanshyldyq mýddemen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn, key aimaqtardaghy týrli buynnyng әkimshilik baspaldaqtarynda qylang beretin rulyq-mansaptyq ózimshildikterden bastap, saylau nauqandarynda eldik baghdarlama emes, kerek ata izdeu әreketterinen, osy kezding ózinde jekelegen rushyl «jazghyshtardyn» aimaq atauyn rulyq nyshangha sәikes ózgertu «qajettigin» úrandatuynan jәne qoldarynan keletinderding qonyshynan basyp, jekelegen rubasylaryna zәulim eskertkishter túrghyzularynan bayqalyp jýr.
Biz múnday qylyqtardyng ótkinshi ekenine senimdimiz. Degenmen ondaylargha tyiym saludyng pәrmendi sharalaryn әrdayym jýzege asyra bergen jón bolmaq. Al múnyng eng útymdy tәsili - jalpyúlttyq sanany qalyptastyruda, barshany, әsirese jetkinshek úrpaqty shynayy tarihpen tәrbiyeley berude jatyr degen oidamyz. Elimizding bayandy bolashaghy bilimdi, sanaly, adal da әdil, otanshyl azamattar qataryn ósire týsumen qamtamasyz etilmek. Oghan әdil tarih pәrmendi qyzmet kórsete alady.
Taghy da Pushkinge jýgineyik. Sonau úly aqynnyn: «Dikosti, podlosti y nevejestvo ne uvajaet proshedshego, presmykayasi pered odnim nastoyashiym», - degeni de bar. Mәdeniyettilikpen әdiptelgen jabayylyq, ekijýzdi onbaghandyq pen ghylymy ataq jamylghan nadandyq ýstem bolghan jerde ótkendi syilau bolmaydy, ondayda tek býgingi kýnindi oilap, býgingi kýning tәueldi bolyp túrghan dәuinning tabanyn jalap, sonyng aldynda mandayyng jerge tiygenshe iyiluing әm jer bauyrlap jorghalay beruing kerek.
Qasiretti de taghylymdy tarihyndy bilmey, bir kýngi artyqshylyghyna mәz bolyp, ózindi artyq jaratylghangha balau nemese kerisinshe, qazirgi jolynnyng bolmauyn mandayyna jazylghan mәngilik tanba retinde kóru - qateleskendik bolady.
Bizding úly halqymyzdy úly etken - alasapyran zamandarda san taypanyng qazaq tuymen bastan keshken týrli erlikke toly taghdyry. Sonau qily taghdyrdy janghyrtu - «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng qazaq qúramyna kirgen ru-taypalar tarihyn jazudaghy basty maqsaty bolyp keledi. Árbir kókireginde sәulesi bar azamatqa olardy bilu de, maqtan tútu da kerek. Tek rushyldyq sayasat jýrgizuden aulaq bolu lәzim. Óitkeni onday әreket últtyq birlikting artuyna, jalpyúlttyq sananyng dúrys qalyptasuyna zalalyn tiygizedi. Al jalpyúlttyq sanany bekemdey týser iygi shara - halqymyzdyng barshamyzgha, kýlli elimizge ortaq erlikke toly taghdyry órnektegen qasterli oqighalardy tany jәne úlyqtay bilude, maqtan ete aluda jatyr.
Qazaq tarihy óte bay, onda elimizding býgingi tandaghy birligine qyzmet etetin belester men derekter az emes. Degenmen solardyng erek te dara kezenine, shyn mәnindegi biregeyine memlekettiligimizding bastau alghan jyly jatatynyn moyyndau lәzim.
Ras, shyndap kelgende, bizding memlekettiligimizding bastauy myndaghan jyldargha terendeydi, qazaq halqy aty anyz bop ketken Alasha han dәuirinde, týrki imperiyalarynda, Shynghys han qaghanatynda, Joshy úlysynda, Altyn Ordada, Aq Orda, Kók Ordada memlekettik bayraghyn jelbiretti.
Biraq, qalay desek te, halyqymyzdyng tarih sahnasyna óz atymen - qazaq memleketi retinde, qazaq handyghy bolyp shyghuynyng negizin qalaghan kezding orny bólek.
Qazaq atymen el boludy kóksegen Jәnibek pen Kerey syndy eki súltannyng búdan bes jarym ghasyrdan astam uaqyt búryn - 1456 jyly qaramaghyndaghy az júrtymen Shu boyyna Orda tigip, tu kóterui úly isting basy boldy. (Bas-ayaghy on shaqty jylda kýlli qazaq jaylaytyn jer-su bir shanyraq astyna biriktirilip, jiylyp, Qazaq Eli degen óz atauymen tarih sahnasynan oryn alghan irgeli memleketke ainaldy. Kerey súltan bas han - qahan bolyp saylandy). Qazaq memleketining (qazaq atymen atalghan handyqtyn) túnghysh ret tarihy sahnagha shyghuy - bolashaq birtútas alyp Qazaq Elining irgesin qalaghan sonau kishkene oqigha - ózining manyzy jaghynan úlylardyng úlysy bolyp tabylady. Sondyqtan da sol sәtti biz úlyqtap, ardaqtap, dәripteuge mindettimiz, búl bizding azamattyq paryzymyz.
Ókinishtisi, osy tarihy beleske erekshe mәn berip, memlekettik mereke retinde atap ótu qajettigin biz әli úgha almay kelemiz. Qayta, «biz endi ghana el boldyq» deuge dayyn túramyz. Al onday «aqjýrektik», keshegi kenestik-bolisheviktik sipattaghy «aghynan jaryluymyz», shyntuaytyna kelgende - búrynghy otarlaushylarymyzdyng mereyin tasytyp, eldigimizge tek ziyanyn tiygizedi.
Keshegi kenes imperiyasynyng birinshi de songhy preziydenti qazaq aumaghyna qalay kóz alartqanyn eshkim úmyta qoymaghan bolar, biraq sonau aqyrghy imperatordyng so bir kóz alartuynyng otarshyl orys-kazak qauymy pighylymen ýndesip jatqanyna kópshilik mәn bere qoyghan joq pa deymin.
Eske týsireyik, jana mynjyldyq tabaldyryghynda Mәskeu kazachestvosy atamandarynyng kenesi jabyq otyrys ótkizip, Qazaqstandaghy orystardyng jaghdayy turaly mәsele qaraghan bolatyn. Sondaghy talqylaudyng qorytyndysynda: «Qazaqstan Respublikasy ózining XV-XIX ghasyrlardaghy әldebir memlekettikke deyingi (protomemlekettik) qúrylymdardan sabaqtastyq alatynyn aitady, alayda, qogham qúrylysynyng kóshpendilik sipatyna baylanysty, búl memlekettik qúrylymdar turaly naqty sóz qylu mýmkin emes. ...Onyng ýstine, qazirgi Qazaqstannyng birqatar aimaghyn, qazaq etnosynyng qalyptasu ýderisimen qatar, orys halqy iygerip alghan bolatyn...» - degen astam týiin jasalghan.
Jabyq mәjilis qaulysynda «Resey Federasiyasy men Qazaqstan Respublikasy arasyndaghy shekara: a) naqty emes, ә) tarihy dәiektelmegen, b) qayta qaraudy talap etedi dep sanalsyn» degen tújyrym jazylyp, birqatar qaterli sheshimder shygharylghan.
Mәselen, Mәskeu atamandarynyng kenesi sol jiynynda: «Qazaqstannyng soltýstigin, shyghysy men batysyn mekendeytin orys jәne kazak túrghyndaryn Resey memlekettigi baghynysyndaghy orys halqynyng ajyramas bóligi dep esepteu», «memlekettik shekaranyng orys jәne qazaq halyqtarynyng ornalasularynyng etnostyq shekarasyna sәikes jýrgiziluin talap etu jәne soghan qol jetkizu», «Qazaqstannyng birqatar oblystarynda orys jerlerin qaytaryp alu mәselesi jóninde referendum ótkizuge qol jetkizu», «referendum ótkizgenge deyin Qazaqstannyng orys otyrghan aumaqtaryn «dauly» dep tauyp, olardy qazaq zanymen basqarudy shekteuge qol jetkizu» degen mejeler belgilenip, taghysyn-taghy solar siyaqty arandatushylyq tújyrymdar jasalghan edi.
Qúdaygha shýkir, memlekettik shekaramyz zamanauy tәjiriybe auqymynda naqtylanghaly jәne jahannyng iri elderi tarapynan moyyndalghaly beri talay jyldyng jýzi ótti. Áytse de, «Slavyan әlemi» aqparat agenttigi mazmúndap, dýniyejýzilik órmek jelilerimen, ghalamtor arqyly kýlli әlemge taratyp jibergen búl «jabyq mәjilis» materialdaryn qaltarysta qaldyru, yaky oghan tereng mәn bermey, nemketti qarau - qazirgi kedendik odaqqa baylanysty tuyndaghan shekara ashugha qúmarlyq ahualynda dúrys bolmaydy.
Kazak-orys atamandarynyng «qazaq etnosynyng qalyptasu ýderisi ótip jatqan XV-XIX ghasyrlarda-aq» «Qazaqstannyng birqatar aimaghyn orys halqy iygerip alghan» degen shalasauat әm aram pighylmen búrmalauly, biraq óktem, ozbyr ses esken mәlimdemelerine jәy ghana ezu tartyp kýlip qoya saldyq bilem, alayda onyn, әdilin aitqanda, tym bosbelbeulikke jatary kәmil. Tәuelsizdigining bayandy boluyn oilaytyn әrbir azamat osy oraydaghy paryzyn ditteui kerek. Týptep kelgende, basqynshy Resey men demokratiyalyq Resey qúndylyqtarynyng arajigin dәl de aiqyn ajyratugha kýsh salyp, halqymyzdy tarihpen tәrbiyeleuge kýsh salu lәzim.
Bolishevizm iydeologtary qúlaghymyzgha qúiyp, qanymyzgha sinirgen otarlyq tarihnamadan ajyrar shaq әldeqashan kelgen, osyny zerdeleyik.
Qazaq etnosynyng qalyptasu ýderisi qadym zamangha ketedi. Berisi - búl qúbylys Joshy úlysy, yaghni Altyn Orda dәuirinde ayaqtalghan. Jәnibek pen Kerey súltandar san týrli kóshpendi týrki ru-taypalarynan qúralghan, birneshe sayasy birlikke qaraghan qazaghyn tili, dili, dini, ómir sýru salty, sharuashylyq jýrgizu qalpy bir bolghandyqtan da, bir jәne tútas etnos retinde әldeqashan qalyptasyp, alyp aumaqta tútasyp jatqandyqtan da, az jyl ishinde derbes handyq tuy astyna toptastyra aldy. Joshy han dәuirinen keyin Qazaqty Úly Dalada janasha týletip, óz atymen atalatyn derbes memleket dәrejesinde qaytadan úiystyra aldy.
Al ru-taypalar, qazaqtyng barsha rulyq birlestikteri, olardyng tarmaqtary, atalyqtar men atalar sodan - barshasyna ortaq qazaq memlekettigi qúrylghannan bastap azamattyq qogham institutynyng rólin atqardy, yaghni, Gegeliding oiymen aitqanda, otbasy men memleket arasyndaghy differensiya ghana boldy. Osy rette atap aitu kerek, býgingi keybir oqu ótip ketken azamattardyng «biz әli últ bolyp úiysyp bolghan joqpyz» degen jylanqy jarapazany qazaq tarihynyng erekshelikterin eskermeytin, qazaqtyng últtyq sana-sezimin úshtay týsuge kedergi keltiretin ziyandy әreketter bolyp tabylady.
Sondyqtan da qazaq memlekettigining bastauynda túrghan atalmysh eki qayratkerding tarihy enbegin tereng ashyp kórsetip, әdil baghasyn beretin, qazaqtyng birligi rәsimdelgen kezendi ashyq atap, bar dauyspen jahangha jar salatyn uaqyt jetti.
Biz osy uaqytqa deyin әr zamanghy batyrlarymyzdy, danqty babalarymyzdy ardaqtap, as berip, eskertkish qoyyp degendey ýlken ister jasap keldik. Búl sharua jalghasa da beredi. Degenmen, qazaq memlekettigining irgesin qalaghan qos súltandy úlyqtau jekelegen rubasyn ardaqtaudan góri mәndi, ólsheuge simaytyn mólsherde manyzdy ekenin paryqtau lәzim. Rubasy - halyqtyng bir bóligining ghana, al Jәnibek pen Kerey - býkil eldigimizding simvoly. Olar - últtyng úly túlghalary. Eger biz osy qos qayratkerge jәne olardyng tarihy qadamyna ylayyqty qúrmet kórsete bilsek, onda biz jas úrpaqtyn, kýlli halqymyzdyng boyyna airyqsha otanshyldyq sezim telip, shet júrttaghy mysyq tileu sayasatkerlerding jymysqy niyetin barsha júrtymyzdyng últtyq maqtanyshymen túnshyqtyramyz.
Qazaq memleketining negizi qalanghan shaqty memlekettik mereke ete almauymyz - úly oqighany әli kýngi óz mәninde paryqtay almay kele jatqanymyzdyng kórinisi. Úsaq knyazidikterge bólshektenip jatqan teristik-batystaghy kórshiler Birtútas Qazaq Eli qúrylghannan keyin jarty ghasyr ótkennen song ghana birigip el bolu qamyna kiristi. Tez órkendep, úzamay, Altyn Ordanyng ornyn basty... Sol shaqtaghy jәne odan bergi damu ózgeshelikteri - basqa әngime.
Bizge býgin әlem tanyghan memlekettigimizding bastauyn ór kónilmen atap, ony da, odan bergi qily belesterdegi babalarymyzdyng erlik isterin de jete tanu, maqtanysh ete bilu manyzdy. Búl ýshin tarihty ýlken óner tilimen nasihattau isin memlekettik dengeyde jolgha qoyghan jón. Kezinde proletariat kósemining kinogha, ónerding osynau manyzdy salasynyng iydeyalyq mazmúnyna qalay mәn bergeni jәne sony úran etken kenestik-partiyalyq basqarmanyng qanday iri nәtiyjelerge qol jetkizgeni mәlim. Bizge sonda jinaqtalghan mol tәjiriybeni qazirgi tanda últtyq mýdde paydasyna tartudy oilay otyryp, osynau pәrmendi óner týrin, әsirese, yqpaly órkeniyetting qaryshtap ilgerileuine say erekshe dәrejege kóterilgen televiziya ónerin qazaqy úly maqsatqa baghyndyra damytudy kýn tәrtibinde ústau abzal.
Býginde teledidarda qazaq tiline audarylghan sheteldik serialdar kóp. Biraq solardyng últ tәrbiyesine, tәuelsizdikti nyghayta týsu isine týk bermeytini dәlel tilemes dep oilaymyn. Qúzyretti úiymdar men mekemeler osy tónirekte oy jýgirtip, tarihy taqyrypty ózek etetin tizbekti otandyq kinoónimder jasaluyn úiymdastyrsa dúrys bolar edi. Bizge otanshyldyq mýddesin kózdeytin kórkem-tanymdy tuyndylar óte qajet.
Qazaqtyng ózimen birge túryp jatqan kýlli ózge júrt ókilderine de ortaq últtyq memleketin qúru iydeyasyna adal kónilmen qarap, sol jolda jan-jaqty jәne tereng týsinushilikpen ter tógip enbek etuge bel bughan barshamyzdy әrdayym úly babalarymyzdyng aruaghy qoldasyn, tәuelsizdik azamattary!
«Abay-aqparat»