Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2054 0 pikir 15 Qarasha, 2010 saghat 08:04

Sheyh Ábsattar qajy Derbisәli. Qúrban ait qútty bolsyn!

Qúrmetti músylman bauyrlar, otandastar!
Allany bir, Múhammed (s.gh.s.) payghambardy haq dep biletin músylman balasy ýshin Jaratushymyz belgilep bergen eki meyramnyng úlyghy Qúrban ait kýnderine de jettik. Alla Taghalanyng razylyghy ýshin mal shalynyp, keng dastarqan jayylyp, enbektegen sәbiyden enkeygen kәrige deyin shat-shadyman quanyshqa bólenetin búl úlyq meyram Qazaqstan júrtshylyghyna da yrys pen bereke әkelsin!

Qúrmetti músylman bauyrlar, otandastar!
Allany bir, Múhammed (s.gh.s.) payghambardy haq dep biletin músylman balasy ýshin Jaratushymyz belgilep bergen eki meyramnyng úlyghy Qúrban ait kýnderine de jettik. Alla Taghalanyng razylyghy ýshin mal shalynyp, keng dastarqan jayylyp, enbektegen sәbiyden enkeygen kәrige deyin shat-shadyman quanyshqa bólenetin búl úlyq meyram Qazaqstan júrtshylyghyna da yrys pen bereke әkelsin!

Búl kýnderding úlyqtyghy sol - múnda adam balasy óz Jaratushysyna barynsha jaqynday týsuge tamasha mýmkindik alady. Asyly, «Qúrban» sózi de arab tilinen audarghanda «jaqyn bolu», «jaqyndau» maghynasyn bildiredi. Olay bolsa, qúrbandyq shaludy tek mal soyyp, qan shygharu emes, Allanyng rahym-meyirimine qol jetkizuding bir joly dep týsingen abzal.
Qúrban shalu - sonau Ibrahim (gh.s.) payghambardan jalghasyp kele jatqan ýrdis. Búl ghibadat arqyly Allanyng yqylasty qúldary óz senimine beriktigi men berilgen nyghmetterge shýkirshiligin tanytady. Qasiyetti Qúran Kәrimde: «Allagha qýrbannyng etteri, qandary, әste, jetpeydi. Biraq senderding taqualyqtaryng jetedi» («Haj» sýresi, 37-ayat), - delingen. Ayatta qúlshylyq retinde soyylghan qúrbandyqtyng manyzdy bir sharty shynayylyq pen taqualyq ekendigi ashyq bayandalghan. Olay bolsa, mәsele Alla jolyna atalghan maldyng eti men qanynda emes, ony shalushynyng taqualyghynda. Sondyqtan da qúrban shalynyp jatqanda «Allahumma minkә uә lәke» (Ua, Alla taghalam, búl mal Senen keldi, Saghan barady) degen dúghanyng kóbirek aityluy tegin emes.
Qúrban ait kýnderi sharighat boyynsha nisap mólsherindegi, yaghny 85 g. altyngha teng aqshasy bar, basy azat, aqyl-esi býtin, jolsaparda emes, músylmangha kem-ketiksiz bir jastaghy qoydy ne eshkini yaky bir adamnan jeti adamgha deyin niyet ete otyryp eki jastaghy siyr nemese bes jastaghy týieni qúrbandyqqa shalu uәjip. Qúrbandyqtyng uәjiptigi qasiyetti Qúranda: «Rabbyng ýshin (ayt namazyn) oqy, qúrbandyq shal» («Kәusar» sýresi, 2-ayat), - dep búiyrylghan. Al әz-Payghambarymyz (s.gh.s.): «Kimde-kim mýmkindigi bola túra qúrbandyq shalmasa, bizding namaz oqityn jerimizge jaqyndamasyn!» - dep eskertken. Búl hadis qúr­ban shalu merzimin beyqamdyqpen ótkizip almaugha ýndeydi hәm sarandyq tanytyp, búiryqty oryndaudan bas tartudyng kýnә ekenin bildiredi. Ardaqty Alla elshisining (s.gh.s.) osy sýnnetine asa bayyppen qarap, shyn rizashylyqpen dúrys shalynghan mal Alla Taghala razylyghyna qol jetkizdirui mýmkin.
2010 - Otanymyz ýshin erekshe jyl. Tәuelsiz memleketter dostastyghyna mýshe elder arasynda Qazaqstan túnghysh ret 56 memleket qúramyna enetin halyqaralyq asa bedeldi - Europa Qauipsizdigi men yntymaqtastyghy úiymyna tóraghalyq etude. Álemdik ýlkendi-kishili memleketterding basshylary men iri qayratkerlerdin, sarabdal sarapshylardyng búghan qatysty bergen baghasy men pikiri meylinshe joghary. Qúrban aittan keyin Astanada osy úiymgha kiretin memleket basshylary men halyqaralyq bedeldi úiymdar ókilderining keleli bas qosuy - sammiyti ótpek. Onda әlemdik kýrdeli mәseleler qaralyp, talqylanady. Osynyng bәri jas tәuelsiz Qazaqstannyn, onyng dana basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng zor abyroyy men bedelining arqasy ekenin әlem tanyp, moyyndap otyr. Múny әrbir otan­dasymyz zor maqtanysh etip, ýlken jetistik dep biledi. Búl ýshin Alla Taghalagha sansyz maqtaularymyz ben shýkirligimiz bolsyn.
Qúrmetti músylman bauyrlar men otan­das­tar! Úlyq mereke qútty bolsyn! Ayt kýngi izgi niyetteriniz ben shalghan qúrbandyqtary­nyz­dy Alla Taghala qabyl etsin. Árbir otbasyna baqyt, bereke qonghay! Kóp últ pen úlysty Otanymyzgha birlik pen yntymaq bergey!
Jaratushy IYemiz sýiikti Qazaqstanymyz ben el qamynda jýrgen Elbasymyzdyng mereyin ýstem etip, halqymyzdyng auyzbirligin arttyra bergey! Ámiyn!

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562