«Aza Maskasy» («Maska Skorbiy») – sayasy repressiya qúrbandaryna Magadanda qoyylghan memorial. 12.06.1996 j. ashylghan. Mýsinshi E. Neizvestnyi, sәuletshi K. Kazaev.

Sovet ókimeti halyqty toz-toz qylghan sayasy nauqandarynyng myzghymas túghyryn taptyq kózqarastan, ýstem tapqa jatqyzylatyndardy jek kórushilik  sezimnen qalaghany mәlim. Qazaqstandaghy biylik jýrgizgen sayasat ýshin de el ishindegi búrynghy bas adamdar men ziyalylardyng bәri tap jauy, kedey-kepshikter ókimetining dúshpany sanatynda-tyn. Qara halyq, әdette, ókimet soyylyn soghugha beyim keledi emes pe. Sonday ahual qazirgi Aqtóbe oblysynyng Yrghyz audany aumaghynda ómir sýrgen, kenes biyligine deyin el ishinde qadirli bolghan Qarpyq biyding әuleti basyna da týsedi. Sonda, sayasy týrtpekke shydamaghan onyng balalarynyng biri, «Kishi jýz Qarakesek ruynyng Esengeldi Bayysy Qarpyq biyding bel balasy» Ospanghaly «tiguli aqboz ýiin jasau-jabdyghymen tastap, anasy Hanbiybi men qaryndasy Ánuzany at-arbagha otyrghyzyp, shaghyn dýniyesimen, bir-eki bas malymen bir týnde» ata qonysynan ýdere kóshedi.  Qyzylorda oblysyna ketipti, sóitip sol jaqta, «Qazaly audanyndaghy naghashy júrtyn panalaghan kórinedi». Ákesining jana mekeninde dýniyege kelgen, býginde zeynetker, medisina salasynyng ardageri Oryndyq Ospanghaliqyzy Qarpyq osylay deydi. Ol әuletining bastan keshken qiyndyqtaryn zertteuge jasóspirim shaghynan kirisken eken. Áuelde, ynghayy, jeke basqa tabynu әshkerelenip, sayasy repressiyagha úshyraghandardyng alghashqy legi aqtalghan «jylymyq» jyldar bolugha kerek, әkesi Ospanghalidan onyng nemere inisi Hansúltan Sýiinishәlinning Aghartu halyq komissary bolghany, ózining sol shaqta onyng Almatydaghy ýiine barghany jayynda anda-sanda eske alghanyn estiytin. (Hansúltannyng әkesi Sýiinishәli Ospanghalidyng әkesi Qarpyqtyng tughan inisi). Biraq, balalyghynan ghoy, súrastyryp, әngimeni odan әri órbitip  kórmegen. Ákesining aitqandaryna tek, eseye kele, 1960 jyly, joghary synypta oqyp jýrgeninde mәn berip, respublika bas prokuraturasyna sayasy repressiya qúrbany bolghan nemere aghasynyng deregin izdestirgen hat joldaydy. Sodan birer ay ótkende, «onday kisining familiyasy tizimde joq» degen jauap alady.

Halkom Hansúltan Sýiinishәliyn

H. Sýiinishәlinning zayyby Qatira, úly Bolat

H. Sýiinishәlinning qaryndasy Oryndyq Qarpyq

Sayasy qughyn-sýrgin jan-jaqqa shashyratqan әulet mýshelerin izdestirudi Oryndyq Ospanghaliqyzy 1961 jyly Almaty medisina uchiliyshesine oqugha týskennen keyin jalghastyrady. Aqtóbelik kurstastary arqyly súrastyryp jýrip, әkesining tughan aghasy Múhambetqaly Qarpyqovtyng úly Qalqorazdy otbasymen tabady. Nәtiyjesinde jaysyz sayasat ajyratqan bauyrlar 35 jyldan keyin qauyshady. «Qarpyqov Qalqoraz aghayym «Sosialistik Qazaqstan» gazeti arqyly izdeu salyp, 1973 jyldary Sýiinishәlin Hansúltan kókemnen qalghan jalghyz túyaq Bolat aghany, Qatira jengemizdi tauyp, didarlasyp, qatysyp» baryp dýniyeden ótti dep jazady Oryndyq Ospanghaliqyzy. Al әkesi Ospanghali  «inisining aqtalghanyn, odan jalghyz túyaq qalyp, adam bolghanyn» bilmegen qalpy 1972 jyly qaytys bolghan eken. Týrli jaghdaygha baylanysty kóp jyldar boyy Hansúltan kókesining otbasymen Oryndyqtyng ózi de qatysa almaghan kórinedi. Múnyng reti 1992 jyly keledi. Sol jyly Qyzylordadan shyghyp, nemere aghasy Hansúltannyng zayybyn Almatygha arnayy izdep barady. Tabady, Qatira jengesine sәlem beredi. Alghash kórgennen-aq jatyrqamay: «Aghana kózdering úqsaydy eken», – dep, jyly qarsy alghan jengesi oghan basynan keshkenderinen syr shertedi.

Narkom Hansúltan Sýiinishәlindi Almatynyng Furmanov kóshesindegi 120-ýide 1938 jylghy 8 tamyz kýni tútqyndapty. Ol múnda otbasymen (26 jasar әieli Qatira Mahmútqyzy, eki jasar úly Bolat, bir ailyq qyzy Sholpan, toghyz jasar qaryndasy Shәmsiya Omarghaliyevamen) birge túratyn.  «Halyq jauyna» ainalghan ýkimet mýshesining әieli men bala-shaghasy artynsha ýiden quylyp, әldebir jertólege úilyghady. Kýzdi kýni jendetter «otanyn satqan opasyz otbasynyng mýshesi» retinde Hansúltannyng jetkinshek qaryndasyn balalar ýiine әketedi, zayybyn, sәbiylerding qyzylsha shyghyp qatty auyryp jatqanyna baylanysty ghana kidirip, ertenine qamamaq bolady. Múny estigen jezdesi Qatirany syrqat balalarymen at-arbasyna otyrghyzyp alyp, týndeletip Úighyr audanyna alyp ketedi.  Qatira Sýiinishәlina aidaludan sóitip qútylady, sodan beri taghdyr basqa salghan nebir qiynshylyqtargha tózip, ilalap kýnin kórip jýredi. Qyzy qyzylshadan shetinep ketken, úlyn, azamatynyng amanatyn, el-júrttyng arqasynda, әiteuir, aman-esen ósiredi. Jeke basqa tabynu әshkerelengen shaqta, qazaqtyng aqyn qyzy Mәriyam Hәkimjanovanyng jol siltep kómektesui arqasynda, qúzyrly organdargha hat jazyp, jazyqsyz jazalanghan kýieuin izdestiredi. Izdenisi nәtiyjeli bolady. Sovet Odaghy Jogharghy sotynyng Qylmystyq ister jónindegi sot alqasy qylmys qúramy dәleldenbegen dep tauyp, Hansúltan Sýiinishәlindi 1955 jylghy 7 qyrkýiekte aqtaydy. Osylay, taghylghan aiyptyng negizsiz boluyna baylanysty, KSRO Ishki ister halyq komissariaty (NKVD) janyndaghy Erekshe Mәjilisting 1940 jylghy 11 mausymdaghy qaulysynyng kýshi joyylady.  Jazyqsyz jazalanghan qughyn-sýrgin qúrbanynyng otbasyna Almatydan Kommunist danghyly boyyndaghy ýilerding birinen pәter beriledi. Sol pәterde túryp Hansúltannyng úly Bolat auylsharuashylyq institutyn bitiredi de, Almaty oblysynyng Enbekshiqazaq audanynda agronom bolyp enbek etedi. Al azamatynyng amanatyn aman-esen ósirip jetkizgen jary Qatira Mahmútqyzy eki nemere sýiip, sol pәterde 1993 jyly dýnie salady.

Oryndyq apay ózining sayasy qughyn-sýrgin qúrbany bolghan nemere aghasynyng qasiret shekken otbasy jóninde әngimeley otyryp, onyng ómirderegin qalay izdestirgenin  aityp berdi. «Mening qolyma 2001 jyly shyqqan «Qazaqstan Respublikasynyng Bilim ministrleri» degen kitap tiydi. Ondaghy bar-joghy alty jol dereknamada «qughyn-sýrginge úshyraghan. Aqtalghany turaly esh derek tabylmady» dep jazylypty.  Osy sózder janyma qatty batty. Aqtalmaghany qalay? Artynda qalghan jalghyz túyaghy Bolat aghany izdep, taghy da Almatygha sapar shektim, Almaty oblysynyng Enbekshiqazaq audanyndaghy Týrgen kentinde túratyn aghaydyng qolyndaghy derekterdi aldym. Qauipsizdik komiytetining Aqtóbedegi, Almatydaghy departamentterine bardym. 2004 jyly  Almaty  qalalyq departamenti maghan ózderinde bar mәlimetter men qújattardyng kóshirmelerin, Hansúltan kókemning pasportyn, әskery biyletin, kәsipodaq biyletin, Leningradtaghy Býkilodaqtyq kommunistik uniyversiytette oqyghany turaly kuәlikting týpnúsqalaryn joldady. Sonda men stalindik repressiya qúrbany bolghan bauyrym tirilip kelgendey әserde boldym», – dedi. Almaty  qalalyq prokuraturasy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau  turaly 1993 jylghy 14  sәuirdegi (2000 jylghy 30 qarashada tolyqtyrular engizilgen) QR Zany negizinde 2005 jylghy 1 nauryzda Sýiinishәlin Hansúltannyng isin qayta qarap, (1955 jylghy KSRO JS Qylmystyq ister alqasynan keyin aragha qyryq shaqty jyl salyp baryp, ekinshi ret) aqtaghan eken. Qolyna jana sheshim tiygen song Oryndyq apay eri Orynbor Júbaniyazovpen birge aghasynyng ómir jolyn janghyrtqan jәne ózining izdenisteri kezinde jәrdem bergen mekemeler men azamattargha alghysyn bildirip,  maqalalar jazady. Jazghandary respublikalyq «Egemen Qazaqstan», Qyzylorda oblystyq «Syr boyy» gazetterinde jariyalanady. Qyzylorda oblystyq «Qogham TV» telearnasy arnayy habar beredi. Kónilin qanaghattanghandyq sezim biyleydi: «Atpal azamat, memlekettik dәrejedegi túlgha Sýiinishәlin Hansúltan kókemning ruhy pәk, ary taza kýiinde qazaq halqyna, eline, jerine, úrpaghyna qayta oraldy».

Endi biz de onyng ómir jolyna qújattargha sýiene otyryp kóz jýgirteyik. Halyqaralyq «Memorial» qoghamy Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiyteti Almaty qalasy boyynsha Departamentining habaryna sýienip, derekter bazasynda jariya etken qysqasha mәlimette ol (Suinchalin Hansultan) 1905 jyly Aqtóbe oblysy Yrghyz audanyndaghy  Yrghyzda dýniyege keldi, «bilimi bastauysh, halyq komissary» dep kórsetilgen. Múny Oryndyq Ospanghaliqyzynyng qolyndaghy derektermen bylay tolyqtyryp: Hansúltan Sýiinishәliúly 1905 jylghy tamyzda Aqtóbe guberniyasynyng Yrghyz audanyndaghy Aqtoghay eldi mekeninde (1937 jyly toltyrylghan tútqyn anketasyndaghy derek boyynsha – № 9 auylda) tughan dep naqtylaugha bolady (2004 jyly jaryq kórgen «Qazaqstannyng halyq komissarlary. 1920–1946» ómirbayandyq anyqtamalyghynda: «Sýiinishәlin Súltan (Hansúltan) Sýiinishәliyúly Aqtóbe oblysy Yrghyz audanynda mal ósirushi otbasynda tughan» delinedi). Hansúltan jeti jasqa kelgende anasy dýnie salady, sosyn әkesi Sýiinishәli otbasy qamymen 1912 jyly Shalqar qalasyna qonys audarady. Sonda bes jylday túrghandarynda  úly mektepte oqyp, oryssha 2 klastyq, músylmansha 3 klastyq bilim alghan. 1917 jylghy Aqpan revolusiyasy men Qazan tónkerisi Hansúltannyng Shalqarda ótkizgen jetkinshek shaghyna tura kelipti. 1918 jyly olar tughan auylyna qayta oralady. Sol jyly, 13 jasynda,  Hansúltan әkesinen airylghan. Sodan ýsh jylday, onyng ishinde 1919–1921 jyldarghy eldi jaylaghan asharshylyq kezende, aghayyndarynyng arasynda mal baghyp, auyl sharuashylyghynyng týrli júmysyna qolghabysyn tiygizip jýredi de,  1921 jyly qaytadan Shalqargha barady. Múnda jasóspirim Hansúltan әrtýrli jaldamaly júmysqa jegiledi. Anyqtamalyqtardan mәlim derekterge qaraghanda: 1921–1923 jyldary poshta tasushy,  qalalyq milisiya qyzmetkeri bolghan.  Oryndyq Ospanghaliqyzynyng anyqtap naqtylauy boyynsha: poshta-telegraf kontorynyng hat tasushysy kezinde komsomolgha ótip, Shalqar temirjol mektebinde oqidy, odan  Shalqar milisiya bóliminde jornalshy bolyp isteydi.  Odan keyingi ómir joly partiya-komsomol túrmysymen tyghyz baylanysta órbiydi.

Atap aitqanda, 1924–1925 jyldary – Aqtóbe kenes-partiya mektebining tyndaushysy, sonda oqyp jýrgeninde, 1924 jyly, Kommunistik partiyanyng mýsheligine kandidattyqqa qabyldanyp, 1925 jyly mýshesi bolady. Sol jyly әueli Shalqar ýiezdik komsomol komiyteti sayasi-aghartu bólimining mengerushisi, sosyn hatshysy bolyp isteydi. 1926–1927 jyldary Qarsaqpay ýiezdik komsomol komiytetining hatshysy bolyp, 1928 jyly Qostanaygha auysady. Múnda aldymen okrugtik komsomol komiytetinde taratu bólimining mengerushisi, odan okrugtik partiya komiytetinde kóshpeli partiya mektebining jetekshisi jәne ýgit-nasihat bólimi mengerushisining orynbasary bop isteydi. Sodan song IY.V. Stalin atyndaghy Býkilodaqtyq kommunistik uniyversiytetke týsip,  Leningradta ýsh jyl oqidy da, 1932 jyly «Pribalhashstroy» aupartkomy mәdeniyet jәne nasihat bólimining mengerushisi qyzmetine keledi. Sosyn 1933 jyldyng sәuirinen Almaty oblystyq partkomynda eki aiday nasihat sektorynyng mengerushisi, 1933–1936 jyldary Ridder qalalyq partkomynda mәdeniyet jәne nasihat bólimining mengerushisi, hatshynyng orynbasary, ekinshi hatshy bolady. 1936–1937 jyldary Mәskeudegi Jogharghy partiya mektebinde oqyp keledi de, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining bólim mengerushisi, 1937 jyldyng jeltoqsanynan 1938 jyldyng mausymyna deyin Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Halyq aghartu halkomy lauazymynda isteydi.

Sosyn Qazaqstannyng halyq komissary, yaghny respublika ýkimetining mýshesi dәrejesindegi aituly azamat Hansúltan Sýiinishәliúly ómirining qasiretti betteri bastalady. 1938 jylghy mausym aiynda «qyraghy» kommunister ony «últshyl-fashistermen baylanysta bolghany ýshin» partiyadan shygharady. (Naqty qay «últshyl-fashispen»? Bәlkim, aqpanda atylyp ketken, ózine deyin halyq aghartu narkomy bolghan Temirbek Jýrgenovpen baylanysy boldy der? Ekeui jerles eken dep pәle jabulary da yqtimal ghoy). Aragha bir aidan sәl astam uaqyt salyp, tamyzdyng 8-i kýni Hansúltandy NKVD-ning Almaty qalasy boyynsha basqarmasy tútqyngha alady. Sodan eki jylgha juyq, qisynsyz jalanyng qiiyn qúpiya qyzmet esh keltire almaghandyqtan bolugha kerek,  ýkim shygharylmay, sarylyp týrmede jatady. Aqyry, 1940 jylghy 11 mausymda KSRO  Ishki ister halyq komissariaty janyndaghy Erekshe Mәjilis: «Suinchalin Hansultan antisovettik últshyldyq úiymgha qatysqany ýshin enbekpen týzeu lagerine bes jyl merzimge qamalsyn, merzim 1938 jylghy 8 tamyzdan sanalsyn», – degen qauly alady.

«Memorial» jariyalaghan anyqtamagha qaraghanda, Hansúltan Sýiinishәliúlyna Resey Kenestik Federativtik Sosialistik Respublikasy Qylmystyq kodeksining әigili 58-shi babynyng tórt tarmaghy boyynsha aiyp taghylghan. 2-tarmaq: qaruly kóterilis nemese biylikti basyp alu maqsatymen basyp kiru; 7-tarmaq: memlekettik ónerkәsipti, transportty, saudany, aqsha ainalymyn nemese nesie jýiesin, sonday-aq kooperasiyany mekemeler men kәsiporyndardy kontrrevolusiyalyq maqsattarda tiyisinshe paydalanu nemese olardyng qalypty júmysyna qarsy әreket etu jolymen búrynghy menshik iyelerining nemese mýddeli kapitalistik úiymdardyng paydasy ýshin aqsatu, yaghny ónerkәsiptik sabotaj; 8-tarmaq: sovet ókimetining ókilderine nemese revolusiyashyl júmysshy jәne sharua úiymdarynyng qayratkerlerine qarsy terrorlyq aktiler; 11-tarmaq: osy tarauda eskerilgen qylmystardy dayarlaugha nemese jasaugha baghyttalghan kez kelgen úiymdyq qyzmet olardy jýzege asyrghangha teng sanalady... 58-babtyng atalghan tarmaqtarynda kózdelgen qylmys týrlerining bәrining jazasy atyp tastau dep kórsetilgen. Alayda NKVD-ning Erekshe Mәjilisi Almatydaghy basqarmasynyng Sýiinishәlinge eki jyl boyy naqty aiyp tagha almaghanyn eskergendikten jenildetu sharasyn qoldansa kerek, tútqyndy shamaly merzimge erkinen aiyrumen shekteledi de, enbekpen týzetip alu ýshin Magadandaghy «halyq jaularyn» «qayta qúiyp-soghu, qayta taghalau, qayta shyndau maydanyna» jiberedi.

Magadan qalasy Sovet Odaghynyng soltýstik-shyghysyndaghy tabighy baylyqtardy iygeruge oray, atap aitqanda, Kolyma ózeni angharynan altyn óndirisin ashugha kiriskendikten, 1929 jyly salyna bastaghan. Jalpy, sol ólkedegi eng birinshi altyndy patsha ókimeti túsynda, 1915 jyly,  Kolymanyng Srednekan degen salasynan jeke-dara altyn izdeushi Bary Shafigulin degen tatar jigiti tapqan bolatyn. Alayda revolusiyalyq oqighalar saldarynan búl derek úzaq uaqyt nazardan tys qalyp keldi de, kenes ókimetining 1926,  1928 jәne 1930  jyldarghy ekspedisiyalary ólkening osy baghaly metalgha bay ekenin jәne onyng jatqan audandaryn aiqyndady. Sodan song baryp ony sayasy repressiyagha ilikkenderding kýshimen keng kólemde óndiru qolgha alyndy. 1932 jyly, yaghny búdan 85 jyl búryn, Magadanda NKVD-ning GULAG jýiesine kiretin Sevvostlag – Soltýstik-Shyghys enbekpen týzeu lageri (ITL) qúryldy. Hansúltan Sýiinishәlinge 1940 jylghy 11 mausymda ýkim kesken NKVD janyndaghy Erekshe Mәjilisting qaulysynan jasalghan kóshirmening astyna qolmen «Sevvostlag – Kaz.SSR, № 9/13/46775  23/VI–40 g.» degen jazu týsirilipti. Búl jazudy tútqynnyng 1940 jylghy 23 mausymda Qazaqstannan Soltýstik-Shyghys lagerine jóneltilgenin kórsetedi dep úghugha bolar. Sóitip, Hansúltan jazasyn óteu ýshin Kenester Odaghynyng tabighaty asa qatal, mәngi tong basqan Teristik Qiyryndaghy enbekpen týzeu lagerinde jazalaushy-aydauyldardyng qadaghalauymen tәuligine on alty saghat boyy altyn men qalayy óndiru maqsatynda auyr da azapty  júmys isteuge mәjbýr bolghandar arasyna týsedi...

Qatira Sýiinishәlinagha eri 1955 jyly aqtalghannan keyin, 1956 jylghy 16 aqpanda onyng ólimi turaly anyqtama berilgen eken, sol anyqtamada Hansúltan Sýiinishәlin Magadan oblysyndaghy Susuman poselkesinde 1941 jylghy 3 qantarda jýregining sal auruyna úshyrauynan (paralich serdsa) qaytys boldy delinipti. Magadan tozaghyn bastan keship kelgen jazushy Varlam Shalamovtyng «Kolyma әngimelerin» oqyghanda, stalindik zamandaghy lageri túrmysynyng sau adamdy jyp-jyldam qatardan shygharyp tastap túrghanyna kózimiz jetedi. Degenmen, «jylymyq» jyldary berilgen jogharydaghyday anyqtamalarda shyndyqty әdeyi búrmalap kórsetu әdetke ainalghanyn esten shyghara almaymyz, búl býginde qúpiya emes. Sondyqtan, Sýiinishәlinning Magadanda bar bolghany jarty jyl ishinde tapqan «jýrek paralichinin» astarynda Sevvostlagta qoldanylyp túrghan atyp tastau sekildi repressiyalyq shara jatuy da mýmkin ekeni eshqanday kýmәn tughyzbaydy.

Qalay bolghanda da, memleket qayratkeri Hansúltan Sýiinishәliúly sayasy qughyn-sýrginning jazyqsyz qúrbany boldy. Ras, stalinizm әshkerelenisimen aqtaldy. Biraq ol shyn mәninde reabilitasiyalanghan túlgha qataryna jata qoyar ma eken... Reabilitasiyanyng týpki mәni qazaqsha «aqtau» termiyni beretin úghymnan góri kenirek, ol qúrbannyng jazyqsyz jazalanghanyn moyyndau ghana emes, oghan taghylghan aiyptardy alyp tastap, onyng búrynghy qúqtaryn resmy týrde tolyq qalpyna keltiru, masqaralanghan túlghanyng ózine jabylghan jalagha deyingi eshtenemen bylghanbaghan ar-ojdany men bedelin qalpyna keltiru, túlghanyng zansyz jauapqa tartyluy saldarynan joghaltqan qúqtary men jetistikterin ózine qaytaru bolsa kerek. Alayda ómirde joq jandargha qatysty búlardy jýzege asyru mýmkin emes ekeni belgili. Endeshe, stalinizm qúrbany  Hansúltan Sýiinishәlinning adal esimin ardaqtaudyng keltirilgen úghymdargha parapar keletin basqa joldaryn oilastyrghan jón bolar edi. Aytalyq, onyng birden-bir izdeushisi Oryndyq Ospanghaliqyzy aityp jýrgendey, tuyp-ósken, qyzmet etken ónirlerindegi qala ne basqa eldi mekennen bir kóshege yaky mektepke atyn beru mәselesin qarastyrghan dúrys. Eger osyny retimen sheshsek, múnyng eli ýshin ayanbay enbek etken, belsendi qyzmeti ozbyrlyqpen ýzilip,  armanda ketken bozdaqty layyqty úlyqtaytyn, әri úrpaq tәrbiyesine paydaly, abyroyly is bolary sózsiz.

Beybit QOYShYBAEV, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz