Núra Matay. Últtyq Sanaq: ... Qazaq qansha bolar edi?
Allagha shýkir, Atamekenindegi Alashtyng sany 63.9% payyzgha jetipti. «Bórili bayraq kóterse, qozym keter qaydaghym», dep Sýiekeng aitqanday, bir jarym jyldan keyin naqtyraq aitqanda, bir jyl bes aidan keyin qortyndysyna qolymyz jetken últtyq sanaqtyng esebi esimizge biraz jaytty týsirdi.
Ótken ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynúly 6 mln.-gha jettik degen sózin sarghayghan tarihtyng betterinen oqydyq. Odan keyin oryn alghan tarihy jaghdaylar sanaq degende esimizge týse berdi. 1916 jylghy kóterilis, aq pen qyzyldyng ortasynda qoyday qyrylghan qyr qazaghy, aghy ayamay, qyzyly qyrghan song qughyn men qorlyqqa tózbey aua kóshken el kindik júrtynda otyrar bolsa, qazaqtyng sany qansha bolar edi? shirkin!
Býgingi úrpaq ýshin bәri tariyhqa ainalghanmen últ jýregindegi jaranyng orny jazylmaghanyn ony emdeu eshkimning esine kirmey jýrgenin eskersek, azamat soghysy jyldaryndaghy, «jana ekonomikalyq sayasat» kesirinen 1921-1922 jyldary ashtyqtan aruaqqa ainalyp, sýiegi aqjonqa bolyp arqanyng dalasynda shashylyp qalghan qazaq әr qazaq úrpaghyn býginge ilindirgen de qazaqtyng sany qansha bolar edi? Oi, dýniye-ay.
Allagha shýkir, Atamekenindegi Alashtyng sany 63.9% payyzgha jetipti. «Bórili bayraq kóterse, qozym keter qaydaghym», dep Sýiekeng aitqanday, bir jarym jyldan keyin naqtyraq aitqanda, bir jyl bes aidan keyin qortyndysyna qolymyz jetken últtyq sanaqtyng esebi esimizge biraz jaytty týsirdi.
Ótken ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynúly 6 mln.-gha jettik degen sózin sarghayghan tarihtyng betterinen oqydyq. Odan keyin oryn alghan tarihy jaghdaylar sanaq degende esimizge týse berdi. 1916 jylghy kóterilis, aq pen qyzyldyng ortasynda qoyday qyrylghan qyr qazaghy, aghy ayamay, qyzyly qyrghan song qughyn men qorlyqqa tózbey aua kóshken el kindik júrtynda otyrar bolsa, qazaqtyng sany qansha bolar edi? shirkin!
Býgingi úrpaq ýshin bәri tariyhqa ainalghanmen últ jýregindegi jaranyng orny jazylmaghanyn ony emdeu eshkimning esine kirmey jýrgenin eskersek, azamat soghysy jyldaryndaghy, «jana ekonomikalyq sayasat» kesirinen 1921-1922 jyldary ashtyqtan aruaqqa ainalyp, sýiegi aqjonqa bolyp arqanyng dalasynda shashylyp qalghan qazaq әr qazaq úrpaghyn býginge ilindirgen de qazaqtyng sany qansha bolar edi? Oi, dýniye-ay.
Jiyrmasynshy jyldardyng ayaq túsynda «asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» dep aspannyng astyn úrangha túndyryp Alash balasynyng aldyndaghy asyn, qoradaghy qoyyn jylan jalaghanday siyryp, syrypy tartyp alyp, 1931-1933 jyldary býtin bir últty qyrghyngha úshyratqan sholaq belsendilerding keshirilmes kýnәsi men jat biylikting aiuandyghy bolmaghanda, qazaqtyng sany qansha bolar edi? Átten...
Eldi «shúlghaudan shyqqan shuashtar men teksizden tughan tezekbastar» biylep, tóstegen almaghayyp uaqyttyng qazaqqa әkelgen qasiretining zory - sayasy repressiya. Býgin de bas kóterer bir úldyng tabylmay, tolaghay túlghasyn saghynghan elding ishten tynyp, óz ishine enip, býrkenip alghanynyng da týp sebebi sol asylzada tektilerding tym qúrysa, tughan jerden topyraq búiyrmaghanyn da jatsa kerek. Basy kesilgen, jýregi júlynghan júrt «túrymtay túsynda balapan basynda» shilding qiynday shashyrap, әr qamytqa ghaziz bas ketpegende qazaqtyng sanasy qanday, sany qansha bolar edi? Qayran da mening qonyrym!
Ekinshi dýniyejýzilik soghysta «Stalin ýshin» sheyit bolghan buynnyng artynda jesiri men jetimi qaldy. Erkek kindiktining bәri maydangha attanyp, sol ketkennen mol ketti. Qaytyp oralghany jarymjan, mýgedek bolyp shermende ketti. Sanaqtyng qortyndysy eldegi erler sany 7712,2 myng adamdy, әielder - 8297,4 myng adamdy qúrap otyr deydi. Ózgesin alyp tastaghanda, bosagha attap kelin bolyp, bala sýimey, Ot anasy bola almay jýrgen qazaq qyzdarynyng ýles salmaghynyng da kóp boluy kónilge qayau. «Otyrghan qyz ornyn tappaydy». Emirenip bala sýimegen әiel zatynyng boyynan uaqyt ótken sayyn analyq meyirimdilik pen әielge tәn izgi qasiyetting qarasy azaytyny kerisinshe, onyng ornyn ózimshildik pen órkókirektik, jeke basyn kýii ýshin qolynan kelgenin istep baghatyn psihologiya basatynyn shyqqyr kózimiz kórip keledi. Bәlkim, eki әiel aludy ata jolymen zandy etuge baylanysty bastamalardyng týbinde últtyng bolashaghyna degen alang kónil jatqan shyghar. Qarghys atqyr, súm soghys bolmaghanda, jetim jylamay, jas kelinshek jesir qalmaghanda qazaqtyng sany qansha bolar edi? Qarghys atsyn, qyzyldar!
Jeltoqsan jaqyndaghan sayyn jylda jýregindi syzdatatyn «Jeltoqsan» últ-azattyq kóterilisinde qyrshyn ketken bozbala men boyjetken shanyraq kóterip, shalqyp otyrsa, qazaqtyng sany qansha bolar edi? Qayran bozdaq!
On millionnan asyp jyghyldyq. Búghanda myng tәube! Qazaqtyng suyn iship, asyn jep otyrghan etnostardyng ishinde sanaqtyng deregi boyynsha, Ózbekter men Úighyrlardyng sany ósipti. Ózbekter sany 23,3%-gha ósip, 457,0 myng adamdy, úighyrlar - 6,8%-gha ósip, 224,7 myng adamdy qúrap otyr eken. Jer atauy men qala atauyna qasarysyp, qarsy shyghuda aldyna jan salmaytyn jerlesterimizding sany azayyp keledi eken. Orystar sany 15,3%-gha azayyp, 3793,8 myng adam ghana qalypty. Endi, qaytsin, irgesinde ayday aqyrghan atajúrty jatsa, esi bar da elin tabady ghoy. «Er tughan jerine, it toyghan jerine» degen maqal olarda da bar shyghar bәlkim.
Bir qyzyghy, EQYÚ nyng tóraghalyghyn toleranttylyqpen, tózimdilikpen basqaryp otyrghan qazaq biyligi mahabbatpen aitatyn 150 últtyng sanyn kóre almadyq. Sanaq qortyndysy nemis, ukraiyn, tatarlardyng sanyn aita kelip, basqa etnostar - 4,8%-gha azayyp, 721,7 myng adamdy qúrap otyrghanyn anyqtapty.
Bizding oiymyzsha, qazaqtyng sany býgingi baghamnan da joghary boluy kerek edi. Oghan birinshi sebep, sanaqtyng kezinde esepke ilinbey qalghan qazaqtardyng kóptep úshyrasuy bolsa, ekinshisi, qazaq biyligining shetelderdegi qazaqtardy kóshirip alu jónindegi strategiyalyq sayasatynyng songhy jyldary bәsensip qalghandyghy. Árkim biledi, Qytay men Qazaqstan arasyndaghy ekonomikalyq jәne sayasy qarym-qatynastardy paydalana otyryp, Qytaydaghy 1,5 mln. Qazaqtyng tym qúryghanda jartysyn kóshirip әkelip, qonystandyrugha elimizding qay jaghynan alsanyz da әleueti jetetini anyq. Búl jerde barlyghy últtyq mýdde men últtyq niyetting kemshindigining kem boluy demeske laj joq. Myrzalardyng óti jarylyp ketpes. Atamekenin ansaghan, esil bauyrlar!
Sanaq aighaqtaghan 63,9 payyz qazaqtyng songhy on jyl ishindegi ósimi tikeley auyldan bolyp otyr. Mine, qala halqynyng sany 206,6 myng adamgha nemese 2,4%-gha, al auyl halqy 821,7 myng adamgha nemese 12,6%-gha ósti. Yaghny últtyng ósimin saqtap otyru ýshin qazaqty qalalandyrugha baylanysty jeke memlekettik baghdarlamalar jasaluy qajet degen sóz. Yaghny ýlken qalalardy ainala qonystanyp jatqan qazaqtardyng jaghdayyn qazaq biyligi kýn tәrtibinen týsirmeygh jedel sheshiluin oilastyrghany jón. Sebebi, múnyng artynda últtyng ósimi, sapaly úrpaq, qala últy bolyp qalyptasu, týrli salalardaghy últtyng ýlesining ósui, sapaly últqa ainalu sekildi úzaq merzimdi, qanday biylik bolmasyn basyn qatyruy tiyis mәseleler jatqanyn әste esten shygharmaghan dúrys. Ós, qazaq, ós!
«Abay-aqparat»