Aqqaghaz Dosjanova – Mәskeude bilim alghan qazaqtyng alghashqy dәriger qyzdarynyng biri. Biyl halqymyzdyng túnghysh aq halatty abzal jany atanghan ayauly túlghanyng tughanyna 115 jyl tolyp otyr. Bir ókinishtisi, arpalysqa toly HH ghasyr basynda qazaqtyng derbestigin ansap, sol jolda bastaryn bәigege tikken últymyzdyng birtuar úldary Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanovtarmen birge jýrip, últjandy aghalarynyng alaqanynyng jyluyn sezinip, últ shanyraghynyng uyghyn qadaugha qatysqan, qazaq qyzdarynyng arasynan alghash bolyp júldyzday jarqyrap, «qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bolugha úmtylghan» Aqqaghaz Dosjanovany býgingi úrpaq bile bermeydi.

Túrar Rysqúlov 100 som stiypendiyany ne ýshin taghayyndady?

Aqqaghaz Dosjanova – Mәskeude bilim alghan qazaqtyng alghashqy dәriger qyzdarynyng biri. Biyl halqymyzdyng túnghysh aq halatty abzal jany atanghan ayauly túlghanyng tughanyna 115 jyl tolyp otyr. Bir ókinishtisi, arpalysqa toly HH ghasyr basynda qazaqtyng derbestigin ansap, sol jolda bastaryn bәigege tikken últymyzdyng birtuar úldary Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanovtarmen birge jýrip, últjandy aghalarynyng alaqanynyng jyluyn sezinip, últ shanyraghynyng uyghyn qadaugha qatysqan, qazaq qyzdarynyng arasynan alghash bolyp júldyzday jarqyrap, «qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bolugha úmtylghan» Aqqaghaz Dosjanovany býgingi úrpaq bile bermeydi.

Túrar Rysqúlov 100 som stiypendiyany ne ýshin taghayyndady?

IYә, shynynda, Alash ziyalylary alaqanynda ayalap ústaghan, sonau 1922 jyly Týrkistan respublikasy Halyq komissarlar Kenesining tóraghasy qyzmetinde jýrgen Túrar Rysqúlovtyng ózi janyna jaqyn tútyp, jýrek jyluyn berip, kenesting arnayy qaulysymen 100 som kóleminde stiypendiya taghayyndatqan Aqqaghaz Dosjanova kim edi? Alash ardaqtylary nege ony janyna jaqyn tútty?
Ángimeni әriden bastayyq. Aqqaghaz Dosjanova – 1893 jyly Aqtóbe uezine qarasty Bórte bolysynyng 5-shi auylynda auqatty sharua otbasynda dýniyege keldi. Anasynan erte airylyp, aghasy Saghyndyqtyng tәrbiyesinde ósti. Reti kelgende aitu kerek, Aqqaghaz Dosjanovanyng bilim aluyna, dәriger degen qasterli mamandyqty tandauyna aghasy Saghyndyq Dosjanovtyng yqpaly zor. Óitkeni, Saghyndyq Dosjanov zamanynda Alash ardaqtylarynyng senimdi serigi bolghan, pedagogtik bilim alghan, Alashorda qozghalysynyng batys qanatyn basqarghan, Qyrghyz Halyq komissarlar Kenesinin, ortalyq atqaru komiytetining mýshesi, Torghay oblystyq halyq aghartu komissary qyzmetterin atqarghan, osy oblystaghy 1917 jyly 2-8 sәuir men 20-25 tamyz kýnderi ótken qúryltaydy úiymdastyrushylardyng biri boldy. Aghasynyng jetekshiligimen Aqqaghaz Dosjanova Orynbor gimnaziyasyna oqugha týsip, ony 1914 jyly ýzdik baghamen bitirip shyghady. Búl jóninde «Orenburgskiy Vestniyk» gazeti arnauly maqala jazyp, gimnaziyada ozat oqyghan alghashqy qazaq qyzynyng jetistigin erekshe atap ótedi. Sebebi ol zamanda qazaq oqyghandary, onyng ishinde qazaq qyzdarynyng arasynan bilimge iyek artqandar joqtyng qasy bolatyn. Aqqaghaz Dosjanova sol uaqytta «qazaq qyzdary qaranghy, qazaq oqymaydy» degen qatyp qalghan qasang qaghidany búzyp, alghash bolyp bilim órine úmtylghan qazaq qyzdarynyng biregeyi boldy. Bilimge qúshtar, zerek, zerdeli qazaq boyjetkeni Orynbordaghy gimnaziyany oidaghyday tәmәmdaghan son, Mәskeudegi joghary әielder kursyna oqugha týsti. Múnaraly Mәskeuge jol tartqan qarshaday qazaq qyzynyng búl bastamasy zamanynda erlikpen para-par sanaldy. Óitkeni búl uaqytqa deyin qazaq balalarynyng Mәskeu týgil, óz elinde oqugha mýmkindigi joq-tyn.

Mәskeude bilim alghan qazaq boyjetkeni

Mәskeu sanaly qazaq qyzyn tek bilim nәrine susyndatyp qana qoymay, zerdeli jastyng zeyinin keneytip, ýlken ómir jolyna ýiretti. Oi-sanasy ósti. Orys qúrbylarymen qatar jýrip, ol Mәskeude bilim alyp jatqan músylman studentteri – tatardyn, әzirbayjannyng jәne Shyghystyng basqa da últtarynyng jastarymen tyghyz bauyrlastyq qarym-qatynasta boldy. Bauyrlas halyqtardyng bostandyghy men tendigin, tútastyghyn tu etip músylman jastarynyng arasynda ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizdi. Mәskeudegi tatar studentteri qoghamynyng belsendi mýshesi boldy. Orys tiline jýirik, mәdeniyetine qanyq qazaq boyjetkeni 1917 jyly aqpan aiynda Mәskeuding tatar slobodkasyndaghy medresede búratana halyqtardyng patsha ókimeti ezgisinen azat etilgeni turaly orys tilinde bayandama jasady. Aqiqatyn aitqanda, Aqqaghaz Dosjanova Mәskeudegi músylman jastarynyng kósh basynda túrdy. Aytar oiyn jasqanbay ashyq aitty, músylman bauyrlardyng sózin sóiledi. Qaladaghy qoghamdyq júmystargha belsene aralasty. Sóitip jýrgende Aqqaghaz Dosjanova nauqasqa shaldyqty. Joldastarynyng kómegimen klinikada emdelip, mәskeulik dәriger, professor Pletnovqa kóringenimen de nauqasynan aiygha almaghan son  tughan jer topyraghyna oralugha mәjbýr boldy. Osylaysha talapty boyjetken 1918 jyldyng qonyr kýzinde kurstyng «qayyrymdy medbiyke» bólimin asyghys ayaqtap, atamekenge ayaq basty.
Elge oralyp, bir jylday auylda tynyghyp, densaulyghyn týzep alghan armanshyl boyjetken әreketsiz otyrudy jón kórmedi. Mәskeude birer jyl oqyp kelgeni bar, bilim nәrine tolyq susyndap ýlgermegen talapty jas qaytse de bilim alugha, óner ýirenuge qúlshyndy. «Talaptygha núr jauar» demekshi, sol jyly bilimge inkәr jýrekting armany oryndalyp, Aqqaghaz Dosjanova Tomsk qalasyndaghy dәrigerlik institutqa oqugha týsti. 1921 jyly bilim ordasyn oidaghyday tәmәmdaghan bolashaq dәriger osy jyly Semey oblysynyng Abay audanyna kelip, tәjiriybeden ótti.

Tashkent: tәlimdi ghúmyr, iygilikti is...

Tekti túlghalar tughan topyraqta tәjiriybeden ótken boyjetken Tomskige qaytyp oralghysy kelmeydi. Oily qyz oilana kele, aqyl tarazyna salyp bar qazaq ziyalylary bas qosyp, tize biriktirip jatqan Tashkentke barudy jón kóredi. Sóitip 1920 jyly tәuekelge bel buyp, Tashkentke kelip Orta Aziya jastaryna arnap ashylghan Týrkistan memlekettik uniyversiytetining dәrigerler fakulitetine qújat tapsyrady. Mine, Aqqaghaz Dosjanovanyng qazaq ziyalylarymen dostyghy, aghaly-qaryndasty syilastyghy, últjandylyghy, jastargha degen qamqorlyghy, mamandyghyna degen erekshe qúshtarlyghy osy Tashkentte bastaldy. Oqy jýrip, óz mamandyghy boyynsha qyzmet etti. Sabaqtan tys uaqytynda qalalyq akusherlik-giynekologiyalyq klinikada ordinator bolyp júmys istedi. Qoghamdyq júmystardy da nazardan tys qaldyrmady. Reti kelgende aitu kerek, Aqqaghaz Dosjanovanyng Tashkentte jýrgende qúshtarlana kirisken iygi isterining biri – panasyz balalardy qamqorlyghyna alyp, olardy balalar ýiine ornalastyrumen ainalysty. Orynbor, Jizaq, Samarqand, Búqar qalalarynan jinalghan jetimderdi qarsy alyp, shúghyl jәrdem kórsetu tobyna jetekshilik etti. «Bir balanyng mandayynan sipasan, myng perishte kýlip túrady» demekshi, bir emes birneshe balagha jýrek jyluyn bergen aq halatty qazaq qyzynyng búl isin biyik parasat demey kóriniz!...

Súltanbek Qojanovtyng ýiinde ótken mereke...

1922 jyly Aqqaghaz Dosjanova kópten kýtken, aq armanyna ainalghan Týrkistan memlekettik uniyversiytetin tәmәmdady. Dәriger mamandyghyn qazaq qyzdary arasynan alghashqylardyng biri bolyp iygergen qazaq boyjetkenining búl quanyshy Tashkent shaharynda «Jogharghy basqysh mektepti, SAGU-ding medisina fakulitetin bitirgen býkil shyghystyng túnghysh qyzynyng kýni» degen atpen erekshe jaghdayda atap ótildi. Qazaqtyng qaysar úldarynyng biri, sol uaqytta Týrkistan respublikasy Atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqaratyn Súltanbek Qojanov Tashkenttegi bar qazaq ziyalysyn óz ýiine shaqyryp, dastarhan jaydy. Ýlken dastarhan basynda qazaq ziyalylarynyng qúdiretti toby qarshaday qazaq qyzyna ýlken óris tilep, sol jerde barlyghy birauyzdan Týrkistan respublikasy Halyq komissarlar Kenesining tóraghasy Túrar Rysqúlovqa ozyq oily, sanaly, qazaq boyjetkenine qúrmet kórsetip, arnayy qauly qabyldau jóninde úsynys bildiredi. Úsynys jerde qalmay, biz jogharyda sóz etken qauly dýniyege kelgen.
Aqqaghaz Dosjanova oquyn bitirgen song óz mamandyghy boyynsha giynekolog jәne pediatr bolyp halqyna qaltqysyz qyzmet etti. Ómirining songhy sәtine deyin búl qasterli mamandyqtyng tuyn týsirmey ótti. Aytyp-aytpay ne kerek, sanaly ghúmyryn saliqaly istermen órnektey bilgen, qalyng órtke qanatymen su sepken qarlyghashtay adam janynyng arashasysy bola bilgen ayauly jan 1932 jyly 39 jasynda auyr nauqastan dýniyeden ozdy. Asyl túlgha qamshynyng sabynday qysqa ghúmyr keshse de artyna óshpestey jaryq iz qaldyrdy. Bizding kónilge medeu, sanagha demeu etetinimiz osy.

Azamat QASYM, «Almaty aqshamy».

P.S. Qazaq qyzdary arasynan alghash bolyp, bilimge úmtylyp, Mәskeude oqyp, ózining aqyl-zerektiligi arqasynda Alash ardaqtylarynyng qúrmetine bólengen, alghashqy dәriger qazaq qyzdarynyng biri – Aqqaghaz Dosjanova turaly búghan deyin de talay aityldy, jazyldy da. Endigi mindetimiz – alghashqy dәriger qazaq qyzyna layyqty qúrmet kórsetu, onyng iygilikti isin keleshek úrpaqqa úlyqtau. Eng bastysy, túnghysh qazaq dәriger qyzynyng esimin halyq jadynda janghyrtu.

«Alash ainasy» gazeti. 04.06.09