Jarasbay Sýleymenov, Mәjilis deputaty. Bizge qay mereke qymbat?
Bizding elimizde qay merekening mereyi ýstem, mәrtebesi biyik? Býginde qoghamymyzda osy saualdyng naqty jauabyn taba almay basy qatyp,qinalyp jýrgender az emes. Arnayy qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng merekeler turaly» zanyna sýiensek, erekshe tarihy manyzy bar, últtyq mereke bolyp tabylatyn Tәuelsizdik kýninen qymbat mereke joq. IYә, búl mereke - úlyq mereke, shyn mәnindegi úly mereke, azattyqtyng aq tany atqan kýn, bodandyqtyng búghauy byt-shyt bolyp,halqymyz bostandyqtyng dәmin tatqan kýn! Elbasymyzdyng tilimen aitsaq, «Ejelden erkindik ansaghan er qazaqtyng eng asyl múraty enseli el bolu edi. Elim dep eniregen aqyndarymyz «Egemen bolmay el bolmas, etekten kesip jeng bolmas» dep jyrlaytyn edi. Arghy zamandardy aitpaghannyng ózinde, tek keyingi eki ghasyrdyng ishinde halqymyzdyng óz bostandyghy jolynda eki jýzden astam últ-azattyq kóterilisterge shyqqany osynyng dәleli...»
IYә, qazaq jerinde atqan tәuelsizdik tany Atyrau men Altay, Arqa men Alatau arasyn jaylap jatqan myna darhan dalanyng tósin bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen, qylyshtyng jýzimen qorghaghan, qanymen, terimen suarghan ata-babalarymyzdyn, bostandyq ýshin jan pida qylghan Alash arystarynyng qasiyetti kýresining zandy jemisi, naqty nәtiyjesi ekeni dausyz.
Bizding elimizde qay merekening mereyi ýstem, mәrtebesi biyik? Býginde qoghamymyzda osy saualdyng naqty jauabyn taba almay basy qatyp,qinalyp jýrgender az emes. Arnayy qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng merekeler turaly» zanyna sýiensek, erekshe tarihy manyzy bar, últtyq mereke bolyp tabylatyn Tәuelsizdik kýninen qymbat mereke joq. IYә, búl mereke - úlyq mereke, shyn mәnindegi úly mereke, azattyqtyng aq tany atqan kýn, bodandyqtyng búghauy byt-shyt bolyp,halqymyz bostandyqtyng dәmin tatqan kýn! Elbasymyzdyng tilimen aitsaq, «Ejelden erkindik ansaghan er qazaqtyng eng asyl múraty enseli el bolu edi. Elim dep eniregen aqyndarymyz «Egemen bolmay el bolmas, etekten kesip jeng bolmas» dep jyrlaytyn edi. Arghy zamandardy aitpaghannyng ózinde, tek keyingi eki ghasyrdyng ishinde halqymyzdyng óz bostandyghy jolynda eki jýzden astam últ-azattyq kóterilisterge shyqqany osynyng dәleli...»
IYә, qazaq jerinde atqan tәuelsizdik tany Atyrau men Altay, Arqa men Alatau arasyn jaylap jatqan myna darhan dalanyng tósin bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen, qylyshtyng jýzimen qorghaghan, qanymen, terimen suarghan ata-babalarymyzdyn, bostandyq ýshin jan pida qylghan Alash arystarynyng qasiyetti kýresining zandy jemisi, naqty nәtiyjesi ekeni dausyz.
Solayy-solay-au, biraq dәl qazir elimiz osy merekege emes, Jana jyl qareketine qyzu kirisip ketken sәtte. Qazir Astananyng qay búryshyna barsang da abyr-sabyr, әlem-jәlem, júrt birdeneden qúr qalatynday jantalasyp, beluardan qar týsip, qantar esik qaghyp túrghanday dýrligip jatyr. Búl tek biylghy jaghday emes, byltyr da, onyng aldynda da solay bolghan. Soghan qaraghanda, Jana jyl merekesine dayyndyqty eki ay búryn bastau saltymyzgha sinip, dәstýrimizge enip ketkendey me,qalay?! Osydan keyin oilanasyn, basyng qatady. «Merekeni úiymdastyrugha jauapty adamdar nege jýrisinen janyldy? Bizge Tәuelsizdik qymbat pa, Jana jyl qymbat pa? Nege qasiyetti merekelerimiz, onyng ishinde Ayt ta bar,Nauryz da bar,qaydaghy bir danghaza sharalardyng kólenkesinde qalyp, últtyq qúndylyqtarymyz taptalyp, asyl dәstýrlerimiz ayaqasty bola berui kerek? Osy bizde namys bar ma? Álde biz tarihy sanany, memleketshildik sanany qalyptastyryp boldyq pa, san ghasyrlar boyy halqymyzdyng qasiretine ainalghan otarlaudyng omyrtqasyn ýzdik pe?..»
Preziydentimiz «Tәuelsizdikting kezekti jyldyghyn atap ótu bizge eng aldymen toy toylau ýshin emes, oy oilau ýshin kerek» degen edi. Biz osy sózderding terenine boylap,últtyng bolashaghyn oilap, úly kýndi halqymyzdy otansýigishtik sezimi men iydeyalaryna tәrbiyeleuge, ong әleumettik manyzy bar qúndylyqtardy qalyptastyrugha paydalanyp otyrmyz ba? Bizding elimizde basty mereke Tәuelsizdik kýnine dayyndyq nege erte qolgha alynbaydy, nege onyng shenberinde alty alashty bir iydeyanyng tónireginde toptastyratyn jalpyúlttyq is-sharalar úiymdastyrylmaydy?
Alla taghala niyetimizdi qoldap, enseli el boludyng jolyna týstik, tarihy ólshemmen alghanda, qas-qaghym sәtte әuletimiz asyp, dәuletimiz tasyp, býkil әlemge tanyldyq.Endigi jerde jaltaqtauymyzgha, jalpaqtauymyzgha jol bolsyn. Óshkenimizdi jandyryp, joghaltqanymyzdy týgendep, últtyq ruhymyzdy asqaqtatpaymyz ba. Ol ýshin tәuelsizdik merekesine dayyndyqty bir-eki kýn qalghanda emes, kem degende bir ay búryn bastap, onyng mәn-maghynasyn, qadir-qasiyetin úqtyratyn san- aluan sharalar úiymdastyru jón emes pe. Múnday bastamany halyq qoldaydy. Kósheler, barlyq qoghamdyq oryndar tәuelsizdigimizding aishyqty belgilerimen ajarlansa, últymyzdy qayta janghyrtyp, ózindik qasiyetterin joghaltpay, órkeniyet tórinen óz orynyn oiyp alatynday jaghday jasalsa,núr ýstine núr bolar edi. Sonda halyqtyng ruhy kóteriledi, sonda bolashaq iyesi- jastarymyz qasiyetti merekege degen ystyq sezimderin ayalap, elin, jerin, últyn sýiip ósedi. Býgingi tanda biz ýshin úly múrat, eng manyzdy mәsele osy bolsa kerek.
Keybireulerge búl úsaq mәsele bolyp kórinui mýmkin,tipti de olay emes. Tәuelsizdigimizdi óz dәrejesinde úlyqtay almay jatqanymyz, búl sayyp kelgende, elge syn, is basynda jýrgen erge syn! Bir jaghynan, búl onyng qadirin týsine almay ,últtyq qúndylyqtarymyzdy dәriptey almay otyrghan dәrmensizdigimizdi aighaqtasa, ekinshi jaghynan, әli de bolsa,sol bayaghy kenestik iydeologiyanyn, tipti oghan deyingi aq patshanyng otarlaushylyq sayasatynyng shyrmauynan shygha almay kele jatqanymyzdy kórsetedi.
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini - jahandanudyng joyqyn kýshining jetegine erip,oryndy-orynsyz jelpildeymiz dep, qaz bolamyn dep sugha ketken qarghanyng kebin kiyip jýrmeyik. Úrpaghymyz últtyq qúndylyqtarymyzdan adasyp qalmasyn desek, shyn asyldy jasyqtan ajyratyp, ata-babanyng amanatyn,halqymyzdyng salt-dәstýrin әspetteytin, jastarymyzdy jaqsylyqqa jeteleytin Tәuelsizdik toyynyng mereyin de, mәrtebesin de ósireyik. Basqa toylar toylanbasa, toylanbasyn, al Tәuelsizdik merekesi últtyng úngyna, qazaq eli kóshining kórkengine, azamattarymyzdyng boyynda otanshyldyq, eljandylyq, memleketshildik qasiyetterding qalyptasuyna qyzmet etuge tiyis. Ol ýshin qasiyetti merekege kózqarasty týbegeyli ózgertu qajet.
«Abay-aqparat»