Núrjan Jetpisbay. Alashorda jәne Kópjasarovtar
Sóz basy
Alash qozghalysy zerttelu ýstinde. HH ghasyrdyng basynda aldynghy qatarly qazaq últtyq demokratiyalyq intelliygensiyasynyng bolghanyna, olardyng últtyq ýkimet qúrghanyna kóz jetti. Alashtyng Álihan, Ahmet, Mústafa sekildi arystarynyng qyzmetteri birshama zertteldi, talay kitaptargha, tipti, filimge arqau boldy. Alayda atalghan Alash júldyzdarynan bólek sol iydeya ýshin kýresken basqa qayratkerler tolyq zertteldi me? Bizding oiymyzsha, kópshiligi júmbaq túlgha kýiinde qaldy.
Ótken jyly respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde belgili tarihshy, professor Kóshim Esmaghambetovting Mústafa Shoqaygha arnalghan kólemdi maqalasy jaryq kórdi. Avtor osy zertteu maqalasynda shetelde emigrasiyada jýrgen Mústafagha elden Iskander Kópjasarov degen adamnyng astyrtyn hattar jiberip, eldegi jaghdaydan habardar etip otyrghandyghyn jazady. Ol 1918 jyldar shamasynda Týrkistan ýkimetinde Mústafanyng kómekshisi bolghan. Mústafa elden ketken song Gruziyada jýrgen shaghynda (1920), keyinnen Parijde de onymen baylanysyn ýzbey, Tashkentten qúpiya hattar arqyly Qazaqstannyng qoghamdyq-sayasy ómirimen tanystyryp otyrghan.
Osy Iskander Kópjasarov kim edi? Osy saualgha jauap izdep kórsek.
Sóz basy
Alash qozghalysy zerttelu ýstinde. HH ghasyrdyng basynda aldynghy qatarly qazaq últtyq demokratiyalyq intelliygensiyasynyng bolghanyna, olardyng últtyq ýkimet qúrghanyna kóz jetti. Alashtyng Álihan, Ahmet, Mústafa sekildi arystarynyng qyzmetteri birshama zertteldi, talay kitaptargha, tipti, filimge arqau boldy. Alayda atalghan Alash júldyzdarynan bólek sol iydeya ýshin kýresken basqa qayratkerler tolyq zertteldi me? Bizding oiymyzsha, kópshiligi júmbaq túlgha kýiinde qaldy.
Ótken jyly respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde belgili tarihshy, professor Kóshim Esmaghambetovting Mústafa Shoqaygha arnalghan kólemdi maqalasy jaryq kórdi. Avtor osy zertteu maqalasynda shetelde emigrasiyada jýrgen Mústafagha elden Iskander Kópjasarov degen adamnyng astyrtyn hattar jiberip, eldegi jaghdaydan habardar etip otyrghandyghyn jazady. Ol 1918 jyldar shamasynda Týrkistan ýkimetinde Mústafanyng kómekshisi bolghan. Mústafa elden ketken song Gruziyada jýrgen shaghynda (1920), keyinnen Parijde de onymen baylanysyn ýzbey, Tashkentten qúpiya hattar arqyly Qazaqstannyng qoghamdyq-sayasy ómirimen tanystyryp otyrghan.
Osy Iskander Kópjasarov kim edi? Osy saualgha jauap izdep kórsek.
1932-1933 j.j. shamasynda Qobda audanynda qarapayym ghana audandyq dayyndau kensesinde Eskendir Kópjasarov esimdi adam qyzmet etedi. Parijdegi Mústafagha sonau Tashkentten songhy hattarynyng birin 1930 jyldyng aqpan aiynda jibergen Iskander men qazaq dalasynyng batysyndaghy shaghyn ghana auyldyn, qarapayym ghana túrghynynyng arasynda qanday baylanys boluy mýmkin. Bir qyzyghy, búl ekeui bir adam edi...
Ángimeni eng basynan bastasaq.
ISA KÓPJASARÚLY
Shamamen HIH ghasyrdyng 50-60 j.j. Qobdanyng shaghyn salalary birining boyynda Kópjasar esimdi bir adam jaldanyp, orystyng malyn baghyp kýn keshedi. Ózi kedey, Isa men Músa esimdi qos payghambardyng atyn alghan eki úlynan basqa dәuleti de, sýieneri de joq. Dalada mal baghyp jýrgen Kópjasar qaladan kelgen bir noghay (tatar) saudagerimen joldas bolady, odan syr jasyrmaydy.
Kýnderding kýninde saudager oghan: «Ey, Kópjasar, sen de músylman, men de músylman, ekeumiz bir-birimizge bauyrmyz. Eger tilimdi alsan, myna Isany oryssha oqugha ber. Keyin adam bolady, senderdi asyraytyn bolady», - dep kenes beredi. Onyng tilin alghan Kópjasar ýlken úly Isany shahargha oghan ertip jiberedi. Búl el arasynda saqtalghan әngime, ony aitushylardyng biri - aqtóbelik qart ústaz, halyq aghartu isining ýzdigi, soghys ardageri Qabdrahman Sataev aqsaqal.
Al Isanyng 1863-1864 j.j. Orynbor shekara komissiyasy janyndaghy qazaq balalaryna arnalghan mektepte oqyghandyghy turaly qújat Ortalyq memlekettik múraghatta saqtalghan. Osy mektepte qarapayym Kópjasardyng úly dalanyng iri shonjar-biyleushileri Qonyrbay Núrmaghambetovting úly Seyitbattalmen, Ázbergen Múnaytpasúlynyng úly Rysmúhamedpen, agha súltannyng kómekshisi bolghan Bayedil Keykinning eki úlymen, basqa da tóre-súltandardyng balalarymen birge oqidy. Ózining tamasha ómir jolynyng negizin qalaydy.
Eki jyldan song Isa mektepti bitirip keledi. Oghan ata-anasy, tuma-tuystary toy jasap, endi balamyz elding oryssha aryz-prosheniyelerin jazyp, aqsha tauyp, bizdi asyraydy dep quanady.
Sonda búrynghy tatar saudageri: «Sender búghan quanbandar, quanugha әli erte. Búl oqumen ol tek senderdi ghana asyraydy. Ári qaray oqysyn, Peterburgke barsyn. Naghyz oqu sol jerde, sonda tek sender ghana emes, býkil elge paydasy tiyedi, ýlken azamat bolady», - dep taghy kenes beredi. Sol saudagerding bajasy sol tústa Peterburgte qyzmet qylady eken. Áke-sheshesining rúqsatymen Isany soghan tapsyryp, atalghan shahargha oqugha jiberedi. Isa Resey astanasynda bolashaq Alash liyderi әri keyinnen serigine ainalghan Jansha Dosmúhamedovpen birge oqyghan desedi.
Elge oralghan song Isa Kópjasarúly óz zamanynyng eng aituly da bedeldi adamdarynyng birine ainalady. Shaghyn kense júmysynan bastap, Oral uezi bastyghynyng kómekshisi qyzmetine deyin kóteriledi. Búl qazaqtargha sol zamanda berilgen eng jogharghy lauazym edi. Asqan dәuletti adamgha ainalady, patshalyq dәuirde Resey memleketining dalalyqtargha arnalghan býkil altyn jәne kýmis orden-medalidarynyng barlyghymen marapattalady. Uezdik qyzmetten song úzaq jyldar boyy Qobda jerindegi Jiyrenqopa bolysyn basqarady. Qobda ónirinde «40 jyl bolys bolghan Isa» turaly әngimeler kýni keshege deyin saqtalghan.
1913 jyly Romanovtar әuletining Resey taghyna otyrghan 300 jyldyq saltanatyna qatysyp, patsha tarapynan taghy bir altyn medali alady. Patshalyq dәuirde qazaq arasynan tek erekshe qyzmet kórsetken adamdargha ghana beriletin jogharghy ataqtardyng biri - ýrim-bútaghyna deyin jalghasatyn qúrmetti azamat (potomstvennyy pochetnyy grajdaniyn) ataghyna ie bolady.
Qysqasy, Isa qazaqtyng batys ónirine ataghy dýrkiregen eng bay, belgili adamnyng biri bolady.
Imperiya túsynda aq patshagha adal qyzmet etip, shen-shekpen, syi-marapattargha ie bolsa da, Isa Kópjasarov el kósemderining biri retinde tútas halyq mýddesin eshqashan jadynan shygharmaydy.
Qazaq balalaryn oqytugha erekshe kónil bóledi. Óz jerlesterin oqytu maqsatynda óz qarjysyna Qobda boyynda on eki bólmeli mektep saldyryp, Oraldan múghalim әkeluge ketken kezde, «Isa balalarymyzdy oryssha oqytyp, shoqyndyrghaly jýr» dep týsingen auyl adamdary mektep ýiin órtep jibergen. Sonda Isa renjip: «Halqym, senderge jaqsylyq istep edim, meni týsinbedinder. Kýnderding kýninde zaman oryssha oqyghandiki bolady. Myna Orynbor-Tashkent temirjolynyng boyynda talay qala bolady, mektepter ashylady. Sonda sol jerden oqyghandar myna senderdi basqaratyn bolady. Men senderdi ózderinnen shyqqan bala basqaruyn qalap edim, sender týsinbedinder», - degen eken. Rasynda da, keyinnen Qobdany kóbine ózge jerden, ózge últtan kelgender basqarghan desedi.
El arasyndaghy әngimelerde Isanyng ataq-danqyn keybir óz jaqyn aghayyndary kóre almay, onymen bolystyqqa talasqandyghy aitylady. Mektep ýiin de aghayyndary órtegen desedi. Qalay bolghanda da Isa búghan moyymaghan, Jiyrenqopa bolysynan bir klastyq orys-qazaq bolystyq mektebin ashqyzghan jәne úzaq jyldar ózi onyng qúrmetti qamqorshysy (pochetnyy blustiyteli) bolghan. Halyqty otyryqshylyqqa kóshiruge at salysqan, ózenge bóget saldyryp, suarmaly tary, túnghysh ret kartop otyrghyzghan, kórshi orys poselkesinen óz qarjysyna diyirmen saldyrtqan.
Ol basqarghan Jiyrenqopa bolysy jeri qúnarly, ózen-kólge bay әri orys shebine jaqyn meken bolatyn. Resey qonys audaru mekemelerining nazary osy bolystyng jayly jerine erekshe týsken, sonda Isa qazaqtardy óz jerinen qozghamay, orys qonys audarushylaryn shóleyttegi aimaqtargha ornalastyrugha tyrysqan.
Isanyng qayratkerliginin, elge qyzmetining kelesi kezeni 1917 jyldan keyin bastalady. Ol sol jylghy Aqpan tónkerisinen song oryn alghan sayasy oqighalargha belsene aralasady. 1917 jyldyng sәuir aiynda Oralda ótken Oral oblystyq birinshi qazaq sezine qatysady. Sezdi Jansha Dosmúhamedov, Ghúbaydolla Álibekov siyaqty belgili Alash qayratkerleri basqarghan bolatyn. Isanyng odan keyingi Oral oblysynyng Oiylda jәne Qaratóbede ótkizilgen ekinshi jәne ýshinshi sezderine qatysqandyghy talas tudyrmaydy, biraq búl jiyndardyng qújattary saqtalmaghan.
Búl kezenderde Jansha jәne Halel Dosmúhamedovtar, Gh. Álibekov bastaghan batys alashtyqtar jeke últtyq qazaq avtonomiyasyn jariyalau jolynda jýrgen bolatyn. 1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyghynda ótken, Alashorda ýkimeti qúrylatyn tarihy jiynda atalghan qayratkerler bastaghan batys aimaq delegattary (33 adam) jedel avtonomiya jariyalaudy talap etken edi. Alayda Alash arystary Álihan, Ahmet, Mirjaqyp bastaghan top, aralarynda Maghjan Júmabaev, Túraghúl Abayúly, t.b. bar 42 adam, múnday sharany әzir erte dep tapqany belgili.
Alayda bolishevikter men oraldyq kazak Áskery ýkimetining (aqtardyn) arasynda qalyp qoyghan bolashaq Batys Alashorda jetekshileri ózin-ózi basqarugha qol jetkizu ýshin ayanbay kýresedi. 1918 jyly sәuir aiynda J. jәne X.Dosmúhamedovtar Mәskeuge baryp, Leninmen jәne Stalinmen kezdesip, olardan avtonomiya súraydy, biraq keyinnen bolishevikterden kónilderi qalghan song kazak ýkimetimen kelisim jasaugha mәjbýr bolady.
Osynday dýrbelenge toly 1918 jyldyng 18 mamyrynda Jympityda Dosmúhamedovterding basqaruymen Oral oblysy qazaqtarynyng tarihy IV sezi bastalady. 450-ge tarta delegat qatysqan osy sezde Dosmúhamedovter Oral oblysynan airyqsha «Oyyl uәlayaty» dep atalatyn uaqytsha ýkimet jasaqtaydy. Isa Kópjasarov osy ýkimet qúramyna J. jәne X. Dosmúhamedovterden song ýshinshi bolyp enedi. Búlardan bólek ýkimet qúramyna Janqoja Mergenov, haziret Saghidolla Iztileuúly, Salyq Omarov engen bolatyn. Ekinshi núsqa boyynsha, atalghan ýkimet qúramynda D. Kýsepqaliyev, Q. Asanov, Gh. Qoshdәuletov, S. Sarghojin bolghan.
Samarada kenes ókimeti qúlap, ornyna Qúryltay jinalysy komiyteti (Komiytet uchrediytelinogo sobraniya-komuch) ornaghanda, Dosmúhamedovter bastaghan batys alashtyqtar qúryltay mýsheleri retinde aldymen osy Samaragha, odan keyin Chelyabige baryp, onyng otyrystaryna qatysady. Osy jinalystardan song Chelyabiden Ufagha sapar shegip, osy jerde 1918 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap ótkizilip jatqan býkilreseylik manyzgha ie mәjiliske qatysady. Búl jiyngha jalpy Alashorda ýkimetinen onyng tóraghasy Á. Bókeyhanov bastaghan resmy delegasiya qatysqan.
Osy atalghan jiynda taghy bir tarihy oqigha bolyp ótedi: Dosmúhamedovter, Gh. Álibekov jәne basqalary Á. Bókeyhanovtan Alash avtonomiyasynyng Batys bóligin basqaru jónindegi bólimshening qúryluyn súrap, onyng kelisimin alady. Osylaysha, 1918 jyldyng 11 qyrkýiegindegi mәjilis protokolyna say, Oiyl uәlayatynyng uaqytsha ýkimeti taratylyp, Alash avtonomiyasy resmy týrde Á. Bókeyhanov basqaratyn ortalyq Alashorda jәne J. Dosmúhamedov basqaratyn Batys Alashorda bolyp ekige bólinedi. Osy Batys Alashorda ýkimeti qúramyna da Isa Kópjasarov Dosmúhamedovterden keyin ýshinshi bolyp enedi, búl onyng Alash ýkimetindegi bedeli men ýles-salmaghyn taghy bir anghartsa kerek.
Isa Kópjasarov janadan qúrylghan Batys Alashorda ýkimetining qúramynda qarjy ministri bolyp taghayyndalady. Últtyq Alash milisiyasyn (әskerin) jasaqtaugha kóp enbek siniredi, onyng paydasyna óz dәuletinen 100 at beredi. Belgili revolusioner Á. Áytiyev 1923 jyly jazylghan bir maqalasynda Isa qarjy jinau ýshin el aralaugha shyqqanda, baylar taby ony jaqsy qarsy alghanymen, jay halyq qarjy beruden bas tartyp, isi sәtsizdikke úshyraghan onyng osydan otstavkagha ketkenin aitady.
Birtútas halyqty bay-kedey dep eki tapqa bólip, bir-birine aidap saludyng bolishevikter ýiretken jolymen jazylghan avtordyng deregi belgili bir talastar tudyrady. Sebebi Oiylda Alashordanyng batys bólimshesi Birinshi qazaq atty әsker yunkerlik mektebin jasaqtaghan. Ondaghy qazaq әskerining sany 2 myng adamnan asqan, onyng qarulanuyna Samara komiytetinen 2 myng vintovka, 58 pulemet, 2 zenbirek jәne 2 avtomobili alynghan. Mektep qúru men bólimder jasaqtaudan bólek qosymsha taghy 2 myng jigit óz erikterimen әsker qataryna shaqyrylghan.
1918 jyldyng jazynyng sonynda ekinshi polkti jasaqtau bastalghan. Batys bólimshe óz әskery qúramdaryn diviziyagha deyin jetkizuge úmtylghan. Alayda búl iske Jympitydaghy sarbaz jigitterding jaldanbaly kazak ofiyserlerining ozbyrlyqtaryna narazylyghynan әri solarmen birge maydangha attanudan bas tartu ýshin úiymdastyrylghan býligi túsau bolghan. Osy әskery jasaqtar men býlik jóninde J. Dosmúhamedov pen Isa Kópjasarov Kolchakqa 1919 jyly 7 mausymda jazghan hattarynda bayandaghan. Búl Isanyng sol kezde qyzmette bolghanyn dәleldeydi.
Aqtebe oblystyq arhiyvindegi bir iste «alashordalyq Kópjasarovtyn» Kolchakqa onyng Alashorda ýkimetin moyyndau jónindegi kelissózderge barghandyghy turaly bir ýzik mәlimet bar. Aty atalmaghanymen biz ony Isa bolar dep oilaymyz. Ol shamamen 1919-1920 j.j. densaulyghyna baylanysty qoghamdyq qyzmetten ketken boluy kerek.
HH ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi qazaqtyng kórnekti sayasy qayratkerining biri bolghan Isa Kópjasarov shamamen 1920 jyldary jasy 70-ke qaraghan shaghynda qaytys bolghan. Molasy qazirgi Qobda auylynan qashyq emes, Isa bazy degen jerde, qúlpytasy ysyrylyp, orny egistikke jyrtylyp ketken. Onyng patshalyq tústaghy, Alash kezindegi basqa da qyzmetteri jóninde múraghattyq qújattar az, olar basqa qaghazdarmen birge 1918 jyly sarbazdar býliginde órtenip ketken boluy kerek.
Eskendir Isaúly
Jogharyda atalghan Eskendir osy Isanyng úly bolatyn. Jalpy, Isanyng odan bólek Ahmet jәne Ábdirashit esimdi úldary da bolghan. Ahmet pen Eskendir turaly mardymsyz derekter saqtalsa, songhysy jayly mýldem derek joq.
Ahmet 1904-1907 j.j. Guriev jәne Oral uezderi basshylarynyng kensesinde audarmashy bolyp qyzmet etken, soghan qaraghanda, ol da Orynbor ne basqa qalada oqyghan boluy kerek. Ol turaly basqa maghlúmat joq, tónkeris kezinde nemen ainalysqany belgisiz.
Al Eskendir Peterburg uniyversiytetinde oqyp bilim alghan delinedi. Tónkeriske deyin qanday qyzmette bolghany belgisiz, patshalyq dәuirding Qobda bolysyna qatysty is qaghazdarynda ara-túra onyng qoly kezdesip qalady; ol europasha bilimdi zanger retinde bolystyq saylaular, basqa da әleumettik-sayasy talas-tartystar kezinde eki jaqty bitimge keltirushi ara aghayyn retinde qatysyp, is qaghazdaryn jýrgizgen.
Bizdi qyzyqtyratyny, Eskendirding 1917 jyldan keyingi qyzmeti. Tónkeristen song ol әkesining jolyn quyp, sayasy oqighalargha belsene aralasady. Alash milisiyasynyng ofiyseri, Oiyldaghy yunkerler mektebining komandiyri bolady.
Baqytjan Qarataevtyng esteliginde Eskendir Kópjasarovtyng Batys Alashorda ýkimetining әskeriy-dalalyq sotynyng tóraghasy bolghany aitylady. Búl sot, qart kommunisting kersetuinshe, Oral oblysynyng 30 bolisheviygin syrttay ólim jazasyna kesipti-mis. Alayda avtor syrttay ólim jazasyna kesilgen 11 adamnyng ghana aty-jónin keltire alghan, solardyng ishinde jogharydaghy Á. Áytiyevtin, 1934 jyly óz ajalynan qaytys bolghan ózining de aty-jóni jýr. Esteligin 1932-1933 j.j. tolyqtyrghan Qarataev sol uaqytta Eskendirding Qobda audanynyng túrghyny ekendigin kórsetedi.
Sonda Eskendir Kepjasarov 1918-1930 j.j. aralyghynda nemen ainalysqan? El arasyndaghy ýlkender onyng Alashta bolghanyn ghana aitumen shekteledi, shynyna kelgende, beride bolghanyna qaramastan ol turaly mәlimetter әkesi Isa jónindegi mәlimetterden de az.
Jogharyda atalghan K. Esmaghambetovting maqalasy ghana búl mәselege birshama sәule týsirgendey boldy - Eskendir Kópjasarov Qoqanda qúrylghan Týrkistan ýkimetining tóraghasy, barsha týrik-músylman dýniyesine belgili iri sayasy túlgha Mústafa Shoqaydyng kómekshisi bolghan. Búl derek ýlken jaghymdy janalyq әkelumen qatar birshama saualdar da tughyzdy. Eskendir qazaqtyng batys dalasyndaghy Oral, Aqtóbe ónirlerinen alystaghy Tashkentke ne sebepti jәne qay kezde jol tartqan, ondaghy Týrkistan avtonomiyasynda naqty qanday mәselelermen shúghyldanghan?
Búl turaly maghlúmattar joqtyng qasy. Negizinde, Qoqan ýkimeti turaly tolyq derekter Ózbekstan preziydenti arhiyvinde saqtauly eken, alayda oghan bóten elden rúqsat alyp kiru búl dýniyedegi eng qiyn sharualardyng biri kórinedi.
Ghalymnyng jazuyna qaraghanda, Eskendir Kópjasarov elde Alash, Týrkistan ýkimetteri qúlap, birjolata kenes ýkimeti ornaghannan keyin German-Aughan sauda kompaniyasynda qyzmet etip, shetelge emigrasiyagha ketken Mústafamen astyrtyn hat arqyly baylanysyp, oghan eldegi manyzdy oqighalardy, ózgeristerdi habarlap otyrghan. M. Shoqay Kavkazda jýrgen shaghynda (1920 j.) biraz habarlar jiberip túrsa, kenes ýkimeti әbden ornyghyp, kýsheygen 1930 jyly da qúpiya týrde oghan hat jiberuding amalyn tapqan. Osy songhy hatynda elden hat jiberuding qiyndap ketkendigin aita kelip:
«...Asa qúrmetti Mústafa agha! Qazirgi uaqyttaghy jaghday túrandyqqa layyqty júmys jasau týgili, bireumen óz oiynmen bólisip kenesuge de mýmkindik bermeydi. Kóp jyldar boyy Otanymyzdyng iygiligin bәrinen qymbat kóretin ýiirmeden qol ýzip qaldym, endi qalay, kimmen baylanysatynymdy bilmeymin. Sizding Týrkistangha sheksiz sýiispenshiliginiz jәne ol ýshin qansha qúrbandyqqa barghanynyzdy jaqsy biletin meni de esinizge alynyz», - dep jazghan («Egemen Qazaqstan», 2008 j. 14 qazan).
Sonymen qatar Eskendir M.Tynyshbaevtyng Qazaqstangha ketkenin, eger temirjol injeneri degen mamandyghy bolmaghanda onyng da shettetilip qalaryn, Qoqan ýkimetinde qyzmettes bolghan keybir ózbek qayratkerleri jóninde, Tashkentte músylman ziyalylarynyng jappay ústalyp jatqandyghyn aitqan.
M. Shoqay Eskendir sekildi senimdi serikterining arqasynda shetelde jýrip Qazaqstannyng túrmys-tirshiligimen, qoghamdyq-sayasy ómirimen jaqsy tanys bolghan. Múny OGPU-dyng qúpiya qyzmet oryndary jaqsy bilgen, «Mústafa men Qazaqstan arasynda baylanys» búrynnan bar ekenin moyyndap, shúghyl izdestiru júmystaryn jýrgizgen. Qazaq Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy S.Mendeshevting ózi Qazaq AKSR-i boyynsha OGPU-dyng ókiletti ókili Kashiringe joldaghan jeke hatynda:
«...Interesno, kak poluchaet Chokaev informasii? Ochevidno, emu pishut iz Turkestana. Znachiyt, s turkestansamy on iymeet opredelennuiy svyazi. Tam, po-vidimomu, deystvuyt ostatky ego (Chokaeva) Kokandskogo praviytelistva. ...proshu Vas, tov. Kashiriyn, prinyati neobhodimye shagy k vyyavlenii svyazey Chokaeva s Turkestanom...», - dep jazghan.
Osyny anyqtau baghytynda júmys istegen OGPU-dyng shyghys bólimshesi arnayy qyzmetkerlerining biri Shoqaydyng elden habar-oshar alyp túratyn 2-3 adamynyng ishinde Kópjasarovty da atap, ony M. Shoqaydyng búrynghy hatshysy, qazir Týrkistan Respublikasy Narkomsobezi kollegiyasynyng mýshesi dep kórsetken.
Osyghan qaraghanda, Eskendir Alashtyng ardaqty úly M. Shoqaydyng kómekshisi ghana emes, hatshysy da bolghan. Demek, ol 1930 jyly әli de Tashkentte kenes mekemelerinde qyzmet etken.
Jogharydaghy hattaryna qaraghanda, ózining jan-tәnimen berilgen ghúmyrlyq isi - qazaq elining azattyghy jolyndaghy kýresten ajyrap, kónili qalamaghan bóten, jat jýiede jýrgenine jabyrqap, ishtey buyrqanatyny bilinedi. Onyng «Otanymyzdyng iygiligin bәrinen qymbat kóretin ýiirmeden (qyzmetten)» qol ýzip qalghanyn aituynyng ózinde qanshama maghyna jatyr. Búl «kýsh qazanday qaynaydy, kýreserge dәrmen joq» degenning naqty aighaghy sekildi. Sonymen qatar ózin túrandyq atauy nazar audartady, soghan qaraghanda, ol býkil týrik júrtynyng birligi ýshin kýresken Mústafanyng naghyz pikirlesi bolghan.
Eskendirding óz tughan jeri Qobdagha oraluy shamamen 1932-1933 j.j. iske asqan boluy kerek. Oghan OGPU tarapynan tútqyndalu qaupi sebep boluy mýmkin. B. Qarataev óz esteliginde shamamen sol jyldary onyng Qobda audanynda túratynyn kórsetken. Alashtyqtardyng býkil qyzmetin teris jaghynan jipke tizgen qart kommunisting Eskendirding Shoqaygha kómekshi bolghandyghyn qalaysha jiberip qoyghandyghy tang qaldyrady.
Jalpy, Baqytjan Qarataevtyng qaldyrghan múralaryna, әsirese, atalghan esteligine airyqsha syn kózben qarau qajet. Sebebi búl qayratker ózining bar sanaly ghúmyryn sonau patsha dәuirinen bastap, Alash ziyalylarymen, olar shygharghan «Qazaq» gazetimen iydeologiyalyq kýreske arnaghan bolatyn. Ózining sayasy baghytyn birneshe ret ózgertse de, ol túraqty týrde Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Jansha jәne Halel Dosmúhamedovtermen bitispes jaulyqqa kóship, olardy qaralaumen boldy. «Qazaq» gazetining ýstinen patsha organdaryna aryzdar jazumen ainalysty. Tek qazaqtyng ghana emes, býkil týrik-músylman júrtynyng joghyn joqtaghan Mústafa Shoqaydyng da ony «búrynnan belgili sharlatan» atauy tegin emes. Ózining ótken ghasyrdyng 30-jyldary shet jerde qughynda jýrip, Fransiya men Germaniyada shygharghan «Jana Týrkistan» jәne «Jas Týrkistan» jurnaldaryndaghy maqalalarynda ol Qarataevtyng orystyng otarlyq, qonys audaru sayasattaryn qoldaghanyn әshkerelep, ony basqa da jaghymsyz teneulermen batyl týireydi.
Alashtyng últtyq iydeyalaryna qarsy bolghan Qarataev alashtyqtar repressiyagha úshyray bastaghan 1930 jyldary olardy qaralaudy әsire kýsheytken. Tura sol jyldary jazylghan «Alashorda tarihynyng qysqasha ocherki» dep atalatyn biz silteme jasap otyrghan qoljazbasynyng da eng alghashqy betine epigraf retinde: «Alashorda - lay sudan balyq aulaghan, júmyrtqadan jýn qyryqqan ýkimet boldy», - dep battityp túryp kórsetken. Búl, әriyne, negizsiz әri qisynsyz, synarjaq qaralau.
Biz búl jerde qazaqtyng túnghysh joghary bilimdi zangeri, Resey Memlekettik Dumasynyng deputaty bolghan Qarataevtyng halyqqa sinirgen enbegin joqqa shygharudan aulaqpyz. Ol da óz zamanynyng belgili qayratkeri boldy, óz sayasy baghytymen jýrdi. Alayda ol qaldyrghan múralarda keybir birjaqtylyq, bir aghymdylyq bayqalatynyn moyyndau qajet. Bir qyzyghy, M.Tәj-Múrattyng mәlimeti boyynsha, Baqytjan Qarataevtyng úly Múrat horunjiy sheninde Alash milisiyasynyng ofiyseri bolypty. Bizding oiymyzsha, Qarataevtyng esteligi belgili bolghan song onda kórsetilgen adamdar qughyndala bastaghan. Eskendir de qughyngha úshyrap, sottalyp, OGPU ýshtigining sheshimimen 5 jyl enbekpen týzeu lagerine aidalghan. Biz búl mәlimetti Aqtóbeden shyqqan «Qughyn-sýrgin qúrbandary» kitabynan aldyq.
Organ mәlimeti boyynsha ol 1884 jyly Qobda audanynda tughan jәne tútqyndalar tústa audandyq dayyndau kontorasynyng qyzmetkeri bolyp istegen. 1989 jyly 21 sәuirde oblystyq prokuratura aqtaghan. Sottaushy organnyng OGPU atalatyny nazar audartady, ol әli ishki ister komissariatyna (NKVD) ainala qoymaghan. Soghan qaraghanda, Eskendir 1937 jylghy ýlken terror bastalmay túryp, sol 1932-1933 j.j. shamasynda qughyngha úshyraghany shyndyqqa keletin siyaqty. Újymshardyng qarapayym mýsheleri de myndap atylghan repressiya qyzghan shaghynda tútqyndalar bolsa, Alash ofiyseri bolghan onyng da múnday jazadan qútyluy ekitalay bolatyn.
Ókinish
Ýlken ókinishke qaray, E. Kópjasarovtyng odan keyingi taghdyry turaly mýldem derek joq. Shejirelik derekter boyynsha Ahmetten de, Eskendirden de úrpaq qalmaghan. Qobda ónirinde býginde, ýlkender arasynda ghana ataqty әkeli-balaly Kópjasarovtar turaly emis-emis әngimeler saqtalghan. Solardyng birinde jogharyda atalghan ardager Qabdrahman Sataev aqsaqal ózining bala kýninde ýlkenderden estigen bir әngimeni keltiredi. Onda Eskendir óz aghayyndaryn jinap: «Men endi búl elde túra almaymyn, men aghylshyngha kettim. Elim, aman bolyndar», - degen sózder aityp, elimen qoshtasqan eken delinedi. Búl qay kezde bolghany belgisiz.
Osy maqala dayyn bolghan kezde avtorgha Isanyng Músa esimdi inisinen taraytyn tuysy Qanapiyaqyzy Dina esimdi adamdy izdep tauyp, habarlasudyng sәti týsti. Ol kenes dәuirinde audandyq komiytette istegen marqúm әkesining Isa men Eskendir turaly óte kóp nәrse bilgenin, biraq aita almay ketkenin ókinishpen jetkizdi. Olarda tipti songhy kezge deyin Isanyng Reseyde týsken fotosureti bolghan. Onyng esinde qalghandary 1930 jyldary Kópjasarovtar әuletin qatty qudalap, eresek erkek kindiktilerining barlyghyn derlik tútqyndaghan. Ýlken ana-әjeleri aman qalghan balalarymen 1937 jyldar shamasynda Aral arqyly Qaraqalpaqstangha qashyp, ýlkenderding amanatymen tughan jeri Qobdagha tek 1961 jyly ghana oralghan. Eskendir turaly esinde qalghany, ol tym erte kezde-aq qughynnan qashyp Tashkent jaqqa ketken. Tuystarynyng aituynsha, odan sol ketkennen habar bolmaghan, tipti, qashan ólgeni, qay jerde jerlengeni belgisiz bolghan. «Ákemiz erte qaytqanymen, sol kezde ýlken әjelerimiz tiri edi, olar óte kóp nәrse biletin, ol kezde jas edik, mәn bermedik. Biraq Eskendirding Tashkentte jýrip bir qazaq ne ózbek әielge ýilengeni turaly estigenim bar, mýmkin, úrpaqtary bir jerde jýrgen bolar», - degen Dina jalpy Kópjasarovtar jayly derekter osydan 10-15 jyl búryn izdelmegenine ókinish bildirdi.
Týiin
Eskendir Kópjasarov, sózsiz Alash tarihyndaghy eng qasterli de eng júmbaq túlghalardyng biri bolyp qaluda. Ol sekildi tarihta eleusiz ketken túlghalar kanshama?! Ásirese, Alash tarihynda.
Alash iydeyasy, sózsiz, qazaqtyng últtyq iydeyasy bolatyn. HHI ghasyrdyng basynda qazaqtyng ziyaly qauymy qúrghan ýkimet belgili bir dinge ne últqa ýstemdik beruden ada, taza demokratiyalyq ýlgide qúrylghan ýkimet edi. Onyng kósemderi elim dep eniregen, últy ýshin ayanbay kýresken, halyqtyng joghyn joqtaghan ayauly túlghalar edi. Aqqan júldyzday az ghúmyr sýrse de, Alash kezeni - qazaq tarihyndaghy eng bir jarqyn kezeng ekendiginde dau joq. Shyrt úiqyda jatqan qazaqty atoy salyp oyatqan, kópten ansaghan azattyq ýmitin de әkelgen jyldar edi ol.
Alash qozghalysy quanyshqa toly ýmitpen bastalyp, qasiretpen ayaqtaldy. Alayda artynda onyng óshpes tarihy qaldy. Sol tarihy boyynsha songhy 20 jylday uaqyt ishinde talay nәrse jazyldy, zertteldi, әli de zerttelu ýstinde.
Bir qúptarlyghy, qozghalystyng jetekshi qayratkerleri biraz dәripteldi, enbekteri jaryq kórdi. Áriyne, olardyng barlyghy - býkil halyqqa ortaq túlghalar, ortaq iygilik. Degenmen olardyng tughan jerlerinde olargha degen yqylas pen syi-qúrmet erekshe.
Býkil qazaq eli turaly kólemge syimas taqyryp bolghan batys ólkesin alsaq, Oral Janshany kóterdi, Atyrau Halelin syilady. Zerttedi, esimderin kóshelerge berdi, bas oqu oryndaryn atady.
Al Batys Alashorda ortalyghynyng biri bolghan Aqtóbede ayauly azamat, Alashtyng belsendi mýshelerining biri bolghan Saghyndyq Dosjanovty, Batys Alashordanyng Din isteri jónindegi ober-prokurory bolghan, Mústafa Kemal Atatýrikpen, Stambul muftiyimen kezdesip syrlasqan Saghidolla haziretti, 27 jas qana ómir sýrgen, 24 jasynda Álihan, Mirjaqyptarmen birge «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyn jazysqan, 1918 jyldyng ózinde-aq qazaq balalarynyng ana tilinde oqu mýmkindiginen airylghanyn aityp, shyryldaghan Ábdihamid Temirghaliyúly Jýndibaevty nemese jogharyda atalghan Kópjasarovtardy bireu bile me eken?
Biz búl jerde halyqty ne basshylyqty kinәlaudan aulaqpyz, sebebi búl mәselede olardyng kinәsi joq. Mәsele olardyng artynda zertteushilerinin, basqasha aitqanda, izdeushilerinin, joqtaushylarynyng bolmauynda. Ábdihamit pen Kópjasarovtar Aqtóbe túrmaq, ózderi tughan jeri Qobdada da úmytylugha ainalghan siyaqty. Búl adamdar men basqa da qatardaghy qobdalyq alashtyqtar turaly avtor osydan sәl búrynyraq ta jazghan bolatyn, qazir mәlim bolghanday, Kópjasarovtargha audan ortalyghynan kóshe atyn beru mәselesi kóterilip, olargha baylanysty múraghattyq derekterding joqtyghynan kesheuildep jatqan synayly. Kóterilgen mәsele qúptarlyq-aq, alayda basqa ónirler danqty jerlesterin maqtan etip jatqanda, naqty derek joq eken dep izdemey qarap otyrugha bolmas.
Qobylandy men Áliyany býkil elge pash etken ónir búl batyrlargha qosa Alash úldaryn da ardaqtaghany jón, búl jerde Ábdihamitti de úmytpau qajet. Alashtyng bir emes, ýsh birdey arysy bir shaghyn ólkeden shyghyp otyrsa, úrpaqqa ýlgi etuge taptyrmaytyn mysal emes pe?!
Qoryta kelgende, Alash qozghalysy, onyng jergilikti jerlerdegi qayratkerleri jóninde keshendi zertteuler toqtamauy tiyis dep oilaymyz. Shaghyn ólke ótkeninen mәlimetter jinau kezinde ghana biraz alashtyqtardyng bet-beyneleri kórindi, eger mәsele tek mereytoylar kezinde ghana zertteletin nauqangha ainalmay, elimizdegi barlyq ólkelerding tarihtary kóteriler bolsa, talay belgisiz nәrsening sheti kóriner edi. Úmytylghan esimderin janghyrtsa, qúlaghan beyitterin kóterse, olardyng ruhtary da dәn riza bolar edi.
«Aqtóbe» oblystyq gazeti