Jadyra NARMAHANOVA. MINISTRINIZ AUYSTY: KIM KELDI, KIM KETTI, BILESIZ BE?
Tәuelsiz Qazaqstannyng 12-shi Bilim jәne ghylym ministri bolyp әkki sayasatker Baqytjan Júmaghúlov taghayyndaldy. 57 jastaghy Júmaghúlov búghan deyin QazÚU-dy basqarghan bolatyn. Al onyng aldyndaghy qyzmettik ósuine kóz jýgirtsek, 2001-2005 jyldary QR Bilim jәne ghylym ministrining birinshi viyse-ministri, QR preziydent әkimshiliginin ishki sayasat bólimining mengerushisi, QR ýkimetining әleumettik-mәdeny damu bólimining mengerushisi qyzmetterin atqarghan. 2005 jyldyng qyrkýieginen jeltoqsan aiyna deyin «Núr Otan» HDP tóraghasynyng birinshi orynbasary, al 2007 jyldyng qyrkýieginen 2008 jyldyng jeltoqsan aiyna deyin parlament mәjilisi tóraghasynyng orynbasary bolghan.
Osy orayda, «Jalpy qazirgi tanda Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshisi qyzmetin atqarugha ketken eks-ministr Týimebaev bilim salasynda ne tyndyrdy? Onyng «Áp, bәrekeldisi men әttegen-ayy» qaysy? Júmaghúlovtan ne kýtemiz, ol ne istey alady? Bilim salasynyng kósegesin qaytsek kógertemiz?» degen saualdardy at ýstinde jýrgen birqansha azamatqa qoyyp kórgen edik.
Dos Kóshim, sayasattanushy: EKS-MINISTR «KINDIKTI» NEGE KÓRMEDI?
Tәuelsiz Qazaqstannyng 12-shi Bilim jәne ghylym ministri bolyp әkki sayasatker Baqytjan Júmaghúlov taghayyndaldy. 57 jastaghy Júmaghúlov búghan deyin QazÚU-dy basqarghan bolatyn. Al onyng aldyndaghy qyzmettik ósuine kóz jýgirtsek, 2001-2005 jyldary QR Bilim jәne ghylym ministrining birinshi viyse-ministri, QR preziydent әkimshiliginin ishki sayasat bólimining mengerushisi, QR ýkimetining әleumettik-mәdeny damu bólimining mengerushisi qyzmetterin atqarghan. 2005 jyldyng qyrkýieginen jeltoqsan aiyna deyin «Núr Otan» HDP tóraghasynyng birinshi orynbasary, al 2007 jyldyng qyrkýieginen 2008 jyldyng jeltoqsan aiyna deyin parlament mәjilisi tóraghasynyng orynbasary bolghan.
Osy orayda, «Jalpy qazirgi tanda Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshisi qyzmetin atqarugha ketken eks-ministr Týimebaev bilim salasynda ne tyndyrdy? Onyng «Áp, bәrekeldisi men әttegen-ayy» qaysy? Júmaghúlovtan ne kýtemiz, ol ne istey alady? Bilim salasynyng kósegesin qaytsek kógertemiz?» degen saualdardy at ýstinde jýrgen birqansha azamatqa qoyyp kórgen edik.
Dos Kóshim, sayasattanushy: EKS-MINISTR «KINDIKTI» NEGE KÓRMEDI?
Eng birinshiden, jana Bilim jәne ghylym ministri jana reformany bastamasa eken. Bizde әr ministr kelgen sayyn reforma jasaydy. Olar aldyndaghy adamnyng enbekterin joqqa shygharghylary kelip túrghanday kórinedi. Birdeneni bastaydy, ministr ketken song bastama da ayaqsyz qalady. Árkim óz reformasymen әlek bolyp ketedi. Ekinshiden, oqulyq sapasyna kónil bólip, ýshinshiden, bilim salasyndaghy jemqorlyqpen kýresudi kýsheytse. Qysqasy, negizgi problemalar jeterlik. Kerek desenizder, búrynghy ministrding Konstitusiyagha qarsy búiryghyn qayta qalpyna keltiru qajet. Mysaly, kóptegen oblystarda oramal tartqan әiel zatyn mektepke kirgizbey jatqanyn jaqsy bilemiz. Osy qabyldanghan búiryq zandy ma? Múny Ádilet ministrligi zansyz dep otyr. Biraq búghan kónil bólip, bas qatyryp jatqan eshikim joq siyaqty. Biz qúqyqtyq memleketpiz deymiz. Konstitusiyamyzda adamdardyng kiyim kiyinuine qatysty eshtene aitylmaghan. Kim qalay kiyinedi, ony óz erki biledi. Mektepte hidjab kiige tiym salghan búiryqty shygharghanda, ony qanday negizben dәleldegenin mysaly, men bilmeymin. Eger, ol diny biyligi bar adam bolatyn bolsa, onda oqu oryndaryna kresti taghyp keletin adamdardyng bәrining moynyndaghysyn alghyzyp tastasyn. Sondyqtan, búl Týimebaevtyng eshqanday oilanbay jasaghan qadamy dep bilemin. Mening ózim de hidjab kiygendi qúptay qoymaymyn.
Eger ministr tiym salatyn bolsa, onda әiel zatynyn kindigin kórsetip jýruge tiym salatynday búiryq shygharghany dúrys bolar edi. Sonda men ony týsinip, qazaqtyng salt-dәstýrine jat qylyqqa tiym saluda degen qorytyndygha kelemin, ol últynyng patrioty dep oilaymyn. Degenmen, Týimebaevty bilim salasyn basqaryp túrghanda, mynaday jerdi opyraytty nemese bir jyrtyqty jamady dep eshqanday júmysyn erekshelep aita almaymyn.
Bizding taghy bir bayqay bermeytin mәselemiz - oqu baghdarlamasynan orys әdebiyetin alyp tastap, әlem әdebiyetin engizu kerektigining uaqytynyng jetkendigi. Múny talay ret aityp, Týimebaevqa da, onyng aldyndaghy ministrge de talap etip qoyghanbyz. Elimizde 20 payyz orys bar dep Pushkin men Lermontovty ghana oqyghanymyz - eng ynghaysyz mәselening biri. Býkil dýniyejýzi Álem әdebiyetin oqyghanda, bizding tek orys әdebiyetimen shekteluimiz neni kórsetedi? Álemning aldynghy qatarly elderining birine ainalamyz dep otyryp, onda nege biz әlem әdebiyetin oqytpaymyz? Osy saualdardy eks Bilim jәne ghylym ministrlerine joldaghanbyn, biraq eshqanday týsinikteme ala almadym. Bizding bilim salasyn jay ghana kelip-ketip jýre beretinder ghana basqaryp keldi.
12 jyldyqqa kóshuding de әdis-tәsili, metodikasy biz ýshin әli belgisiz. Búl da - problema. Búl ministrlik әbden problemagha shatylghan ministrlik. Bolashaq jastarymyzgha sapaly bilim kerek. Joghary oqu oryndaryn aitpaghannyng ózinde, mektepting ózi búlynghyr oqytu jýiesinde.
Bilim salasyndaghy qordalanghan problemalardyn (Týimebaevtyng da bilim salasyna qosyp ketken qoyyrtpaghy az emes. D.K.) bәrin eskersek, Baqytjan Júmaghúlovtyng atqarar sharuasy shash-etekten. Janseyit Týimebaevpen qatar oqydyq, jaqsy tanitynmyn. Baqytjan Júmaghúlovty da jaqsy bilem. Óitkeni, biz student bolghanda, ol kisi QazÚU-dyng komsomol komiytetin basqardy úmytpasam. Songhy kezde de osy oqu ornynyng rektory boldy. Biraq bir qorqatynym - búl kisi mektep mәselesine boylap bara bermeydi-au degen kýmәn bar. Júmaghúlov sayasy iydeologiyagha tóselgen maman. Mәselen, «Núr Otangha» basshylyq etkenining ózin ghana alsaq ta jetkilikti. Onyng naqty pedagogikalyq nemese bilim salasyndaghy atqarghan sharualarynan habarsyzbyn. Bir esepten, bilim salasy sayasy nauqandyq, baghyt bolyp kete me dep qorqamyn. Ekinshiden, Baqytjan Júmaghúlovtyn últtyq baghyttaghy is-әreketterin, pikirlerin estimeppin, bayqamappyn. Men últshyl adam retinde osyghan qatty kónil bólemin. Sebebi, qazaq memleketindegi bilim mәselesi qazaq últymen, onyng maqsat-mýddesimen tyghyz baylanysta bolu kerek.
Juyqta Nazarbaev atyndaghy uniyversiytetpen tanysyp, kórip qayttyq. Men onda qoghamdyq palata mýshesimin. Sonda osy uniyversiytet pen ghylym turaly zandy talqyladyq. Jana uniyversiytetting ishi-syrtynyng әdemiligi men arhiytekturalyq jaghdayynda min joqtay kórindi. Búl oqu ornynda dýniyejýzindegi bilikti mamandardy shaqyrtyp, balalargha tek aghylshyn tilinde dәris beredi delingen negizgi maqsat boyynsha. Áriyne, búrynghy oqu oryndarymyzgha qaraghanda, búl uniyversiytetting bilimi kósh ilgeri boluy mýmkin. Alayda, bizding studentterding bilimi Oksfortta, Kembridjde alatyn bilimmen salystyrugha kele qoymas. Ol jaqtaghy ghylymiy-tehnikalyq baza, kitaphana, sheteldik basqa da ozyq oily jastarmen tәjiriybe, bәrin-bәrin búl jerde jýzege asyru qiyn ghoy. Tipti, sheteldik әigili oqu oryndarynyng professorlary múnda otbasymen kelip, studentterge dәris bere me, mәsele sondy. Ekinshi, ýshinshi dengeyli ghalymdar shaqyrylyp jýrmesin, sony qadaghalau kerek. Áriyne, búl uniyversiytet bilim sapasyn kóteruding jana bastamasy. Ony qoldaghan jón. Degenmen, әzirge «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha jastardy shetelde oqytudy dogharu kerek degenge tolyqtay qarsymyn. Bәlkim, ótpeli bir kezeng kerek shyghar.
Redaksiyadan: Jaqynda su jana ministr Baqytjan Júmaghúlov «Bolashaq» baghdarlamasy jayly súraqtargha týsinikteme berdi. Onyng aitysynsha, vokalavriat qana qysqaryp, magistrlerdi oqytu sol búrynghysha jalghasa bermek kórinedi. Bәlkim, jastarymyz on-solyn tanyp alghansha ol da dúrys shyghar.
P.S: Dos Kóshimning pikiri dúrys-au. Biraq әlemge әigili Jerar Departie Ontýstik Qazaqstangha kelip, qazaq kinosyna týsedi dep kim oilaghan?!..
Asqar Júmadildaev, akademiyk: TAUYQQA TARY ShAShQANDAY...
Ministrlerding bilim men ghylymdy túqyrtyp jauyp tastamaghanyna shýkir deymiz. Týimebaevtyng ministr bolghan túsynda dýniyejýzilik matematika olimpiadasyn ghana ótkizgeni esimde qalypty. Mektepte hidjab kiysin, kiymesin degeni úsaq mәsele. Al Birynghay Últtyq Testke orys tilin engizgenin qoldaymyn. Qazaq tilin damytu kerek dep baybalam salamyz. Teoriya jәne praktika degen mәsele bar. Teoriya jýzinde qazaq tilining ýstemdik qúrghany dúrys edi. Biraq praktika jýzinde ol әzirge mýmkin emes. Óitkeni, qazaqtyng tilinde bireudi maqtaugha nemese jamandaugha ghana bolady. Qazaq tilinde tehnika, biznes, ekonomika, sayasat sóilemeydi. Múny әriyne, jaqsy dep aitpaymyz, qazaq tilin damytu kerek. Al әzirge biz ýshin orys tili de, aghylshyn tili de qajet. Shyndyqtyng betin ashyp qaraghanymyz jón ghoy.
Tәuelsizdik alghaly beri bilim salasyna kelgen ministrler ghylymdy túqyrtyp, eng tómengi dengeyge jetkizdi. Qazirgi kezde ghylymy ataghy bar adam bir bólek, ghylymmen ainalysatyn ghalym bir bólek. Ekeuining arasy jer men kóktey. Ghylymy ataq qorghau jaghynan dýniyejýzinde alghashqy oryngha shyqtyq. Bizding salada shyn ghylym jasap otyrghandar sol bayaghy Kenestik dәuirden qalyp qoyghan men siyaqty tórt-bes adam. Sol tórt-bes adamdy eng bolmasa, saqtap qalsa, sonyng ózi jaman bolmas edi.
Ghylym salasynyng aqshasyn kóbeytedi eken degen әngimeler shyghyp jýr. Búdan men eshqanday ýmit kýtpeymin. Búl әngimening aitylyp kele jatqanyna jiyrma jyl boldy. Ghylymnyng aqshasy kóbeygenmen qatar, ghylymy ataq alghan adamdardyng da sany kóbengde. Aqshany shashyp jibergende, mardymdy týk te shyqpaydy. Mysaly, 1986 jyly men doktorlyqty qorghaghanda Qazaqstanda bizding salada bes-aq doktor bar bolatyn. Qazir Qazaqstanda matematikadan eki jýzdey doktor bar. Sonda ghylymgha bólingen aqsha búrynghyday beske emes, eki jýzge bólinedi. Tauyqqa tary shashqanday búl ne tirlik ekenin týsinbedim. Jana ministr mine, osynday mәselelerge nazar audaruy kerek.Eng bastysy - Últtyq ghylym akademiyasyn qayta qalyptastyru kerek. Tәuelsizdik alghaly beri Últtyq ghylymy akademiyamyz jabylyp qaldy. Búl ýlken qatelik. Ony qayta qalpyna keltirmese bolmaydy. «Europaday bolamyz» dep, bәrining byt-shytyn shyghardy. Europanyng mentaliyteti, tәrtibi bizden mýldem bólek qoy. «Shetelde akademiya joq eken, bizde de bolmau kerek» degen dalbasa. Olarda bar, biraq basqasha atalyp, basqasha jýiede jýzege asyrylady.
Rahman Alshanov,
JOO Qauymdastyghynyng tóraghasy: JÚMAGhÚLOV NE ISTEU KEREK EKENIN JAQSY BILEDI
Týimebaevtyng kezinde kóp is atqaryldy. Mysaly, halyqaralyq deygeydegi Ballon deklarasiyasyna qol qoyyldy. Osynyng nәtiyjesinde jastarymyzdyng shetelde oquyna kóp jaghday jasaldy. Sosyn mektepterding internet jelisimen jappay qamtyluy, elektrondy taqtanyng ornatyluy, joghary oqu oryndarynda elektrondy kitaphanalardyng júmys isteui - mine, osynyng bәrimen Týimebaevtyng komandasy jaqsy júmys istedi. Eks ministrding túsynda tasada qalyp qoyghan problemalardyng biri dep - ÚBT-ny aitsaq bolady. Orys tilinen ÚBT arqyly emtihan tapsyrudy әrkim әrqalay qabyldauda. Bir jaghynan men múny dúrys dep oilaymyn. Sebebi qazir keybir aimaqtarda orys tilin mýlde úmytyp barady. Joghary oqu ornyna týskende, orys tilin bilmeu qiyndyq tudyrady. Qazaqstanda JOO-nyng kitaphanalarynda 50 million kitap bar eken. Biraq sol oqulyqtar men kitaptardyng seksen payyzy orys tilinde. Orys tilin, aghylshyn tilin bilu - jalghyz Týimebaevtyng emes, zamannyng talaby. Hidjab kiige tiym salghanyn da qoldaymyn. Qazaqtyng saltynda búlay túmshalanyp jýru bolmaghan. Biz bilim-ghylym deytin bolsaq, bir jaghyna shyghuymyz kerek. Tek qana Qúdaygha syiynyp, «bizge oqudyn, júmys isteuding qajeti joq. Qúday ózi beredi» dep jýre berer bolsaq, ghylymdy, tehnologiyany kim jasaydy?! Osy túrghydan Týimebaev dúrys jasady.
Jana ministr Baqytjan Júmaghúlov óte isker azamat. Qabiletti, bilikti, sayasatqa pisken. Mysaly, Qazaq Últtyq uniyversiytetine rektor bolghan tústa qanshama qúrylysty bitirdi, ÚBT-ny oqu ornyna kelip tapsyru jolyn rettedi, bilikti ghalymdar shaqyrdy. Qysqa merzim ishinde qanshama mәselening basyn qayyrdy. Sondyqtan Júmaghúlov ne isteu kerek ekenin jaqsy biledi.
Elimizde janadan ashylghan N.Nazarbaev atyndaghy uniyversiytetting bolashaghy zor. Oghan shetelden bilikti professorlar keluimen qatar, ózimizding «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha ýzdik oqyghan mamandarymyz osy oqu ornyna júmysqa tartylady. Sheteldik joghary oqu oryndarymen tyghyz baylanysta bolady. KIMEP-tegidey olqylyq oryn almas ýshin arnayy zang da qabyldandy. Múnda oqityn studentterding sany kóp bolmasa da, sapasy myqty bolady.
KEREK DEREK:
QAZAQSTANNYNG BILIM JÁNE GhYLYM
MINISTRLERI KIMDER BOLDY?
1. 1988-1993 qazanyna deyin - Shaysúltan Shayahmetov
2. 1993-1994 qarashasyna deyin - Erejep Mәmbetqaziyev
3. 1994-1997 nauryzyna deyin -- Múrat Júrynov
4. 1997-1997 qazanyna deyin - Imanghaly Tasmaghanbetov
5. 1997-2000 jeltoqsanyna deyin - Qyrymbek Kósherbaev
6. 1999-2000 - Vladimir Shkoliniyk
7. 2000-2002 qantaryna deyin - Núrәli Bektúrghanov
8. 2002-2003 15 mausymyna deyin - Shәmshә Berkimbaeva
9. 2003-2004 jyldyn13 jeltoqsanyna deyin - Jaqsylyq Kýlekeev
10. 2004-2007 jyldyng 8 qantaryna deyin - Birghanym Áytimova
11. 2007 jyldyng 10 qantarynan - Janseyit Týimebaev
12. 2010 jylghy 22 qyrkýiekten - Baqytjan Júmaghúlov.