Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4054 0 pikir 19 Qarasha, 2010 saghat 07:37

Duman Byqay. Qazaqstannyng әskery әleueti qanday?

Búryndary әskerge ketu de, kelu de quanysh bolatyn. Býgingi jaghday mýldem basqasha. Zaman ózgergen sayyn, әskerge baru azamattyq mindetten búryn, qajettilikke ainalghany jasyryn emes. Al múnday jaghdayda ynghayly, útqyr, jaqsy jabdyqtalghan, әzirligi mol armiya qúru mýmkin be? Sayyp kelgende, Qazaqstannyng Qaruly Kýshteri kez kelgen jaghdayda aldyna qoyylghan tap­syrmalardy oryndaugha qabiletti me? Osy rette biz elimizding әskery әleuetine kóz jýgirtip ótudi jón kórip,  qorghanys salasy tónireginde túiyqtalghan birqatar mәselenin betin ashugha tyrystyq.

Búryndary әskerge ketu de, kelu de quanysh bolatyn. Býgingi jaghday mýldem basqasha. Zaman ózgergen sayyn, әskerge baru azamattyq mindetten búryn, qajettilikke ainalghany jasyryn emes. Al múnday jaghdayda ynghayly, útqyr, jaqsy jabdyqtalghan, әzirligi mol armiya qúru mýmkin be? Sayyp kelgende, Qazaqstannyng Qaruly Kýshteri kez kelgen jaghdayda aldyna qoyylghan tap­syrmalardy oryndaugha qabiletti me? Osy rette biz elimizding әskery әleuetine kóz jýgirtip ótudi jón kórip,  qorghanys salasy tónireginde túiyqtalghan birqatar mәselenin betin ashugha tyrystyq.

Aldymen, jalpy júrtshylyqty mazalay qoymasa da, kópshilikting kókeyinde jýrgen «elimizding qaruly kýshteri jerimizdi jaudan qorghap qalugha qauqary bar ma» degen saualdyng tónireginde oy tarqatsaq. Bәlkim búghan birjaqty jauap beru onaygha soqpas, degenmen oqyrman qauym nazaryn myna bir sandyq, sapalyq jayttargha audaryp kórelik. Resmy aqparattargha yosýiensek Qazaqstannyng Qaruly kýshteri 74 myng adammen jasaqtalghan. Elimizding Qaruly kýshterine jylyna orta eseppen 0,9 milliard dollar bólinedi. Múndayda «Qazaqstandy qorghaugha 74 myng әsker jetkilikti me» degen  zandy súraq tuyndaytyny anyq. Halyqaralyq zertteu ortalyqtarynyng mәlimetinshe Ortalyq Aziyadaghy aitarlyqtay tegeurindi dep sanalatyn qazaq armiyasyndaghy әskery qyzmetkerler sany el halqynyng bir payyzyn da qúramaydy eken. Yaghni, elimizdegi 217 myngha juyq túrghyndardyng bireui ghana óz taghdyryn әskery qyzmetke arnaydy degen sóz. Al jer aumaghy, tipti halyq sany jaghynan bolsyn elimizden qalys qalyp jatqan Belorussiyanyng әskeri - 80 myng eken. Bayqap otyrsaq, osy kórsetkishting ózinen - aq elimizdegi әsker sany az degen qorytyndy shygharugha bolatynday. Ras, eger әskerimizding qaru-jaraghy eng songhy ýlgide jasaqtalyp, qúramnyng jartysynan kóbi joghary bilimdi bolsa alandauymyzgha sebep te bolmaytyn shyghar. Biraq, osy talap bizge say kele me? Sony anyqtap kórelik.

Elimizding әskery әleuetin sandarmen sóiletip kórsek:

Qazaqstanda 4 týrli әsker bar: Áue qorghanys kýshteri, Qúrlyqtaghy әsker, Áskeriy-teniz kýshteri jәne Respublikalyq gvardiya.

Elimizdegi            Qúrlyq                  Áue                     Áskeriy-teniz

әsker sany    әskerining sany   kýshterining sany    kýshterining sany

74 myng adam        47 myn                  19 myn                   3 myngha juyq

Tank sany         Tikúshaq        Áskery kólik          Minometter

5 myn               130-gha juyq          4 myn             2 jarym mynnan astam

(T-80, T-72,  jәne T-62)

Elimizding qorghanys kesheninde búghan qosa 25 bombylaushy Su-24, 40 tarta joyghysh MiyG-29, 14 joyghysh Su-27, 14 shabuyldaushy Su-25, 43 әskery joyghysh MiyG-31 úshaqtary men 100 zenittik zymyran kesheni bar.

Qorghanys ministrligining taratqan aqparatyna sәikesi Qazaqstan әue qorghanysynyng әskery dayyndyghy da joghary dengeyde. Al Áue qorghanys kýshteri songhy ýlgidegi tehnikalarmen jabdyqtalghan.

Alayda qorghanys salasynyng birqatar mamandary búnymen kelispeydi. General mayor Ámirbek Tógisovtyng aituynsha, elimizding әskerin sapaly tehnikamen jabdyqtau ýlken problemagha ainalyp otyr. Nege? Sebep sol, qiraghan imperiyadan «múragha» qalghan tehnikalardyng basym bóligining tozyghy jetip, tipti qoldanudan qalypty. Aytalyq, bizdegi «isten shyqpaghan» tankiler sany shamalap aitqanda 900 -di qúrasa, onyng onyng 30 payyzy - T-62, 70 payyzy - T-72. Al osy tiptegi tankiler paydalanu merzimi ótip bara jatqan tehnikalar qataryna kiredi eken. Motoatqysh bólimderde de osy kemshilik. Súranysy joghary bolghanmen, BMP 1-2 markilik atqysh tehnikalary qaruly kýshterimizde 500-ge ghana jetedi. Bizde tipti әskery tehnikalardy jóndeuden ótkizetin bazalar da joq. Búdan kele, joyghysh MIYG-25, shabuyldaushy SU-25, bombalaushy SU-24 siyaqty motoqorlarymyzdy paydalanu qauip tughyzuda. Maman  sózine sensek, bizde  qaru-jaraqtyng - 50, әskery tehnikanyng 70 payyzy eskiripti.

Kónil kónshiterlik tús, jyl ótken sayyn Ýkimet qorghanys salasyn qarjylandyrudy úlghaytyp keledi. Biyl әskery budjetimizding kólemi 165,469 mlrd tengeni qúrady. Búl әste tómen kórsetkish emes ekenin aita ketelik. Ótken 2009 jylmen salystyrghanda 19 payyzgha, 26 mlrd tengege artyq. Al 2007 jyly Qazaqstannyng әskery budjeti túnghysh ret milliard dollarlyq mejeden asyp týsip, 1 mlrd.220 million dollardy qúrady.

KESTE:

Qazaqstanmen kórshiles elderding Qaruly kýshterining әleueti tómendegishe:

Memleket       Ásker sany           Áskery budjeti

QHR                  2 mln. 500 myn       35 mlrd. (dollargha shaqqanda)

Resey                1 mln.-nan astam     25 mlrd.

Ózbekstan        68 myn                     302 mln.

Týrkimenstan   50 myn                     116 mln.

Tәjikstan         15 myn                      52 mln.

Qyrghyzstan    shamamen 11 myn       40 mln.

Postkenestik elderding ishinde qorghanys salasyna qomaqty qarjy qúighan memleketterding tizimi:

Ukraina - 2,6 milliard (dollarme  shaqqanda)

Ázirbayjan - 2,4 milliard

Gruziya - 1,2 milliard.

Áskerge de әldiler kerek

Rasymen, erteng býtin bir elding tynyshtyghyn kýzetken sarbazdyng densaulyghy syr berse, qaytpekpiz? Ortasha eseppen alghanda, elimizde әskerge shaqyrtylghan әrbir 10 bozbalanyng 4-5-eui jaramsyz dep tanylady eken. Al elimizde әskery qyzmetke jaramdylardyng basym bóligin Jambyl, Qyzylorda, Aqtóbe oblystary men Astana qalasynan shaqyrylghandar qúraydy. Tómengi kórsetkishter Aqmola, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan oblystarynyng ýlesine tiyesili. Áskerge shaqyru nauqanyn  ótkizetin medisinalyq komissiya júmysyna da júrttyng barlyghy birdey kónili tola bermeydi. Osy mekemeler qabyrghasynan  shyghatyn «bay balalary orayyn tauyp әskerge barmaydy»,  «otsrochka» alugha bolady eken», «әskerge әljuazdardy әketip jatyr-mys» degen alyp-qashpa sózder qalyng kópshilikting qúlaghyna týrpidey tiyetini jasyryn emes.

Qalay dese te songhy jyldary jauynger atanugha jaraytyndar birtindep kóbeyip keledi. Onyng sebebi týsinikti de. Qúqyq qorghau salasynda qyzmet atqarghysy bar jastardyng kópshiligi әskerge «әskery biylet» alu ýshin attanatyny belgili. Alayda aitpaghymyz búl emes. Álde әldilerding kóbeygendiginen be, әlde tәrtipting baqylaudan shyqqanynan ba, Qazaqstan qaruly kýshteri qúramynda әlimjettik әli tyiylmay túr. Ras, elimizdegi barlyq әskery bólimder tәrtipsizdikke boy aldyrghan dep aita almaymyz.

Áskery prokuraturanyng sózine sensek sarbazdar arasynda qylmys sany biyl eki esege deyin azayypty. Biraq, kózben kórgendi jasyrugha bolmaydy. Songhy eki aidyng ishinde ghana el ishin janghyrtqan eki qylmystyq oqigha oryn aldy...

Óskemendegi 27/943 әskery bóliminde kelisim-shart boyynsha júmys isteytin qyzmetkerler sarbazdy soqqygha jyghyp, 19 jasar jigit sóileu qabiletinen aiyrylsa. Almatydaghy 55-te 71 әskery bóliminde asylyp ólgen 20 jasar jauyngerding ólimi býkil Qorghanys salasyn ayaghynan tik túrghyzdy.

Múnda da әskery boryshyn ótep jatqan Qazybek Temirhanovtyng ólimine qatarlastary qatarynan jasalghan ozbyrlyq әreket sebep bolghan.

Aydos Ahmet, әskery psiholog:

- Álemjetttik әreketter bar. Jәne jaqyn arada tiylar týri kórinbeydi. Osy arada әskery boryshty әrkim óz aimaghynda ótegeni dúrys degen pikir aitar edim. Osy jaghday sarbazdar arasyndaghy әlimjettik jasau oqighasynyng azangyna da septigin tiygizui әbden mýmkin. Ekinshiden, ofiyserler men shartqa otyryp qyzmet etetinderge de tәrtip búzbau jayly, jarghy talaptaryn oryndau turaly dәrister jii oqytyluy kerek. Búl olardyng sana-sezimi men payymyna ong әser etedi.

«Kontraktniyk». Ol kim?

Búl әskerding qabilettiligi qanshalyqty? Joghary tehnologiyalyq әskery operasiyalargha tótep berer qauqary bola ma? Jasyrary joq, qazirgi tanda qolynda diplomy bolghanymen júmys tappay sandalghan auyl jastarynyng negizgi barar jeri - osy. Al keshe ghana oquyn bitirgen jastyn, az uaqyt ishinde әsker ómirine beyimdelip ketui de neghaybyl. Býgingi kýni Qazaqstannyng Qaruly kýshterinde kelisim-shartpen boryshyn óteytinder 50%, al merzimdi qyzmettegi әskeriyler 40% qúraydy. Qazaqstan ardagerler qauymdastyghynyn  tóraghasy B. Smaghúl osy orayda óz oiyn bylaysha tarqatty:

- Sannan sapagha kóshetin kez jetken siyaqty. Óitkeni kelisimshartpen júmys isteytin әsker jana zamangha say qanday da bir әskery is-qimyldargha dayyn boluy kerek. Áskerge bas bolatyn generaldyng ózi әskeriy-teoriya jaghynan qatardaghy jauyngerden oq boyy ozyq túrghany manyzdy. Ekinshiden, jasy ýlken mamandar ofiyser bolyp, jastar qatardaghy jauynger boluy tiyis. Maghan salsa osy salagha tek synnan óte bilgenderdi ghana jiberer edim. Sebebi elimizding shekarasyn tek mamandanghan, qabileti joghary, belgili bir salany jete mengergen, bastysy moralidyq jaghynan taza adamnyng qorghaghany dúrys.

IYә, osy sózding jany bar. Resmy derekterge sýiensek, el armiyasynyng 50 payyzy joghary bilimdi bolsa, 30 payyzyn orta bilim alghandar qúraydy eken. Áriyne, әsker qataryna shaqyrylushylardyng bilim dengeyi joghary bolghany bir esepten búl dúrys ta shyghar. Alayda kelisimshartpen júmys isteytinderding basym bóligi, osy kәsipti mengeruge mәjbýr bolghanyn eskersek, әskery qyzmetting tek kәsiby týrine kóshu psihologiyalyq jaghynan qauipti. Aytalyq soldattyng әleumettik jaghdayy nashar bolsa, әskerde qalay qyzmet etedi? Múnday әsker aldymen el qorghaudy emes, aqsha tabu jaghyn oilauy da әbden mýmkin ghoy.

Bir jaghynan alghanda, shart negizinde әskery qyzmette bolu júmyssyz jastargha qolayly-aq. Jalpaq tilmen aitqanda «kontraktnikterge» ýkimet tarapynan ay sayyn enbek aqy tólenedi. Byltyr múnday jauynger aiyna 35-36 myng tengeden qayyrsa, biyl kelisim-shart negizinde qyzmet etushilerding eng tómengi jalaqysy 43 myng tengege jetken. Qyzmet ótili men sheni jogharylaghandar arasynda 100 myn, tipti 200 tengeden asyp jyghylaytyn jalaqy alatyndary bar. Jyl sayyn әr әskery qyzmetshige 45 týrden túratyn kiyim-keshegi tegin beriledi. 45 jasynda zeynetkerlikke shyghady.

Sol zeynetkerlikke shyghar aldynda ay sayyn qanday kólemde enbek aqy alyp túrghan bolsa sol kólemde zeynetaqy alatyn bolady. Ol az deseniz, segiz jyl qyzmetin ótegen sarbaz joghary oqu ornynda aqyly negizde bilim jalghastyrghysy kelse, Qorghanys ministrligi oqu aqysynyng 50 payyzy tóleydi eken.

Al dayyndalyndar...

Ýstimizdegi jyldyng 1 qazanynan bastap Qazaqstan Qaruly Kýshterining qataryna jas jauyngerlerdi qabyldau bastaldy. Qazir respublikanyng barlyq aimaqtarynda әskerge shaqyru nauqanyna oray júmystar jýrgizilude. Qaruly kýshterding qataryna 6 mynday jasty, ózge әskery qúramalargha taghy 8 mynday jasty shaqyru josparlanyp otyr. Qazaqstanda әskery boryshyn óteuge shaqyru nauqany eki ret - kóktemde jәne kýzde ótedi. Ásker qataryna әskerden bosatylugha qúqyghy joq on segiz jastan jiyrma jeti jas aralyghyndaghy er jigitter shaqyrylady. Áskery boryshtyng merzimi on eki ai. Biylghy shaqyrylymnyng bir ereksheligi, әskerge aldymen joghary bilimi barlar, shetel tilin biletinder alynady. Onyng ýstine qazir boryshyn óteushilerding densaulyghyn tekseruge asa mәn berilip otyr. Búghan deyin bozbalalar psiholog pen narkologtyng qarauynan ótpeytin. Endi, qorghanys ministrining arnayy jarlyghy boyynsha, әr bir komissiya qúramynda mindetti týrde narkolog ta otyratyn bolypty. Sonday elimizde әskery tirkeuge túrmay, jaltaryp jýrgender biyl әsker qataryna ótip ketui mýmkin. Áskery prokuratura múndaylardyng sany 30 myng adam.

Siz bilesiz be?..

KSRO kezinde Qazaqstanda әlemde tendessiz sanalatyn teniz torpedalary jasalghan.

 

«platon.kz» sayty

Týpnúsqadaghy taqyryp:"El qorghany nemese armiyamyz abyroyymyz ba?"

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520