Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2586 0 pikir 19 Qarasha, 2010 saghat 10:24

Qúbash Mendighaliyev. Dalalyq islam hәm Qazaq ruhaniyaty

Islam dinining adamzat damuyndaghy jasampazdyq róli orasan zor. Óitkeni kýlli adam balasyn azyp-tozudan, adamy qasiyetinen aiyryluynan qútqaryp qalghan songhy kәmil din - islam dini ekeni dausyz. Búrynghy hristian, buddizm dinderining kiyeli kitaptary, tarihy missiyalary júmyr basty pendeler tarapynan búrmalaugha úshyraghany múqym elge mәlim. Jalpy dinning shynayy missiyasyna bóget bolghysy keletinder aramyzda jeterlik. Búl dinning shynayy-jalghandyghyn ajyratugha kóp qiyndyq keltiredi. Al adam balasyna payghambarlar arqyly jiberilgen dindersiz әlemdik damudy, sayasatty, qoghamdyq-mәdeny ómirimizdi elestetu mýmkin emes.
Islam dini - týrkilerding tarihy tandauy

Islam dinining adamzat damuyndaghy jasampazdyq róli orasan zor. Óitkeni kýlli adam balasyn azyp-tozudan, adamy qasiyetinen aiyryluynan qútqaryp qalghan songhy kәmil din - islam dini ekeni dausyz. Búrynghy hristian, buddizm dinderining kiyeli kitaptary, tarihy missiyalary júmyr basty pendeler tarapynan búrmalaugha úshyraghany múqym elge mәlim. Jalpy dinning shynayy missiyasyna bóget bolghysy keletinder aramyzda jeterlik. Búl dinning shynayy-jalghandyghyn ajyratugha kóp qiyndyq keltiredi. Al adam balasyna payghambarlar arqyly jiberilgen dindersiz әlemdik damudy, sayasatty, qoghamdyq-mәdeny ómirimizdi elestetu mýmkin emes.
Islam dini - týrkilerding tarihy tandauy
VII ghasyrda islam dini qazaq dalasyna kýshtep emes, mәdeny ýndestik negizinde ýilesim tauyp engizildi. Qazaq dalasyna islam jaya kelgen «Sayramda sansyz bab, Týrkistanda týmen bab» degendey, әuliye-babtar týrkilik dәstýr men Islam dinining ruhany ózegin bir arnagha toghystyra bildi. Qazaqtyng dәstýrli әdet-ghúrpy men sharighat zandary, eki dýniyetanym bir-birimen bite qaynasyp qatar ómir sýrip qoymay, әl-Biruni, Ibn-Sina, әl-Farabi, әl-Horezmi, A.Iýgýnikiyler soqpaq salghan músylman renessansyna úlasty. Qoja Ahmet Yasauy salghan sara jol týrki balasyn biriktirdi. Bir qyzyghy, arab halifaty ornaghan elder arab mәdeniyetining yqpalyna úshyrasa, qazaq dalasy ózining tól mәdeniyeti men dәstýrin saqtap qaldy. Yaghny qazaq dalasy islam dinin týbegeyli qabyldaghanymen, basy býtin arabtanghan joq. Hanafiylik mazhab, maturidiylik mektepterdi ústanghan qazaq júrty kóshpendi bolmysyna say dalalyq ýlgidegi islamdy qabyldady.
Ortalyq Aziyada Qarahanidter qaghanatynda Satúq Boghra han islam dinin memlekettik din etip jariyalasa, monghol dәuiri kezinde Altyn Ordada Qoja Ahmet Yasauiyding shәkirtteri Baba Týkti Shashty Áziz (Baba Tuklas), Sadr ata, Badr ata, Úzyn atalardyng yqpalymen Ózbek han islam dinine memlekettik mәrtebe berdi. Shynghys әuleti qarahandyqtar dәuirinen bastalghan islamdanu ýrdisining ayaqtaluyna sebepker boldy deuge negiz bar. Ámir Temir babamyz Qoja Ahmet Yasauiyge kesene túrghyzyp, onyng qasyna qazaqtyng han-súltandary, iygi jaqsylary jerlendi. Batystyq ghalym Dj. Trimingemning «orta ghasyrlarda týrkiler men mongholdar ýshin meshitten góri islamnyng simvoly retinde Yasauy kesenesi boldy» degen sózi shyndyqtan alys bolmasa kerek. Qysqasy, týrki balasy Islam dinine tarihy tandau jasady. «Shamanizmde qalyp qoyghan Sibirdegi keybir týrki halyqtarynyng óz potensialyna keng óris ashylmay qalghan joq pa» degen oy da joq emes. Noghayly dәuirindegi aqyn-jyraulardyng sunnittik islamnyng nasihatshysy bolghany tarihtan mәlim.

Islam nege sayasilandy?
Islamnyng ózindik spesifikalyq ereksheligi, alghashqy kezde diniy-ruhany dingek pen sayasy biylik qabysa birikti. Mәselen, birqatar arab elderi men Iran memleketi tútastay sharighatqa qúrylghan. Al hristian, buddizm sekildi ózge әlemdik dinder memleketten ajyratylyp, zayyrly qoghamgha qaray bet búrdy. Qazir Europada dini-avtoritarlyq, derjavalyq el joqtyng qasy.
Islam dini keng qanat jayyp, órkendegen orta ghasyrlarda Osman imperiyasynda, sefevidtik Iranda, Ýndistandaghy Úly Mogholdar imperiyasynda músylmandyq óz aldyna sayasy kýsh, iydeologiyalyq dingek retinde qoldanyldy. VIII-HIH ghasyrlarda islam dinin qayta reformalau, tazartu úranymen uahabbizm iydeologiyasy bel ala bastady. Músylman elderi sanalatyn Osman imperiyasy men uahabbizm iydeologiyasyn hosh kórgen Saud Arabiyasy nelikten ólispey-berispey soghysty? Saud Arabiyasynda Rashidiyler dinastiyasymen teketiresken Saudiyler әuleti nege alpauyt Britaniyadan kómek súraugha mәjbýr boldy? Osman imperiyasymen sayasy sebeptermen, tәuelsizdik ýshin kýresti degenning ózinde onyng qat-qabat diny astary menmúndalap túrghan joq pa? Qazirgi Týrkiya Osman dәuiri kezindegi asyl qazynany, jәdigerlerdi nege ógeysitip otyr? Osynday Islam ishindegi qayshylyqtardy ózge yqpaldy kýshterge arqa sýiemey-aq sheshuge bolmas pa edi? Ghajayyp Ýndistan elining nege Pәkistan, Bangladesh elderine bólshektenip, Kashmir mәselesimen basy auyryp, qan jútyp otyrghanynyng týiinin kim tarqatyp bere alady? Shiittik Irannyng sunnittik islamgha әu bastan oppozisiyalyq ústanymda bolghanyn nemen týsindiruge bolady? Islam atyn jamylghan әrtýrli aghymdardyng «iydeologiyalyq soghysy» әli ayaqtalghan joq. Teris aghymdardyng arasynan ózin payghambar, Mahdy dep jariyalaghandar da tabyldy. Áli kýnge deyin keybir islam elderindegi dargha asu, qol-ayaghyn kesu, taspen óltiru siyaqty ortaghasyrlyq sharighat zandaryna nege tosqauyl qoyylmay keledi? Payghambarlar mekeni qasiyetti Qúdys - Yerusalim aimaghy, din órkendegen Baghdad, talay әuliyeler shyqqan Aughanstan jerindegi soghys, qantógister qiyametke jalghasa bere me? Aydyn-kýnning amanynda jihadshyl jankeshtiler qaydan shyqty?
Reseydegi strategiyalyq qauipsizdikke jәrdemshilik aimaqaralyq qoghamdyq qorynyng mәlimetine qaraghanda, olardyng tizimindegi 104 lankestik úiymdardyng barlyghy derligi islam atyn jamylghan toptar bolyp otyr. Qaptaghan lankestik úiymdar islam dinin jamylugha nege әues? Osynday kelensiz qúbylysqa tosqauyl qoya alamyz ba? Búlardyng bәri pәk islam dinine qara kýie jaghugha jeterlik mysaldar. Qalay degenmen, airanday úiyghan saf islam әlemin ydyratugha batystyq agentterding az júmys istemegeni anyq.
Oy-tújyrym

Jahandanu zamanynda Tәuelsiz Qazaqstan kóptegen ruhany qauip-qaterlermen kýresu ýshin tarihy tandauyna qayta oraluy tiyis. Búl ýshin islam dinining sansyz ruhany potensialyn Qazaqstannyng gýldenuine júmsay biluimiz qajet.
«Alash ainasy» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522