«Kókege» qatysty kókelerimning qateleri
Tóreghaly Tәshenov
«Kóke» dep atalatyn estelikter men zertteu enbekter kitabyn qúrastyruda barynsha shatasqan Bolat Sharahymbaydyng "keyipkeri" Toqash Berdiyarovty tolyq tanyp-bilmeytin Tóreghaly Tәshenov oqyrman qauymgha qate derekter úsynypty. Biz sonyng qayysibir túsyna óz týzetuimizdi engizip, eskertu jasaghandy jón kórdim. Qysqasy, «Kókege» qatysty kókelerimning qatelerin aitugha tura kelip túr.
Ádette qalamger qauym ghúlama ghalym Zeynolla Qabdolov qadap aitqanday, әdebiyetti – ardyng isine balaydy. Óz kezeginde oily oqyrmandar da aqyn-jazushylardyn shygharmalarynan shynayylyqty kórgisi keledi. Demek, qolyna qasiyetti qalam ústaghan jandar jayly jazylghan dýniyeler de osynday biyik talap dengeyimen ólshense kerek. Qatelikke, әbestikke úrynugha әste bolmaydy. Endeshe, әdebiyettanudaghy jansaqtyq abiyr әpermeytinin ekining biri tereng sezingeni lәzim. Ókinishke oray, býginde múnyng bәri de biz oilaghanday emes.
Aqiyq aqyn Toqash Berdiyarov turaly «Kóke» dep atalatyn estelikter men zertteu enbekter kitaby qolymyzgha tiyisimen onymen tezirek oqyp-tanysugha asyqtyq. Kitap byltyr Almaty qalasyndaghy «Toghanay T» baspasynan 500 danamen jaryq kóripti. Búl estelikter kitabyn aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Bolat Sharahymbay qúrastyrypty.
Eki bólimnen túratyn kitaptyng alghashqy bólimine maqalalar, ekinshisine arnau ólender toptastyrylyghan eken. Alayda, kitap qúrastyrushy kóptegen jansaqtyqtargha úrynghan. Aynaldyrghan qyryq shaqty adamnyng jazghan-syzghandaryn tiyisti talapqa say tógildirip bere almaghan. Mәselen, osy kitapta (13-17 better) jariyalanghan «Poeziya shyndyghy» atty enbekting avtory Múhtar Áuezov emes, Rahmanqúl Berdibay bolatyn. Búl zertteu maqala «Syn jәne bibliografiya» degen aidarmen «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetining 1955 jylghy 4 jeltoqsan kýngi № 286 (9 868) sanynda jariyalanghan. Búghan Almaty qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasyna baryp, sarghayghan gazet tigindilerin aqtaryp kórsenizder, kózderiniz anyq jetedi. Eger tiri bolghanda múny kórgen qos qalamger de Bolat Sharahymbaygha әbden ókpelep, qatty renjigen bolar edi.
Múhtar Áuezov – úly jazushy, qogham qayratkeri, ghúlama ghalym, filologiya ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri. Rahmanqúl Berdibay – әigili әdebiyet synshysy, ghalym, filologiya ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri. Qarap otyrsanyzdar, ekeuining de ataq-danqy dengeyles. Olardyng biri – tórtkýl әlemge tanymal klassik jazushy bolsa, ekinshisi – sarabdal synshy. Demek, ózi jazbaghan zertteu maqalagha avtor etip kórsetu arqyly Múhtar Áuezovti múqatyp, әdeyilep әlsiretpesten, Rahmanqúl Berdibaydy rasymen biyiktetuge bolatyn edi ghoy. Maqala sonyna «1955 jyl. El.kz sayty. 12 qarasha 2013 jyl» dep kórsetken Bolat Sharahymbaydyn nelikten onyn avtoryn almastyryp alghany týsiniksiz.
Estelikter kitabyn qúrastyrushy taghy birde bylaysha qatelesedi. Aqyn Úlyqbek Esdәuletting «Tentek Toqash» essesining «Kitap juu» degen bólimin «Kitap jazu» (132) dep shatasady.
Búghan qosa-qabat kitaptaghy avtorlar belgili bir jýiege keltirilip, alfavittik retpen berilmegen. Mәselen, Baqyt Sarbalaevty – Baqyt Sarbalaúly (89), birese B.Sarybalaúly (334) dep kórsetedi. Asqar Egeubaevty – Asqar Egeubay (113; 334), Qadyr Myrza Áliydi – Qadyr Myrzaliyev, Qadyr Myrza Áli, (74; 90; 107; 335) dep keltiredi. Kýlpara Júmaghalidy – K. Júmaghaliyeva (334) dep qysqartyp jazady. Aqjarqyn Ábiqyzy Smayylovanyn bir maqalasy 246 bette, ekinshisi 281 bette jýr. Tóreghaly Tәshenovti 255 betten kórsenizder, endi birde 312 betten keziktiresizder. Eshkimning atqaratyn qyzmeti men ghylymy ataghyn jazbay keledi de Beysenbay (dúrysy – Beysembay) Kenjebaevty (28) – professor, Gýljahan Ordany (228) – filologiya ghylym(dar)ynyng doktory, professor, Toylybay Tomarbekovti (272), dúrysy – Toylybay Tomarbaevty – Abay auyly ardagerler kenesining tóraghasy, Búharbay Parmanovty (281) – Saryaghash (qazirgi Tólebi) audanynyng әkimi, Tóreghaly Tәshenovti (312) – aqyn dep kórsetedi. Jurnalist, aqyn, audarmashy, әdebiyettanushy, mәdeniyettanushy, ónertanushy, bibliograf, baspager Ábdisattar Álip pen Ábdisattar Tәshimbetov (Tәshimbet) týptep kelgende bir adam ekenin bilmeydi nemese bilgisi kelmeydi. Áytpese Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi dep shataspas edi ghoy (234-245) .
Tym qúryghanda ózining әriptesteri bolyp tabylatyn qalamger qauym – aqyn-jazushylar men әdebiyet zertteushilerining atyn-jónin dúrystap jaza almaghanyna jol bolsyn. Kitap qúrastyrushynyng múnda da ózinshe «janalyq» ashyp, әbestikke úrynghany úyat-aq! Mysal deysiz be, jetip-artylady. Mәselen, Múzafar Álimbaevti – Múzafar Álimjanov (115), Amanhan Álimúlyn – Amanhan Álimov (72; 80), birese Amanhan Álim (310; 311), Qalijan Bekhojindi – Qalijan Bekqojin (248), Rahmanqúl Berdibaydy – Rahmanqúl Berdibaev (289), Mәlik Ghabdullindi – Mәlik Ghabdulin (174), Ánuarbek Dýisenbiyevti – Ánuar Dýsenbiyev (220), Ábilmәjin Júmabaevty – Ábilmәjýn Júmabaev (46), Tóleujan Ismailovty – Tóleujan Ysmayylov (104; 184; 195), Tóleujan Ysmailov (126), Tóleujan Ismayylov (191), Beysembay Kenjebaevty – Beysenbay, Beysembay Kenjebayúly (44), Nemat Kelimbetovti – Nemet, Nemat Kelimbet (273), Israil Saparbaydy – Israil Saparbaev (302), Qapan Satybaldindi – Qapan Satypaldin (184), Asqar Sýleymenovti – Asqan Sýleymenov (220), Yuriy Tyniyanovty – Yuriy Taniyanov (180) dep jazyp, oqyrmandardy әbden shatastyrady. Búdan bólek 1986 jyldyng sonynda Almatyda oryn alghan Jeltoqsan oqighasyna (kóterilisine) birden-bir sebepshi bolghan Kenes Odaghy Kommunistik Partiyasy Ortalyq Komiytetining Bas hatshysy Mihail Sergeevich Gorbachevti – Mihail Sergeevich Gorbochev (205), Toqannyng maydandas dosy Ernazar Smayylovty – Ernazar Ismailov (288), aghayyn inisi Qúttybay Qalybaevty – Qúttybek Qalybaev (290), aqiyq aqyn Toqash Berdiyarovtyng barlyq kitaptary, alibomdary men qoljazbalaryn ýptep ketken Janar, әlde Janat Medetovany – Janar, әlde Janat Medenova (288) dep qate jazady.
Endi Tóreghaly Álipúly Tәshenovke toqtalayyq.
Toqandy kórmegen, ony tolyq tanyp-bilmeytin Tóreghali Tәshenov aqiyq aqyn turaly oiyna kelgenin dolbarlap jaza beredi eken. Jerúiyq izdegen Asanqayghy babamyz:
Eki Keles, bir Talas,
Bal tatyghan jerin-ay.
Aghayynyng aralas,
Tatu eken elin-ay, –
dep tandana tamsanghan kiyeli Keles pen sol ónirden týlep úshqan arqaly aqyn Toqash Berdiyarovty bilmeu tym úyat-aq. Mәselen, onyng «Taghdyrly Toqash aqyn» atty maqalasynda «Ózining tughan Kelesinde ghana 70, 80 jyldyqtary qarapayym ghana atalyp ótken» (255) degen sóilem bar. Dúrysy -- 50, 60, 70 jyldyq mereytoylary bolu kerek edi. Aqynnyn 80 jyldyq mereytoyy tek onyng esimin enshilegen № 127 jalpy orta mektebinde ghana atap ótilgen. Sol Tóreghaly Tәshenov «Tosyn Toqashtyng torqaly toyy» dep atalatyn maqalasynda «Sodan beri ótken 30 jyldyng ishinde birde-bir kitaby basylyp shyqpapty» (315) dep soghady. Dúrysy – 26 jyl ishinde bolu kerek edi. 1989 jyly Almaty qalasyndaghy «Jalyn» baspasynan aqyn Toqash Berdiyarovtyn «Chto v sumke?» atty ólender jinaghy Baqytjan Qanapiyanovtyng audaruymen orys tilinde jaryq kórgen bolatyn. Sóz orayy kelgende aqynnyng túnghysh qyzy Elimira Torqysbekqyzy Berdiyarovanyng alghashqy mamandyghy – stomatolog (tis dәrigeri). Onyng italiyandyq iri biznesmen júbayynyng aty-jóni – Lesly Poli, úlynyng esimi Djakomo – Eskendir ekenin de esterinizge sala keteyik. Anasy italiyansha dayarlaghan taghamdarynyng birine ózining úlynyng atyn qoyghan jaghdayy taghy bar. Elimiranyng ekinshi mamandyghy – sumilie emes, somelie (sharap isining mamany). Toqashtyng ekinshi qyzynyng aty-jóni Zuhra Qúdaybergenova emes, Zuhra Torqysbekqyzy Berdiyarova. Múny tәptishtep aityp otyrghanymyzdyn sebebi atalmysh kitapta búlardyng bәri de (315) tolyq әri naqty kórsetilmegen.
Aqyn, Memlekettik jәne Qazaqstan komsomoly, sonymen qatar Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyqtary men «Qúrmet» ordenining iyegeri, Qazaqstangha enbegi singen baspa qyzmetkeri, Shahimardan Esenov atyndaghy Aqtau tehnikalyq uniyversiytetining Qúrmetti professory Esenghaly Raushanovtyng «Teniz-teniz oilarda terbeldim kóp...» dep atalatyn arnau ólenining (322-323) taqyryby qoyylmaghan. Aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Múqaghaly Maqataev atyndaghy syilyghynyng iyegeri, Arys qalasynyng Qúrmetti azamaty Amanhan Álimúlynyng «Toqash kókeme» atty ólenining basyndaghy:
Jalghyz uys topyraq
Tughan jerden búiyrsyn.
Toqash kókem.
... Kókem solay bir kýni aq qús bolyp
Úshyp ketti ózining Kelesine.
Esenghaly RAUShANOV
degen óleng joldaryn epigraf etip bermegen (324). Keybir avtorlar tuyndylarynyng búryn qay basylymda, yaky kitapta jariyalanghanyn kórsetudi de úmyt qaldyrghan.
Fotosuretterge sóz jazuda da birqatar olqylyqtar oryn alghan. Seyfolla Ospan, Júmeken Nәjimedenov, Toqash Berdiyarovtyng aty-jónin aitpastan, jay ghana «Qazaqtyng ýsh shyny» dey salghan. Múny qalamger qauym bolmasa, bylayghy júrt qaydan bilsin?! Taghy birde aqynnyng ýlken qyzy Elimiranyng esimin elemesten, jay ghana «Toqang túnghyshymen» depti. Ontýstik Qazaqstan oblysy, Saryaghash audany, Keles óniri, Qoshqarata auyldyq okrugining ortalyghy – Besqúbyr auylyndaghy mәdeniyet ýiin Besqúdyq auyly mәdeniyet sarayy dep qatelikke jol bergen. Ózbekstannyng Janajol qalasyn Yangiyel auyly dep kórsetken.
Respublikalyq qoghamdyq-sayasy «Ayqyn» gazetinin tilshisi, aqyn Tóreghaly Tәshenovtin nelikten jii janylysa beretinine tandanyp, tanqaludan basqa amal tappay otyrmyz. Keyde ol ózi barmaghan, kórmegen nәrseler jayly da dolbarlap, jobalap jaza salugha qúmar. Mysal deysiz be, jetip-artylady. Mәselen, ol 2016 jyly 30 nauryzda Qazaqstan Jazushylar odaghynda ótken aqiyq aqyn Toqash Berdiyarovqa arnalghan «Kóke» dep atalatyn estelik kitaptyng túsaukeser rәsimine kelip qatysqan joq. Alayda, ózi qyzmet istep, jalaqy men qalamaqy alyp jýrgen basylymnyng 2016 jylghy 6 sәuir kýngi № 50 (2926) sanynda Aqtan Qonyr degen býrkenshik atpen «Janazyq» dep aidar taghyp, «Toqash tomynyng túsaukeseri» atty bir-aq abzastan túratyn shap-shaghyn maqala jariyalady. Biz onyng Tóre Ghaly degen býrkenshik atpen de maqala jazatynyn bilemiz.
Eng aldymen aitarymyz búl maqalagha dúrystap taqyryp qoyylmaghan. Ángime Toqashtyng tomy emes, tek bir ghana jalqy estelik kitap jayly bolyp otyr. Ekinshiden, is-shara shygharmashylyq odaqtyng foyesinde emes, shaghyn ghana bir bólmesinde ótti. Ýshinshiden, basqosuda tilek aitpaghan jazushylar – Júmabay Shashtayúly, Talghat Sýiinbayúly, Tolymbek Álimbekúlyn sóz sóilep, estelikterimen bólisti degeni ótirik. Tórtinshiden, Saryaghash audanynan kelgen jerles inilerining (dúrysy – inisinin) aty-jónin (Ábdisattar Álip) kórsetpegen. Besinshiden, «Múhtar Áuezovten bastap kóptegen kórnekti túlghalardyng (dúrysy – 44 avtordyn) zertteu enbekteri men estelikteri toptastyrylghan kitap qalyng oqyrman ýshin qúndy dýnie ekeni anyq» degen sóilemde de naqtylyq joq. Sonda ataqty aqyn-jazushy, ghalymdarmen qosa-qabat auyldyng qarapayym túrghyndary da túlgha bolghany ma?! Áriyne, búl jerde biz keyingilerining bedelin әste týsirgeli otyrghan joqpyz. Altynshydan, «Sondyqtan ministrlik tarapynan qayta basylyp, kitaphanalargha taratu jaghy qolgha alynuy tiyis» degen sóilemde qay ministrlik ekenin jazudy úmyt qaldyrghan.
Maqala jazuda jii janylysa beretin tilshi Tóreghaly Tәshenov oqyrmandy adastyrugha, shatastyrugha bolmaytynyn bilmey me eken?! Ol jibergen aghattyqtary ýshin gazet betinde óz oqyrmandarynan keshirim súrauy kerektigin eskertkimiz keledi. Kiyeli óner adamdary, sonyng ishinde aqyn-jazushylar jayly jazylghan estelikter men zertteu enbekterde oqyrmandy adastyratyn janylystyrulargha, jansaqtyqtargha, әbestik men әdepsizdikke jol beruge әste bolmaydy dep bilemin.
Qúrmetpen, Qarlyghash ÝSENQÚLOVA, Múhtar Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti filologiya fakulitetining ýzdik diplom iyegeri, atalmysh joghary oqu ornyndaghy Aqparattyq bilim beru ortalyghynyng kitaphanashysy, magistrant, 2016 jyly Shymkent qalasyndaghy «Aziat» baspasynan «Ádebiyet әlemi» seriyasymen jaryq kórgen «Toqash Berdiyarov «Talantymen talaydy tamsandyrghan Tylsym taghdyr turaly tolghanystar» atty birinshi kitabynyng qúrastyrushy redaktory.