Quandyq Shamahayúly. Shynghys han túsyndaghy el tәuelsizdigi turaly qaghidalar
Osydan segiz ghasyr búryn Shynghys han qúrghan kóshpendi halyqtardyng Úly Memleketi tek býgingi mongholdargha ghana tiyesili emes. Ol sol tústa jeke-jeke taypalargha bólinip biylik qúrghan, qazirgi tanda birtútas Qazaq memleketin qúrap otyrghan bizding de ortaq tarihymyz. Han Temýjinning ózi de bir ghana ru, taypa nemese jalghyz últtyng biyleushisi emes, jalpy kiyiz tuyrlyqty kóshpendilerding qolbasshysy bolghany tarihtan mәlim. Sondyqtan, otarlyqtyng búghauynan bosap tәuelsizdik alghan alty Alash ýshin Shynghys han qúrghan kóshpendi taypalardyng birikken Úly Memleketi tarihynan taghylym alu paryz bolmaq.
Osydan segiz ghasyr búryn Shynghys han qúrghan kóshpendi halyqtardyng Úly Memleketi tek býgingi mongholdargha ghana tiyesili emes. Ol sol tústa jeke-jeke taypalargha bólinip biylik qúrghan, qazirgi tanda birtútas Qazaq memleketin qúrap otyrghan bizding de ortaq tarihymyz. Han Temýjinning ózi de bir ghana ru, taypa nemese jalghyz últtyng biyleushisi emes, jalpy kiyiz tuyrlyqty kóshpendilerding qolbasshysy bolghany tarihtan mәlim. Sondyqtan, otarlyqtyng búghauynan bosap tәuelsizdik alghan alty Alash ýshin Shynghys han qúrghan kóshpendi taypalardyng birikken Úly Memleketi tarihynan taghylym alu paryz bolmaq.
Kóshpendiler ejelden el tәuelsizdigi jayyndaghy mәselege óte múqiyat mәn bergen jәne ony eshqashan jalpylama әngimege ainaldyrmaghan. Kerisinshe, ony shynayy ómirden tuyndatyp naqty tәjiriybege sýiengen. Olar el tәuelsizdigin bastapqy, ortanghy jәne joghary dengey dep ýshke bólgen. Onyng alghashqysy - otbasylyq dәrejede, ortanghysy - dos, jarandar arasynda, songhysy - eldik, memlekettik dengeyde qarastyrylady delingen. Sonymen qatar bes azap, jeti qúldyrau, tórt qúrdymnan túratyn 16 qara jaza degen bolypty. Onyng 5 azabyna oisyz sәnqoylar, óz baylyghyn ózgege qoldan berushiler, óz elining damuyn tejegish keritartpalar, biylikti әlsiretip jauapsyzdyqqa jol berushiler, aghartushylyqqa zeyin qoymay kóz aldyndaghyny ghana oilaytyn aqylsyzdardy jatqyzghan. Al, jeti qúldyraugha mynalar jatqyzylghan: maskýnemdik pen elirme nauqasqa shaldyghu, el tәuelsizdigining baghasyn bilmey abyroyyn tógip jermen jeksen etu, orynsyz shyghyngha jol berip memleket qazynasyn tonau, bóten júrtqa kózsiz elikteu, orynsyz qorqynysh pen ýreyge berilu, әleumetti salghyrttyqqa iytermeleu, sergek oy men әdil sózdi túnshyqtyru. Tórt qúrdymgha - memleket ishinde alauyzdyq tudyru, ýkimet biyligine baghynbau, el baylyghyn talan-tarajgha salyp memleketti boryshqa batyru, halyqty ózara óshtestirip soghystyru jatqyzylghan.
Shynghys hannyng «aldymen óz basyndy, odan keyin otbasyndy týzep jónge sal, sodan keyin baryp el-júrtyndy basqarugha kiris!» - dep aitqan bir úlaghatty sózi bar. Barlyghyn ózinen bastaudy, ózgege ýlgi-ónege kórsetuding manyzdylyghyn aitqan úly hannyng búl ósiyetin qazaq babalarymyz kezinde «úyadan ne kórsen, úshqanda sony ilesin» - dep tújyrymdaghany kezdeysoqtyq bolmasa kerek.
Orta dengeydegi, yaghni, dos-jarandar arasyndaghy tәuelsizdikti kóshpendilerding kóne qaghidasy boyynsha bes baghytqa bólip oghan asa mәn bergen eken. Ony birinshi - qanda, ekinshisi - mida, ýshinshisi - jýrekte, tórtinshisi - iste, besinshisi - kenistikte dep aiqyndaydy da bәrin biriktirip últtyq tәuelsizdikting tetigi dep ataydy. Kóptegen jaylardan angharylyp otyrghanday, dos-jarandar nemese orta dengey dep ataghandary әleumettik orta tapty menzeytin siyaqty. Dos-jarandar tórt iri ólshemge say kelip baryp újymdasady eken. Aytalyq, birinshisi - bar bolu, ekinshisi - ómir sýru, ýshinshisi - otbasyn qúru, tórtinshisi - kózge týsu. Bar bolu degeni qiyn kezde qastan tabylu, jauapkershilikti sezinu degen úghymdy bildirmek. Ómir sýru degeni óz aqylymen, sanasymen ishki quatqa ie bolu degen maghynada. Otbasyn qúrudyng mәni týsinikti, al, kózge týsu degeni ózining daryn-qabiletin, artyqshylyghyn kórsetudi menzep otyr. Atalmysh tórt ólshem belgili bir synaqqa baghynghan. Atap aitsaq, elding tәuelsizdigin qanshalyqty qamtamasyz ete alyp otyr degenge. Osy tórt ólshemmen qatar kóshpendilerding mәdeniyetin kóteru, bilim taratu, kýsh-quatyn arttyryp eldi syrtqy jaudan qorghau degen manyzdy mindetter jýktelgen. Monghol tilinde «anda» dep atalghan osynday toptar tarihy kezende kóshpendiler memleketin úly imperiyagha ainaluyna eleuli ról atqarghan úiymdastyrudyng aiyryqsha bir formasy bolghan.
Shynghys han әskerin ondyq, jýzdik, myndyq, týmen, búmyn dep bólgen bolsa, «anda» formasynyng úiymdastyryluy odan ózgeshe bolghan. Soghys taktikasyn jetik mengergen úly qolbasshy beybit kezde el basqarudyng bәrinen qiyn ekendigine asa mәn bergen. Oghan Temýjinning «at jalynda qúighytyp jýrip, әlemdi jaulap alu onay. Al, attan týsip el basqaru asa kýrdeli, oghan ozyq oy men dana sheshim kerek» degen óz sózi dәlel. Sondyqtan da bolar, sharuashylyq pen ólkelik basqaru jýieni mýldem ózgeshe baghytta úiymdastyrghan. Mysaly, ot (gal), әulet (shandas), ru (otog), aimaq (aymag), úlys (uls), el (gýren), úly derjava (ih uls) degen ataular anda tobyna qatysty payda bolghan úghymdar edi. Gal - on otbasynan, shandas - jýz ýiden, otog - myng ýiden, aymag - týmen otbasynan qúrylsa, jýz myng otbasyn qúraytyn әleumetti úlys dep ataghan. Osynyng bәrining negizi otbasynan bastalatyndyghyna erekshe nazar audarghan.
Býginde biz tәuelsizdik mәselesin ekonomikalyq, sayasi, ruhani, mәdeny dengeyde qarastyramyz. Al, segiz ghasyr búryn memleket qúrghan kóshpendiler tәuelsizdikti bes asylgha balap, aqyl, otbasy, úly jarghy, han jәne halyq dep bólip qarastyrghan eken. Búlardyng bәri bir-birimen tyghyz baylanysatyn asyl qúndylyqtar sanalghan. Atalmysh qúndylyqtardyng alghashqy satysy retinde otbasy men otaghasyn erekshe atap kórsetedi. Ol úrpaghyn qorghap ósiredi, últtyq tәuelsizdikting tetigi osy oshaqtan bastau alady delingen. Asyly, «otan otbasynan bastalady» dep qazaq ata-babalarymyz tegin aitpasa kerek.
Quandyq ShAMAHAYÚLY, QR mәdeniyet qayratkeri.
«qogam.kz» saytynan