Óskemendegi kórmege 60-tan asa samauyr úsynyldy
Óskemen. 22 qarasha. QazTAG – Óskemende Shyghys Qazaqstannyng etnografiyalyq múrajayynyng qorlarynan jәne jeke kolleksiyalardan alynghan samauyrlardyng kórmesine jasy 100 jyldan asqan eksponattar qoyyldy, dep habarlaydy Shyghys Qazaqstannyng etnografiyalyq múrajay-qoryghynyng qyzmetkerleri.
«Búl kórmening ereksheligi – ótkenge, ata-babalarymyzdyng zamanyna oralu mýmkindigin beretindiginde. Ol kezde samauyr әr ýide qajet zat qana emes, sonymen qatar, shay basyndaghy otyrystardyn, toylardyng jany bolghan», - deydi múrajay diyrektory Tamara Bykova.
Kórmege 60-tan asa samauyr úsynylyp otyr, onyng ishinde ýlken otbasylargha arnalghan (shelekti), shaghyn (1 stakandyk), traktirlik, joryq samauyrlary, zayyrly jәne qarapayym halyq paydalanghan samauyrlar bar.
«XVII ghasyrda Reseyge shay әkelingennen keyin samauyry bar alghashqy otbasy kópester Stroganovtar bolghan. Sol kezden beri samauyrdy ortagha qoyyp, shay ishu barlyq sosloviyelerding ajyramas bóligine ainaldy. Bastapqyda samauylar Tulada jasaldy, keyin Mәskeude, Yaroslavlide jәne basqa qalalarda da shygharyla bastady», - dedi T. Bykova.
Kórmege samauyrlardan basqa, múrajay qyzmetkerleri Shyghys Qazaqstannyng audandary boyynsha etnografiyalyq ekspedisiyalary kezinde tapqan shay búqtyru shәnekteri, shay júptary, pialalar, servizder, qasyqtar, maylyqtar úsynyldy.
Óskemen. 22 qarasha. QazTAG – Óskemende Shyghys Qazaqstannyng etnografiyalyq múrajayynyng qorlarynan jәne jeke kolleksiyalardan alynghan samauyrlardyng kórmesine jasy 100 jyldan asqan eksponattar qoyyldy, dep habarlaydy Shyghys Qazaqstannyng etnografiyalyq múrajay-qoryghynyng qyzmetkerleri.
«Búl kórmening ereksheligi – ótkenge, ata-babalarymyzdyng zamanyna oralu mýmkindigin beretindiginde. Ol kezde samauyr әr ýide qajet zat qana emes, sonymen qatar, shay basyndaghy otyrystardyn, toylardyng jany bolghan», - deydi múrajay diyrektory Tamara Bykova.
Kórmege 60-tan asa samauyr úsynylyp otyr, onyng ishinde ýlken otbasylargha arnalghan (shelekti), shaghyn (1 stakandyk), traktirlik, joryq samauyrlary, zayyrly jәne qarapayym halyq paydalanghan samauyrlar bar.
«XVII ghasyrda Reseyge shay әkelingennen keyin samauyry bar alghashqy otbasy kópester Stroganovtar bolghan. Sol kezden beri samauyrdy ortagha qoyyp, shay ishu barlyq sosloviyelerding ajyramas bóligine ainaldy. Bastapqyda samauylar Tulada jasaldy, keyin Mәskeude, Yaroslavlide jәne basqa qalalarda da shygharyla bastady», - dedi T. Bykova.
Kórmege samauyrlardan basqa, múrajay qyzmetkerleri Shyghys Qazaqstannyng audandary boyynsha etnografiyalyq ekspedisiyalary kezinde tapqan shay búqtyru shәnekteri, shay júptary, pialalar, servizder, qasyqtar, maylyqtar úsynyldy.
