Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2546 0 pikir 22 Qarasha, 2010 saghat 21:09

Ókey Ýrimhanúly. Oralmandardy oibaylatqan san týrli kedergiler

Dýniyejýzinde taryday shashylghan qazaq qandastaryn atamekenine oralugha shaqyrghan Elbasynyng ýndeui, syndarly sayasaty oidaghyday jýzege asuda. Elbasynyng kórsetken əkelik qamqorlyghyna oralmandar qauymynyng rizashylyghy sheksiz. Solardyng biri men Mongholiyadan 1991 jyly Almaty oblysy, Jambyl audanyna 10 janúyamen eng alghashqy kóshin bastap kelgenmin. 15 jyl múghalim bolyp, enbek demalysyna shyqtym. Bala-shagham mamandyq iygerip, ýili-barandy bolyp, el qatarly shat-shadyman ómir sýrudemiz.

Kóshi-qon zanynan búryn kósh legi bastalyp ketkendikten, alghashynda birer olqylyqtar boldy. Sol alghashqy jyldary kóshi-qon polisiyasyna tirkelu, túrghylyqty jerge tirkelu, azamattyqqa qújat tapsyru óte onay bolghan edi, tipten kóshi-qon úiymynyng qyzmetkerleri qonystanu biyleti men aqshalay jәrdemdi ýige әkelip beretin. Sodan 19 jyldan song Mongholiyadan tuystardan 3 otbasy kóship kelgen. Al, osy 3 otbasynyng 17 adamyn tirketu, oralman mәrtebesin jәne kvota, azamattyq alu barysynda kezdesken san kedergiler jayly jәne de osyghan baylanysty birer oi-pikirimdi gazet arqyly ortagha saludy jón kórdim.

Dýniyejýzinde taryday shashylghan qazaq qandastaryn atamekenine oralugha shaqyrghan Elbasynyng ýndeui, syndarly sayasaty oidaghyday jýzege asuda. Elbasynyng kórsetken əkelik qamqorlyghyna oralmandar qauymynyng rizashylyghy sheksiz. Solardyng biri men Mongholiyadan 1991 jyly Almaty oblysy, Jambyl audanyna 10 janúyamen eng alghashqy kóshin bastap kelgenmin. 15 jyl múghalim bolyp, enbek demalysyna shyqtym. Bala-shagham mamandyq iygerip, ýili-barandy bolyp, el qatarly shat-shadyman ómir sýrudemiz.

Kóshi-qon zanynan búryn kósh legi bastalyp ketkendikten, alghashynda birer olqylyqtar boldy. Sol alghashqy jyldary kóshi-qon polisiyasyna tirkelu, túrghylyqty jerge tirkelu, azamattyqqa qújat tapsyru óte onay bolghan edi, tipten kóshi-qon úiymynyng qyzmetkerleri qonystanu biyleti men aqshalay jәrdemdi ýige әkelip beretin. Sodan 19 jyldan song Mongholiyadan tuystardan 3 otbasy kóship kelgen. Al, osy 3 otbasynyng 17 adamyn tirketu, oralman mәrtebesin jәne kvota, azamattyq alu barysynda kezdesken san kedergiler jayly jәne de osyghan baylanysty birer oi-pikirimdi gazet arqyly ortagha saludy jón kórdim.

Shetelden kelgen qandastarymyzdy tirkeu oralman mәr-tebesin, kvota jәne azamattyq alu degen jýieli satydan ótedi. Tirkeu eki týrli. Birinshisi, oralman oblystyq kóshi-qon polisiya-syna 3 kýnning ishinde tirkeluge tiyis. Ekinshisi, túraqty túratyn jerding kóshi-qon polisiyasyna tirkelu. Ol ýshin ýy kitapshasy qajet. Ózinde ýy joq bolghandyqtan, amalsyz bireuge jalynyp ýy kitapshasyna jaldanyp tirkeledi. Oralman mәrtebesin alu ýshin 5-7 týrli qújat qajet. Osy «oralman» degen atau adamdy kemsitken siyaqty seziledi. Sondyqtan eng әueli oralman degen ataugha jýrekke jyly bir atau qajet-aq. Meninshe, qandastar, aghayyndar degen sóz oralmannan góri layyqty siyaqty.

Oralman qújatyn dayyndaghan son, ony Taldyqorghandaghy oblystyq Kóshi-qon departamentine tek ózing baryp tapsyrasyn. 7-10 kýn ótken song qayta baryp, oralman kuәligin alasyn. Biraq, әlgi oralman kuәligi kvota alugha ghana әseri bargha úqsaydy. Balalargha beriletin jәrdemaqy, zeynetaqy alugha onyng dәrejesi jetpeydi eken, sonday-aq ýy satyp alsa atyna jazghyzugha nemese týsiruge qauqarsyz.

Oralman kuәligin alghan song azamattyq alugha qújat dayyndaysyn. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» - degendey, apandaghan basy endi bastalady. Azamattyqqa 9-18 týrli qújat dayyndau qajet. Ýlgidegi paraqtar men (forma) qújattardy tauyp dayyndap beresin. Bir adamnyng (14 jastan joghary) qújatyn toltyryp jazugha 1500 tenge tóleysin. Al, ózing jazsang әr týrli syltau, kemistik tauyp 2-3 qaytalap jazyp sazayyndy tartasyn. Sondyqtan 1500 tengendi berip qútylghanyng tiyimdi. Auyldan audangha talay mәrte baryp jýrip әreng degende bitiresin. Atalmysh adamnyng sottalghan, sottalmaghanyn tiyisti oryn rastaytyndyqtan, jauaby keluge 13-20 kýn, azamattyqqa qújat ótti degen audandyq kóshi-qon polisiyasynan anyqtama alasyn. Búl - sening ekinshi quanyshyn. Azamattyqqa qújat ótkenin bilu ýshin 80-180 kýn kýtesin. Ol jogharghy jaqtan keledi. Azamattyqqa búiryq shyqty dep keybir oralman kvotasyn ala almay qalghan jaylary da bar. Azamattyqqa qújat ótti degen anyqtama alyp, «Qazposhtadan» esep shot ashtyryp, oblystyq kóshi-qon departamentine barasyn. Qújattardy iynening kózinen ótkizip jýrip qújatyng jarasa 10-15 kýnde kvotandy alasyn. Búl - sening ýshinshi quanyshyn.

Azamattyqtan shyghu, Preziydentke ótinish beru, qújattardy audartyp, notariuspen rastatyp qaltandy qaghyp, tityghyndy qúrtyp, sabylyp jýrip bitiresin-au, әiteuir.

Keletin oralmangha az da bolsa sebi tiyer degen niyetpen mynaday úsynystar aitamyn.

1. Qazirgi qoldanystaghy saualnama-anketa qayta tekserilip, ol az súraqtarmen qayta jasalsa jәne aqysyz toltyrylsa, oralmangha az da bolsa sebi tiyer edi.

2. Audandyq kóshi-qon polisiyasy osy iske tikeley jauapty bolghandyqtan jogharghy jaqtyng sheshimin kýtpey, qújatty tekserip, shartyna sәikestendirip sol sәtte anyqtama berse. Jogharghy jaqtyng sheshimin kýtuden oralman japa shegude. Tómengige senbey me, tanghalasyn.

3. Jeke kuәlikke tughan jeri degen súraudy jazbaghan abzal siyaqty. MHR, QHR degendi kórip, keybireuler payda tabudy oilaytyny jasyryn emes.

4. Saualnama-anketa paraqta Qazaqstangha kelgennen keyin jәne elinde sottalghanyn 2 mәsele súrasa «Qazaqstanda atqaratyn qyzmeti» degen súraq bar, oghan ne dep jauap bermek? Ol adamnyng búrynghy elinde qanday qyzmet atqarghany, alghan mәrtebeleri eskerilmegen. Forma (ýlgidegi qaghaz) qaghazdary orys tilinde, ony toltyrugha әrbirine 50 tenge, saualnama-anketa bir adamgha 2 ese jazylady. Bir paraghy 150 tenge, bir adamgha 300 tenge tóleysin. Qújattardy elshilikke audartasyn, bir qújat 6 AQSh dollary, onyng kóshirmesin notariusqa rastatqangha 200-1500 tenge tóleysin. Búlardyng baghasyn qysqartsaq nemese tegin jasalsa.

5. Qújattar nege qazaq tilinde bolmaydy? Qazaqsha jazugha ne bóget, әlde daghdy ma? Kim kinәli?

6. Oralmangha ong qabaqpen qarap, kvota, azamattyq alugha negizgi qajetti qújattar men saualnama-ótinishti negizdep, tek qana otaghasyna jazyp, qaghazbastylyqty azaytsa tiyimdi bolar edi.

Ókey Ýrimhanúly, Almaty oblysy, Jambyl audany, Aqsengir auyl

«Qazaqstan-Zaman» gazeti

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470