Senbi, 23 Qarasha 2024
Tughan jerge tuyng tik! 15324 0 pikir 3 Tamyz, 2017 saghat 17:12

Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin...

Jaqynda jolym týsip keshegi kiyeli Áulieata, býgingi janarghan Jambyl jerine kelgen edim. Tarihy men taghylymy mol, shejiresi bay osy ólkege bir kelip, halyqtyng tynys-tirshiligin kórip, elimen, jerimen tanysu kópten bergi bir maqsatym edi.

Shynymdy aitsam, osynda taban tirep, atbasyn búrghanyma qatty quanghanym ras. Men múnda eng birinshi kezekte Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» dep atalatyn baghdarlamalyq maqalasynda aitylyp, algha qoyylghan mindetter men tapsyrmalardyng naqty jýzege asyp, halyq arasynda keninen qoldau tauyp jatqanynyng kuәsi boldym. Meninshe, ol zandy. Óitkeni, jambyldyqtar Elbasymyz atap ótken san myng jyldardan beri qalyptasqan últtyq qúndylyq pen ruhany bay múranyng birden-bir saqtaushylary, býgingi jalghastyrushylary. Elimizding tarihi, mәdeny ordasynda otyryp, osylaysha bolmauynyng ózi argha – syn, abyroygha – min emes pe?!

Meni erekshe quantqan taghy bir jayt – oblys әkimi Kәrim Nәsbekúly Kókirekbaevtyng ruhany iygilikterdi jasaushy – óner iyelerine degen kónilining darhandyghy, esigining ashyqtyghy boldy. Ashyghyn aitu kerek, aldyn-ala qabyldauyna jazylmaghan edim. Sondyqtan, menimen jolyghyp, pikir almasa qoiy ekitalay-au dep oiladym. Biraq, ónerdi, mәdeniyetti, әdebiyetti shyn sýietin azamat qauyrt tirlikting arasynda maghan da uaqyt tauyp, júmys bólmesinde oy bólisip, pikir almasty. Boyynda qazaqy qalyptyng qaymaghy búzylmaghan beynesi bar búl әkimdi jambyldyqtar týsine bilse, qadirine jete bilse, shyn mәninde tughan jerine qút bolyp kelgen eken degen oy týidim.
Men jogharyda atap ótken Elbasynyng maqalasynda «Qazaq «Tughan jerge tuyndy tik» dep beker aitpaghan. Patriotizm kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady. Sol sebepti, men «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha aludy úsynamyn. Onyng auqymy izinshe op-onay keneyip, «Tughan elge» úlasady. Mәselen, «Auylym – әnim» atty әndi aitqanda, «Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin» dep shyrqaytyn edik qoy. Bajaylap qarasaq, búl – maghynasy óte tereng sózder. Baghdarlama nege «Tughan jer» dep atalady? Adam balasy – sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi. Tughan jer – әrkimning shyr etip jerge týsken, bauyrynda enbektep, qaz basqan qasiyetti mekeni, talay jannyng ómir-baqy túratyn ólkesi. Ony qayda jýrse de jýregining týbinde әldiylep ótpeytin jan balasy bolmaydy. Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri. Búl kez kelgen halyqty әnsheyin birige salghan qauym emes, shyn mәnindegi últ etetin mәdeniy-genetikalyq kodynyng negizi. Bizding babalarymyz ghasyrlar boyy úshqan qústyng qanaty talyp, jýgirgen annyng túyaghy tozatyn úlan ghayyr aumaqty ghana qorghaghan joq. Olar últtyng bolashaghyn, keler úrpaghyn, bizdi qorghady. San taraptan súqtanghan jat júrtqa Atamekenning qarys qadamyn da bermey, úrpaghyna miras etti» degen keremet sózder bar. Endeshe, men oblys әkimining qabyldauynda bolyp, onyng atqaryp jatqan júmystarymen jәne aldaghy maqsattarymen tanysyp, ol ózining tughan jerin kórkeytude ayanbay enbek etip jýrgen naghyz patriot dep baghaladym. Óitkeni, mening biluimshe, Kәrim Nәsbekúly osy Jambyl ónirining tumasy. Endeshe, osy jer men elding ótkeni men bolashaghy, tynysy men tirshiligi, halyqtyng jaghdayy oghan beseneden belgili. Ol ózi basshylyq etip otyrghan halyqqa barynsha jayly bolyp, jaqsy ómir saltanatyn jasau ýshin ayanbay jýrgen azamat ekenine kózim jetti. Olay oilauyma sebep – oblystyng әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishterining jyl sanap ósip, qalalar men auyl-aymaqtardyng órkendep kele jatqany bolsa kerek. Jergilikti basylym betterin paraqtap otyryp oblystyng órkendep damyp jatqanyna kózim jetti. Mysaly, Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasy qarqyndy jýzege asyryluda eken. Mәselen, birinshi besjyldyqta 123,3 milliard tengening 33 jobasy jýzege asyrylypty. Sonyng nәtiyjesinde 5 myng júmys orny ashylghan. Al 2015-2019 jyldardaghy ekinshi besjyldyghynda 578,9 milliard tengening 23 jobasy iske asyrylady, 5,2 myngha juyq júmys orny ashylady eken. Jambyl óniri Jasyl ekonomikany damytuda da aldynghy oryndardan da kórinip jýr. Qazirge deyin iske asyrylghan kýn, su jәne jelden quat óndiretin 9 nysannyng arqasynda saghatyna 114 MVt quat óndirilude.
Áriyne, men ózim óner salasynyng adamy bolghandyqtan, oblys әkiminen bastap, barsha jambyldyqtardyng ónerge, mәdeniyetke erekshe nazar audaryp, kóp kónil bóletinine tәnti boldym. Búrnaghy jyly memleketimizding altyn qazyghy qaghylghan osy ólkede Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyy barynsha sәn-saltanatpen atap ótilip, barsha júrt tanday qaghysqan bolatyn. Sol aituly sharagha elimizding týkpir-týkpirinen aghylyp kelgen qonaqtar osynda alghan әserleri men shat sezimderin әli kýnge deyin jyr qylyp aityp jýr emes pe?! Elbasymyzdyng da óz rizashylyghyn bildirgeni esimizde.

Al men Tarazgha taban tiregen kýnderde kóne shahardan asqaq Astanagha últtyq keruen kósh týzedi. Elordamyzda ótetin aituly shara – EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesine qaray bet alghan búl kóshting de ózindik ereksheligi basym. «Kóne Tarazdan – asqaq Astanagha!» dep atalatyn etnografiyalyq keruenning qúramynda 22 týie, 35 jylqy, 5 atty arba, 1 kýime bar. Oblys әkimdigining mәdeniyet, arhivter jәne qújattama basqarmasynyng basshysy Dýisenәli Byqybaevpen әngime barysynda múndaghy ónerding órkendep jatqanyna taghy bir kózim jetti.

Jalpy, qazaqta «qonaq az otyryp, kóp synaydy», «syrt kóz – synshy» degen sózder bar. Ol – ras. Syrttan kelgen kez kelgen adam halyqtyng qarapayym tynys-tirshiligine qarap-aq sol ónirge bagha berip ketedi emes pe? Endeshe, men jambyldyqtardyng býgingi tynys-tirshiligine qarap, ómirleri – mәndi, túrmystary – sәndi, kýndelikti ómirleri – kórkem degen baylamgha keldim.

Shәmil ÁBILTAEV,  kýishi-kompozitor, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391