Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2905 0 pikir 24 Qarasha, 2010 saghat 10:51

Janat Janqashúly. Túghyrdan tútylyp, últtyqtan útylyp túrmyz...

Kóshemizding qaq ortasynda batysqa bet búryp Lenin túr. Álemdik proletariattardyng әkesi deydi komunnister. «Kenestik zamandaghy keri ketuge shaq qalghan Poeziyany júlqa tartyp ornyna qoyghan aqyn - Qasym Amanjolov» (J. Bektúrov) qalamyzda әli joq. Tau-ken ghylymynyng atasy Qanysh Sәtbaev múndaghy kýiki tirlikti qala syrtynan baqylaugha mәjbýr. Búqar jyrau babamyzgha qonaq kýttirip vokzaldyng aldyna túrghyzyp qoyyp edik, qazir Qúdaygha tәubә, qalalyq әkimdikting aldyna bardy. Ontýstik shyghysta qúrylysshy Yazev túr. Al, qazaqtyng birtuar úly Mәdy joq. Búl qalay?.. Ángime eskertkishter turasynda.

Qolymyzgha «Novyy Vestniyk» gazeti týsip, paraqtay otyryp bir qyzyq jaytqa tap boldyq. Taqyrybynyng ózi kýreske shaqyrghanday - «Lenina ne dadim lomati!». Múnda qalamyzdyng ortasynda 1975 jyldan beri qasqayyp túrghan kýn kósemining tas túghyryna degen alandaushylyq basym. Keshegi kommunistterding sarqyndy toby «qalay da Lenin eskertkishin qorghap qalu kerek» depti. Ne degen belsendi top? Bir kezderi qazaq ziyalylary jinalyp, Mayqúdyqtaghy kógildir toghangha eskertkish túrmaq, Mәdiyding atyn bergize almap edik, myna júrt Lenindi qorghap qalamyz deydi. Ne ýshin, kimnen qorghamaq? Ol jaghy ózderinizge ayan...

Kóshemizding qaq ortasynda batysqa bet búryp Lenin túr. Álemdik proletariattardyng әkesi deydi komunnister. «Kenestik zamandaghy keri ketuge shaq qalghan Poeziyany júlqa tartyp ornyna qoyghan aqyn - Qasym Amanjolov» (J. Bektúrov) qalamyzda әli joq. Tau-ken ghylymynyng atasy Qanysh Sәtbaev múndaghy kýiki tirlikti qala syrtynan baqylaugha mәjbýr. Búqar jyrau babamyzgha qonaq kýttirip vokzaldyng aldyna túrghyzyp qoyyp edik, qazir Qúdaygha tәubә, qalalyq әkimdikting aldyna bardy. Ontýstik shyghysta qúrylysshy Yazev túr. Al, qazaqtyng birtuar úly Mәdy joq. Búl qalay?.. Ángime eskertkishter turasynda.

Qolymyzgha «Novyy Vestniyk» gazeti týsip, paraqtay otyryp bir qyzyq jaytqa tap boldyq. Taqyrybynyng ózi kýreske shaqyrghanday - «Lenina ne dadim lomati!». Múnda qalamyzdyng ortasynda 1975 jyldan beri qasqayyp túrghan kýn kósemining tas túghyryna degen alandaushylyq basym. Keshegi kommunistterding sarqyndy toby «qalay da Lenin eskertkishin qorghap qalu kerek» depti. Ne degen belsendi top? Bir kezderi qazaq ziyalylary jinalyp, Mayqúdyqtaghy kógildir toghangha eskertkish túrmaq, Mәdiyding atyn bergize almap edik, myna júrt Lenindi qorghap qalamyz deydi. Ne ýshin, kimnen qorghamaq? Ol jaghy ózderinizge ayan...

Esimizde... Ózge bir oblysta aitys ótip jatty. Sol kezde qaraghandylyq Qoylybay Asanúlyna qarsylasynyng «Kóshende Lenin әli túr...» dep tiyiskeni. Qoylyekeng de qysyltayang sәtte: «Ózi otarlaghan elding qalay qaryshtap damyp jatqanyn kórsin dep әdeyi almay otyrmyz» degen synaydaghy syltau aityp qútylghan. Endi Leninge qúrmetimizdi kórsetip bolghandaymyz. Tas túghyrynan týsirip, yaky ózge jerge auystyryp, onyng ornyna óz perzentterimizding birining mýsinin qoysaq. «Atasyn tanyghan atqa qonady, atasyn tanymaghan jatqa qor bolady» dep nege aitty eken bizding babalar? Bala kýnimizde Lenindi ata qylghanymyz ras. Solay ýiretetin...

«Novyy Vestniyk» gazetining tilshisi Elena Uliyankina az-kem zertteu jýrgizip, týbi Leninning oryn suytatynyn aitypty. Biraq, ol oqyrmanyn «Ego deystviytelino hotyat perenesti. Kuda iymenno, eshe ne resheno. No po slovam nashego sobesednika, eto budeti «shikarnoe mesto» dep júbatady. Búl jerde eki týrli prinsip sheke soghystyryp túr. Birinshisi Lenindi qalay da alghyzbaymyz dep, bilek sybanghan kommunisterding noyys ústanymy. Ekinshisi biylikte jýrgen «leninshilderdin», «erteng bizding kózimiz tayghanda dalagha sýirep tastar, odan da qazir bir «shikarnyi» jerge bekitip alayyq» degen niyeti. Orys aghayynnyng osy pysyqay tirligine  qyzghanyp hәm qyzygha qaraysyn. Bizding últtyq mýddeden iyis almas aghalarymyz, mamyq kreslosyn júmsaghyna basqangha mәz. Qalamyzda klassik jazushy Gogoliding mýsini bar. Óz últy tiridey kómgen jazushynyng shynynda Qaraghandygha esh qatysy joq. Biraq, túr... Úly jazushymyz Múhang ómirden ótkende Ghabennin: «Múhtar, qazaqta «at túyaghyn tay basar» degen úlaghatty sóz baryn bilesin. Biraq ol sóz jalghyz saghan ghana kelmeydi. Sening ornyndy basatyn úl endi qaytyp tumas. Ol oryn әdebiyetimizde mәngi baqy ýnireyip túrady...» dep  tolghanuynda nendey syr jatyr desenizshi. Qaraghandyda da Múhannyng orny ýnireyip túr. Bәrin bylay qoyghanda, Abaydyng mýsinining ózi «Shalqyma» konsert zalynyng aldyna ornyqty emes pa? Kisi ayaghy siyrek basatyn jer. Arnayy shaqyrtumen bolmasa, kóp adam bara bermeydi. Al sonda Abaydyng osy túrysynda ne maghyna bar? Lenin túrghan jer, naghyz Abaydyng túghyry edi ghoy. Iliichting qazaqqa basy auyryp, baltyry syzdady degendi estimedik. Ras, әlemdik proletariyanyng әkesi bolar. Biraq, biz proletariat bolyp jaryttyq pa? Súraghan tendiginning ornyna, teperish kórsetpep pa edi? Sony qalay úmyttyq?..

«Sayasat - hýkimet basynan tazdyng bórkin sypyrumen birdey, tiri bolsam han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degen Álihan Bókeyhanovtyng eskertkishi qayda? Atasyn tanymaghan júrt atqa qaytip qonbaq? «Qazanshynyng erki ózinde» deushi edi ghoy. Óz elimizde úly túlghalarymyzgha jaqsy jerden eskertkish qoya almasaq eldigimizge syn.

Bir danyshpan aitqan eken: «Dosynnan qoryqpa, eng soraqy jaghdayda olar seni satar. Jauynnan qoryqpa, eng soraqy jaghdayda olar óltirer. Nemqúraylylylardan qoryq. Solardyng nemqúraylylyghynan ómirde satqyndyq pen kisi óltiru oryn alady» depti. Aynalamyzdaghy tirlikke nemqúrayly qaramayyq, aghayyn!

Janat JANQAShÚLY, «Adyrna».

Qaraghandy

«adyrna.kz» saytynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406