Qazaqstan keshegi Sovet Odaghynyng kezinde әrtýrli últ ókilderi túratyn «halyqtar laboratoriyasy» atanghan edi. Ekinshi sózben aitqanda búl – bir birimen tegi, nәsili, tili men dili tuyspaytyn diasporalardan dýbәra últ jasaudyng zerthanasy degendi bildiretin. Ol kezde jergilikti últ – qazaqtyng bar joghy, onyng narazylyghy, qarsylyghy tipti esepke alynbaytyn da edi. KSRO kýirep, Qazaqstan Tәuelsizdigin jariya etken tústa әlemning quayaq, synarezu sayasatkerleri Qazaqstanda ýlken apat bolady dep kýtti. Alayda, Elbasymyz, Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev «halyqtar laboratoriyasyn» Qazaqstannyng jarqyn bolashaghy ýshin sәtti paydalana bildi. Búl fenomendi ýlken sayasattaghy túlghalar «Nazarbaevtyng nou-hauy» dep atap jýr. Qazaqshalasaq, «Nazarbaevtyng jasampaz isi» bolyp shyghady. IYә, býgingi Qazaqstan 130-dan astam últ ókilderi meken etip otyrghan últtar dostyghynyng úitqysy әm úyasy. Olar osy kýni bir maqsatqa, shyn mәninde bir el bolugha bet alghan. Bizding kýsh-quatymyz da, mine, osy keremette bolsa kerek.

Qazir aqparat qúraldarynda, teledidar arnalarynda Qazaqstandaghy halyqtar dostyghyna baylanysty әngime, súhbattar, kórsetilimder jii berile bastady. Óitkeni, onyng ózindik syry bar. Qazaq ejelden bauyrmal bolghandyqtan últ-nәsiline qaramay, jalpy, adamzatty jaqsy kóredi. Úly Abaydyng adamzatty sýy deytin qaghidasy bar emes pe. Adamdar arasyndaghy sýiispenshilik pen mahabbatty qasiyetti dinimiz ejelden uaghyzdap keledi. Boyynda búrynnan islamdyq ruh bar últ yntymaq pen dostyqty qadirleydi. Kenes ýkimeti qúndylyqtarynyng biri últaralyq dostyqty, yntymaqty alghash ornaghan kýnnen bastap basty ústanym etti. Sonyng nәtiyjesinde KSRO-da últtar dostyghy qalyptasyp, internasionaldyq tәrbie barynsha jolgha qoyyldy. Qazaqstandaghy halyqtar dostyghynyng ornyghuy Kenestik sayasattan bastau alyp, jalghasqanyn úmytpauymyz kerek. «Qazaqstan jýz últtyng Otany» degen qaghidany biz jýregimizge qúiyp ósken úrpaqpyz.

Qazirgi Qazaqstan Halyqtar Assambleyasy turaly aitqanda onyng kenestik dәuirdegi tarihyn este ústauymyz kerek. Tәuelsizdikten keyin ol ózgeshe sipat aldy. Búl kýnde Assambleya atqaryp otyrghan júmys san aluan. Ózining algha qoyghan maqsatty jobalary, sharalary bar. Últtar dostyghynyng shynayy úiytqysy, ruhany kýshi bolghan Assambleyanyng 20 jyldyq mereytoyy ózimizde ghana emes, ónege-ýlgi retinde keybir shetelderde de atalyp ótse jaman bolmas edi. Óitkeni, últaralyq, dinaralyq arazdyq keybir memleketterde qantógiske әkelude. Dostyq otany Qazaqstan gýldene bersin.

Beken Sherubaev,

Professor

Abai.kz