Qinayat Shayahmetúly. Abaytanudyng alyby
Árkimning peshenesine jazylghan mólsherli ghúmyry bar. Pendelik payymdau boyynsha búl - әliptik aqiqat. Osy negizden shygharsaq, Qayym Múhamethanúlynyng ghúmyry seksen segiz jyldy qamtydy.
Osy orayda Abay sózine den qoysaq:
Aqyl men jan - men ózim, tәn meniki,
Meni men menikining maghynasy eki.
"Men" ólmekke taghdyr joq әuel bastan,
"Meniki" ólse ólsin, oghan beki, - deydi aqyn.
Osy sanattaghy ajalsyz "Mennin" iyesi eng aldymen Abay aghanyng ózi desek, aqyn jolymen jýrgen izbasarlary men ruhany múragerleri de uaqyt pen kenistikte әldebir mejemen shektelmey, ómirlerin jalghastyra bermek. Sonday biregeylerding biri - Memlekettik syilyqtyng laureaty Qayym Múhamethanúly.
Qalyng júrtshylyq búl kisini kóbinese kenestik Qazaq respublikasynyng memlekettik әnúranyna mәtin jazghan aqyn retinde biledi desek, eki tarmaq óleng tuyndygerdi shynayy abyroy shynyna shygharghan. Qazaq janynyng úly qasiyetin janartau jalynynday lapyldatyp, asqaqtata tanytqan:
Er qazaq ejelden erkin-
dik ansaghan,
Bostandyq ómir men ar
ýshin qighan jan.
Árkimning peshenesine jazylghan mólsherli ghúmyry bar. Pendelik payymdau boyynsha búl - әliptik aqiqat. Osy negizden shygharsaq, Qayym Múhamethanúlynyng ghúmyry seksen segiz jyldy qamtydy.
Osy orayda Abay sózine den qoysaq:
Aqyl men jan - men ózim, tәn meniki,
Meni men menikining maghynasy eki.
"Men" ólmekke taghdyr joq әuel bastan,
"Meniki" ólse ólsin, oghan beki, - deydi aqyn.
Osy sanattaghy ajalsyz "Mennin" iyesi eng aldymen Abay aghanyng ózi desek, aqyn jolymen jýrgen izbasarlary men ruhany múragerleri de uaqyt pen kenistikte әldebir mejemen shektelmey, ómirlerin jalghastyra bermek. Sonday biregeylerding biri - Memlekettik syilyqtyng laureaty Qayym Múhamethanúly.
Qalyng júrtshylyq búl kisini kóbinese kenestik Qazaq respublikasynyng memlekettik әnúranyna mәtin jazghan aqyn retinde biledi desek, eki tarmaq óleng tuyndygerdi shynayy abyroy shynyna shygharghan. Qazaq janynyng úly qasiyetin janartau jalynynday lapyldatyp, asqaqtata tanytqan:
Er qazaq ejelden erkin-
dik ansaghan,
Bostandyq ómir men ar
ýshin qighan jan.
Ary men azattyghynyng jolynda qazaqtyng bary men jany qúrban ekendigin kenestik biylikke (Úly Otan soghysy ayaqtalghangha deyingi on segiz jylda Kenes odaghynyng әnúrany joq edi) aldyn-ala eskertken dep úghynugha layyqty osy sózderding aqiyqatyna 1986 jylghy jeltoqsanda býkil adamzat kóz jetkizdi. Namysyna tiygen, erkindigin qúrsaulaghan imperiyanyng ospadar óktemdigine bostandyqsýigish qazaqtyng úldary men qyzdary búratanalar ishinde qaharmandyqpen birinshi bolyp qarsy shyghyp tәuelsizdikke jol ashty. Aqyn Qayym jeltoqsan qasireti men qúdiretine arnaghan ghibratty tújyrymyn sol kezde jyrgha ainaldyryp aitudan taysalmaghan bolatyn:
Qyzyl qyrshyn qazaqtyng úl-qyzdaryn,
Adal jýrek, ar-namystyng qúldaryn,
Mәngi baqy el esinen keter me
Sógip, soghyp, qanyn tógip qyrghanyn!
Aqyn sózining azamattyq arqauy bosansyghan sәti joq. Eldik, adamshylyq múrattardy qozghaytyn jaylardyng barshasyna qolma-qol ýn qatudan ainymaghandyghyn jeltoqsanshylargha baghyshtaghan dúgha-batasy, jendetterge laghnet-qarghysy derlik jogharyda keltirilgen ýzindi dәleldep túr emes pe?! Árdayym izgilikti kóksegen jýreginen búrq etip atylghan jyr shumaqtary az emes. Jariyalanu jayy, әriyne, bólek әngime. Kommunistik ansargha kereghar ólen-jyrgha óris berilmegen dәuirde әlgi tәrizdi shygharmalar, әlbette, oqyrmangha beymәlim qala beretin. Sonday ózgeshe baghaly suyrypsalma ónerding ýzdik bir mysalyn júrt nazaryna úsynalyq. Qasym Amanjolovpen jәne taghy birer aqynmen otyrghan kezde búlardyng qasyna jýzi jadau, últy cheshen aqsaqal kele qalady. Sol mezette Qayym ornynan úshyp túryp, qartty qúshaghyna ala, bylay degen eken:
At bolsan, túyaqtynyng túlparysyn,
Qús bolsan, qiyaqtynyng súnqarysyn,
Búl kýnde azyp-tozyp qanghyp jýrgen
Keshegi er Shәmilding úrpaghysyn!
Osynyng ózi sanaly oqyrmandy tebirentetin, bir dastangha bara-bar jeke shygharmaday meylinshe әserli. "Halyqtar kósemi" deportasiyalap, tirandyq әngirtayaq soqqysyna úshyratqan cheshen úlysynyng mýshkil halge týsuimen baylanysty bauyrmaldyq kýiinishke qosa, múnda Abylay men Kenesary zamanynan beri otarlyq ezgiden qútyla almay, "kommunizm júmaghyna" jútylu qaterinde múng shegip otyrghan qazaqtyng da ónmenin nayzaghay jarqylynday sharpyp óterlik serpin bar ghoy.
Aqyndyq daryny men sheberligin Qayym Múhamethanúly Karamzinning "Sormanday Liza" hikayasyn ólenmen qazaqshagha audaruynda tang qalarlyqtay etip kórsetti. Lermontovtyng "Vadiym" hikayasyn ólenmen audarghan Abay ýlgisin, Pushkinning "Dubrovskiy" hikayasy men "Boran" әngimesin ólenmen audarghan Shәkәrim ýlgisin janghyrtty.
Aqyn Qayym dýnie azabynan shiryqqan, týnile dal bolghan, qaysarlana jigerlengen kónil әuenin de jerine jetkize jyrlay alghan. Mysaly:
Jay jýrsem, tabalady "útyldy" dep,
Qatty jýrsem, kýndedi "qútyrdy" dep,
Orta jýrsem, onda da kóre almady,
"Búl ózi aqyldy adam syqyldy" dep.
Múhamethanúlynyng kórkem shygharmashylyq talantynyng bir qyry dramaturgiya salasynda ashylghan. Onyng "Maydannan maydangha", "Perne", "Komissar Ghabbasov", "Er Bilisay" dramalary boyynsha spektaklider әldeneshe mausym boyy teatr sahnalarynan týspey qoyylyp, kórermender yqylasyna bólengen. Búlarmen qatar tatardyng klassik dramaturgy Shәrip Kamaldyng "Qajy әpendi ýilenedi", әzirbayjannyng ataqty qalamgeri Ýzeyir Ghajybekovtyng "Arshyn mal alan" komediyalaryn qazaqshagha audaryp, talay jyl boyynda túraqty repertuarlyq qorgha engizdi. Alayda, taghdyr biyligi solay shyghar, aqyn jәne dramaturg retinde Qayym
Múhamethanúlynyng yqtimal әleueti barynsha jarqyrap, tolyq jýzege asty desek, shyndyqqa obal bolar edi. Múnyng esesine jazmysh Qayymgha tauqymeti de mol, baqyt-zeyneti de qayyrly ghalymdyqty sybaghalady. Búl kisining esimi men isining jasampazdyq, ómirshendik kepili - abaytanushylyq, múhtartanushylyq, shәkәrimtanushylyq ilimderi, barlyghyn jinaqtaghanda, alashtanushylyq tarihy.
Últ ruhynyng ózegin qúraytyn osy atalghan әdebiy-mәdeniy-sayasy qúbylystar Qayymdy jaryq dýniyege kelgen sәtten-aq jórgektegen. Ákesi Múhamethan kezinde ilgerishil kózqarasy men әreketi sayma-say abzal azamat beynesinde júrtqa keng tanylghan. Abay múrasyn qasterlegen. "Ayqap", "Abay", "Qazaq", "Sholpan", "Sana", "Saryarqa", "Tan" siyaqty basylymdardy ýy kitaphanasyna alghyzyp, jan azyghy etken. Onyng shanyraghyndaghy meymandos kónil qúrmetin Álihan Bókeyhanúly, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Kókbay Janatayúly, Súltanmahmút Torayghyrov, Ámire Qashaubaev, Jýsipbek Aymauytov, Qajymúqan Múnaytpasov, Halel Ghabbasov, Múhtar Áuezov san mәrte kórgen. Sonday ahualda ósken zerek, zeyindi bala Qayymnyng oiy men sezimi elshil, otanshyl, qazaqshyl bolyp, tabighy ýrdiste qalyptasqan.
Áuezovti túnghysh ret kórgende Qayym jeti jastaghy bala eken. Búl - 1923 jyl. Kelesi jyly Áuezovti segiz jastaghy Qayym ekinshi ret kóredi. Múhannyng bastamasy jәne úiytqylyghy arqyly Semeyde Abaydy eske týsiru keshi ótkiziledi. (Qaytys boluynyng jiyrma jyldyghyna oray). Búl oqighanyng mәnin Múhamethanúlynyng óz sózimen bildiru jón shyghar: "Osy keshke ýlkendermen birge baryp, Múhtar Áuezovting bayandamasyn tyndap, Kókbay aqynnyng Abay turaly estelik әngimesin estip, úly aqyn jayynda eng alghash maghlúmat alghanym sol joly edi". Ýshinshi kórui - 1925 jyly: Áuezovting sahnalyq bir shygharmasyn "Es aimaq" truppasy qoigha dayyndap, Múhamethan aqsaqaldyng ýiinde repetisiya jasaghan. Semeytaumen jalghasatyn Kóken tauyna 1926 jyly Múhang demalysqa kelgende on jastaghy Qayym ony tórtinshi ret kórgen. Toghyz jyldan son, yaghny 1935 jyly, Múhtar Áuezov ózining bolashaq roman-epopeyasyn jazugha material jinau maqsatymen Semeyge kelgende, on toghyz jastaghy balghyn jigit Qayym danqty jazushyny besinshi ret kóredi, birshama erkin әngimelesuine mýmkindik tuady. Búl kezde Qayymnyng әkesi taptyq jau retinde qudalanyp, qamaugha alynyp, atylyp ketken. Bay balasy Qayym qauip-qaterden әupirimdep ótip, múghalimdik kursty ayaqtap, institutqa týsudi oilastyryp jýrgen. Abay shygharmalaryna birjola den qoyyp, Ydyrys Mústambaevtyng naghyz tarihilyq manyzdaghy maqalalarymen yntygha tanysuda edi. 1939 jyly múghalimdik institutty ayaqtaghan tústa Qazaqstan Jazushylarynyng ekinshi sezine qatysu ýshin Almatygha barady. Mine, osy altynshy kezdesuden keyin jiyrma tórt jasynda Qayym Múhamethanúly kemenger Áuezov ýshin senimdi shәkirt-әripteske, sýiikti inige ainaldy. Múhannyng aqyl-kenesimen ghylymy izdenis jolyna týsedi. Zertteulerining basty nysany etip Abay shygharmashylyghyn alady. Semeydegi pedinstitutta oqytushylyq qyzmetke kirisip, Áuezovting baghdarly pikirlerining qanattandyruy arqasynda 1940 jyly "Abaydyng әdeby mektebi" aidarymen Aqylbay Abayúly, Maghauiya Abayúly, Áubәkir Aqylbayúly, Árip Tәnirbergenov shygharmashylyghy turaly ghylymy maqalalar toptamasyn jariyalaydy. Sodan bastap songhy demi tausylghansha abaytanu mәselelerining jýiesinen qalamy bosaghan emes. Abaydy tanu ýstine tanyghan sayyn qazaqty tanudyng sanaluan problemalaryna da terendey týsti. Qarakerey Qabanbay men Qanjyghaly Bógenbay batyrlar turaly halyqtyq poemalargha tarihiy-ghylymi, әdebiy-ghylymy taldau jýrgizgen enbegin "Qazaq әdebiyeti tarihynyn" birinshi tomyna engizip, 1943 jyly әzirlep beredi.
Qayym Múhamethanúlynyng ghalymdyq túlghasynda orta ghasyrlardaghy oqymystylargha tәn әmbebaptyq kórinisteri mol edi. Sonday keng qarymdylyghyna óz enbekterining ghana shenberinde nazar salayyq. Ózekti jelisi men ýzilmes tini abaytanu ekeni belgili. Múnda irgeli jәne qoldanbaly sipattardy toghystyrushylyq jónimen, taldaulardyng týbegeyli ornyqtylyghy jónimen, jana baghytqa qaryshty qadam jasaghandyghy jónimen "Abay zamanynyng aqyndary" ("Abay ainalasynyng aqyndary"), "Abaydyng aqyndyq mektebi", "Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy" siyaqty monografiyalary menmúndalap kózge birden týsedi. Ádebiyet tarihyna Aqylbay Abayúly, Maghauiya Abayúly, Áubәkir Aqylbayúly, Múqa Ádilhanúly, Áset Naymanbayúly, Árip Tәnirbergenov, Kókbay Janatayúly, Túraghúl Abayúly, Uәiis Shondybaev, Kәkitay Ysqaqov, Tayyr Jomartbaev, Imanbazar Qazanghapúly, Baymaghambet Aytqojaúly siyaqty daryndardyng múralaryn tikeley jalghyz ózi әkep qosty. Abaydyng onshaqty óleni Qayym Múhamethanúlynyng jinap tapsyruymen akademiyalyq basylymda jaryq kórdi.
Búlardan tys Qúsayyn Fayyzhanov, Iliyas Boraganskiy, Búqar jyrau, Ýmbetey, Mahambet, Shóje, Janaq, Sәdir, Aqylbek Sabal, Iliyas Moldajanov shygharmashylyqtary turaly maqalalary men Múhtar Áuezovting ómirbayany haqyndaghy ocherki jәne Qazaq kenes ensiklopediyasynyng on eki tomdyghyna jasaghan syny saralau qorytyndylary - zertteushilikting ýzdik ýlgileri.
Osy dәrejedegi tuyndylardyng ýlken shoghyry "Abay múragerleri" jinaghyn qúraghan. Alash ardagerlerin aqtandaqtardan aryltyp, mәrtebeli oryndaryna oraltu isine Qayym Múhamethanúlynyng qosqan ýlesi qanday ekendigin osy jinaqtaghy ghúmyrnamalyq, ónernamalyq ocherkter kuәlandyrady. Mysaly, ol Shәkәrim shygharmashylyghyn aqtau mәselesine qozghau salyp, 1987 jyly Kolbinge dәiekti negizdemelik material joldaghan bolatyn. 1960 jyldan bastap Shәkәrimning balasy Ahat ekeui birlese atqarghan janqiyarlyq qimyl-әreketter az bolghan joq.
Qayym Múhamethanúlynyng zertteushilik izdenisteri nәtiyjesinde әdebiyet pen kórkemónerding jәne qoghamdyq-sayasy tarihtyng mazmúnyn bayytqan ólsheusiz qymbat qazynalar, múraghattyq qújattar - óz aldyna bir tóbe. Mysaly, ataqty qissashy, aqyn Aqylbek Sabaldyng 43 myng joldyq ólenmen jazylghan ómirbayanyn, 376 dәpterge toltyrylghan qarasózderin tauyp, Ádebiyet jәne óner institutynda ghylymy habarlama jasaghany mәlim. Akademik Ahmet Júbanov ózining "Zamana búlbúldary", "Ghasyrlar pernesi" monografiyalarynda Mәdy Bәpiyúly men Estay Berkimbaev turaly qúndy derekterdi Qayym Múhamethanúly bergendigin rizalyqpen atap kórsetken. Kezinde Múhtar Áuezovting tapsyrmasy boyynsha "Abay joly" romanyna da qajetti derekterdi tauyp, Múhannyng kónilinen shyghyp otyrghandyghy jәne bar. (Mysaly, tórtinshi kitapta Sarmollanyng qastandyqpen óltirilu uaqighasyna baylanysty "tabyt qaghu", t.b.). Búl jaydy aighaqtaytyn ondaghan hat 1951 jyly Qayym Múhamethanúly tútqyndalghanda tergeushilerding qolynda ketip, keyin qaytarylmay mýlde iz-tozsyz joghalghan.
Aqyn, dramaturg, ghalym Qayym Múhamethanúly jarty ghasyr boyy Semey memlekettik pedagogiykalyq institutynda ústazdyq etip, Ázilhan Núrshayyqov, Kәmen Orazalin siyaqty býgingi aqsaqal qalamgerlerden bastap, bir qauym shәkirtterine ilim qútyn darytyp, adamgershilik tәlimin bergen.
IYә, ózgesin bylay qoyghanda, Qayym Múhamethanúly Abay shygharmalarynyng asa bedeldi mәtintanushysy ekenin bilikti mamandar týgel moyyndaghan. Al, býtindey abaytanushylyq enbegine Múhtar Áuezov, Zoya Kedrina, Ysqaq Dýisenbaev, Mitrofan Silichenko, Hanghaly Sýiinshәliyev, Rәbigha Syzdyqova, Ábish Jiyrenshiyn, t.b. әr kezde ondy pikirler bildirgen.
Bәrin ait ta, birin ait, Qayym aghanyng eng zor baghasy, Abay sózindegidey, "Adam degen danqy bar" ekendiginde. Últyn sýigen, últynyng ardaghy Abay men Múhtar ýshin otqa týsken, stalinshildik zúlmatqa qarsy túra bilgen, "Tusang tu!" deytin Azamattyghynda!
Qinayat ShAYaHMETÚLY, Semey memlekettik pedagogikalyq institutyndaghy qazaq tili teoriyasy men әdistemesi kafedrasynyng mengerushisi, professor
«Egemen Qazaqstan» gazeti