Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2756 0 pikir 25 Qarasha, 2010 saghat 09:31

Internet-konferensiya: Talghat Temenov

Kino jәne teatr rejisseri, halyq artiysi, Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq  memlekettik  akademiyalyq  balalar  men  jasóspirimder  teatrynyn  diyrektory әri kórkemdik jetekshisi Talghat Temenov myrza internet-konferensiya barysynda kelip týsken saualdardyng barlyghyna jauap berip otyr. Talghat Temenov myrzanyng oqyrman saualdaryna bergen jauabyn audio núsqada da tynday alasyzdar.

- Ótkende «Jetinshi» arnadaghy kino.kz baghdarlamasynda búl kisini qatyrdy. Túnghyshbay dúrys aitty: "Eger qolynan kelmese, atymdy ber qaytamyn dep ketu kerek edi" dep. Al búl kisi bolsa, dýiim qazaq elin masqara etip, kino shyghardy. Búl kisining temasy mahabbat, Mahabbat turaly kinolardy jaqsy shygharady.

 

Kino jәne teatr rejisseri, halyq artiysi, Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq  memlekettik  akademiyalyq  balalar  men  jasóspirimder  teatrynyn  diyrektory әri kórkemdik jetekshisi Talghat Temenov myrza internet-konferensiya barysynda kelip týsken saualdardyng barlyghyna jauap berip otyr. Talghat Temenov myrzanyng oqyrman saualdaryna bergen jauabyn audio núsqada da tynday alasyzdar.

- Ótkende «Jetinshi» arnadaghy kino.kz baghdarlamasynda búl kisini qatyrdy. Túnghyshbay dúrys aitty: "Eger qolynan kelmese, atymdy ber qaytamyn dep ketu kerek edi" dep. Al búl kisi bolsa, dýiim qazaq elin masqara etip, kino shyghardy. Búl kisining temasy mahabbat, Mahabbat turaly kinolardy jaqsy shygharady.

 

- Birinshiden, Túnghyshbaydy «Kóshpendilerge» shaqyrghan menmin. Eger men bolmaghanda, qazaq personajdar men obrazdar bolmaytyn edi, massovkadan basqa jerde. Barlyghyn amerikalyq qylamyz degen de, men qoyar da qoymay otyryp, sol dýniyeni qostyrghanmyn. Biraq, qazaqta sóz bar «qoyshy kóp bolsa, qoy aram óledi» degen. Ol jerde bizge bastyq kóp boldy. «Qazaqstan» arnasyna bergen súhbatymda «Eger taghy osynday filimning qosalqy rejisserligin berse, barasyz ba?» degen de men «Joq»  dep jauap berdim. Óitkeni, sol kezdegi psihologiya, basshylar maghan senip beruding ornyna, qorqyp berdi. Olar amerikadan kelip bәrin qatyryp beredi dep oilady. Búl qate pikir edi. Jәne búl «auyldaghynyng auzy sasyq», ózimizdi ózimiz baghalamau degen sóz. «Kóshpendilerdin» býgingidey bolyp shyghuyna kino salasynda jýrgen mamandardyng bәri kinәli. Eger sol kezde qaghida qabyldap, «Joq, búl kinony Temenov týsirip shyghady» degende bәri basqasha bolar edi.

«Kóshpendilerdin» aqshasy turaly súraqtar bar eken. Men finpolisiyada istemeymin. Kimning ne jegenine mening eshqanday qatysym joq. Tek qana rejisser boldym. Tipti, kerek deseniz, maghan prokattan beretin aqshasynda bergen joq. «Kóshpendilerdin» qarjylyq jaghyna mening eshqanday aralastyghym da, habarym da joq. Akterlerding qansha alatynynda aitqan joq, nege dep edim, kommersiyalyq qúpiya dedi. Kimning qansha alghanynda bilmeymin.

 

- Siz teatrda diyrektorsyz әri kórkemdik jetekshisiz. Siz eki ailyq alyp otyrsyz.

- Joq. Birinshiden, teatrdyng diyrektorymyn. Al, kórkemdik jetekshilikke tolyq ailyq  bermeydi. Óitkeni, memleketting búghan arnayy bólgen qarjysy bar. Men zang búzyp otyrghan joqpyn. Eki ailyq almaymyn. Óitkeni, bizding zang boyynsha, eki ailyq alugha bolmaydy. Men qanshama spektakli qoydym. Sonyng eshbirine qalamaqy alghan joqpyn.

 

- Qazaq kinosy turaly pikiriniz qalay? Qazaq kinosy nege kórermenning kónilinen shyqpay otyr? Qay kino shyqsa da qazaqqa jaqpaytyn sebebi nede? Óziniz kino salasynan teatr jaghyna yghysqan siyaqtysyz. Kino ónerin saghynyp jýrgen joqsyz ba?

 

- Jaqsy desem de ótirik, jaman desem de ótirik. Men ózim shyqqan ortamdy ózim jamandaytyn adam emespin. Ol - mening ósken, óngen ortam. Sondyqtan, qazaq kinosy turaly jaman aitpaymyn. Al, kónilimnen shyqpaytyn sebebi, osy uaqqa deyin qazaqtyq mentaliyteti, últtyq filosofiyasy, últtyq óresi, últtyq bilimi joq kileng oidan, qyrdan qashqan rejisserler kelip, qazaqtyng atyn jamylyp kino týsirip, «Qazaqfilimnin» aqshasyn shashyp, sol arqyly qazaq kórermenin qazaq kinosy joghaltyp aldy.

Kórermenge aitarym, «Mening kýnәli perishtem» dep atalatyn filimimdi týsirudi ayaqtadym. Qazir montaj ýstindemin. Qúday búiyrtsa, qazaq halqynyng kónilinen shyghatyn jaqsy, әdemi kino syilaymyn degen oiym bar. Óitkeni, kinony aldyn-ala kórgen sanauly ghana mamandar óte joghary pikirde. Ssenariyin jazghan ózim. Kinotuyndy qazaq kórermenderining kónilinen shyghady dep oilaymyn. Týsiru júmystary - Qazaqstanda ghana emes, Fransiyada da jýrdi. Jәne fransuz akteri Jerari Depardie mening kinoma týsti.

 

Talghat Temenov myrzanyng oqyrmandar saualyna tolyq núsqasyn tómendegi audiodan tynday alasyzdar.



0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373