Aytpaghymyz, osydan bir aiday búryn taraghan «Oralda Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayy ótedi» degen lepesting aghayyndy alatayday býldirgeni bar. Bastamany qazaqy sandyraqqa balap, jikke bólinuding eski de jana týri dep qarsylyq bildirip jatqandar men qos qolyn kóterip qoldaushylar da molshylyq. Mәselening ushyghyp bara jatqany sonshalyq, Mәjilis jiynynda deputat Uәlihan Qalijan ÚQK tóraghasy Núrtay Ábiqaevqa deputattyq saual joldap, osynau alypqashpa әngimening aqiqatyn anyqtaudy súrady. Halyq qalaulysy qolyn bezep túryp, «Jer astynan jik shyqty, qos qúlaghy tik shyqty» degendey  Batys qazaqtaryn  territoriyalyq jaghynan bólip alugha úmtylghan toptyng kózdegeni ne? Bólshektep bólinudin  artynda ne túr? Onsyz da at tóbelindey az qazaqty bólu kimge qajet boldy? Ýy ishinen ýy tikkisi keletin, elding birligin ydyratyp, tәuelsizdigine qauip tóndirgisi keletin topqa da, úiymgha da Qazaqstanda oryn bolmauy tiyis», - dep ashyndy sonda. Ile-shala osy qúryltaydyng arqasynda atyn «ataqqa» bólegen, Oraldyq «Júmadaghy jýzdesu» basylymynyng bas redaktory Qajymúqan Ghabdollamen baylanysqa shyqtyq. Kókeyimizdegi saualdarymyzgha kesimdi jauabyn ol aitty...

-  Qajeke, sonymen, «Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayy» dep jarnamalanyp ketken jiynnyng shartty atauy qazir qalay ózgerdi?

Aytpaghymyz, osydan bir aiday búryn taraghan «Oralda Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayy ótedi» degen lepesting aghayyndy alatayday býldirgeni bar. Bastamany qazaqy sandyraqqa balap, jikke bólinuding eski de jana týri dep qarsylyq bildirip jatqandar men qos qolyn kóterip qoldaushylar da molshylyq. Mәselening ushyghyp bara jatqany sonshalyq, Mәjilis jiynynda deputat Uәlihan Qalijan ÚQK tóraghasy Núrtay Ábiqaevqa deputattyq saual joldap, osynau alypqashpa әngimening aqiqatyn anyqtaudy súrady. Halyq qalaulysy qolyn bezep túryp, «Jer astynan jik shyqty, qos qúlaghy tik shyqty» degendey  Batys qazaqtaryn  territoriyalyq jaghynan bólip alugha úmtylghan toptyng kózdegeni ne? Bólshektep bólinudin  artynda ne túr? Onsyz da at tóbelindey az qazaqty bólu kimge qajet boldy? Ýy ishinen ýy tikkisi keletin, elding birligin ydyratyp, tәuelsizdigine qauip tóndirgisi keletin topqa da, úiymgha da Qazaqstanda oryn bolmauy tiyis», - dep ashyndy sonda. Ile-shala osy qúryltaydyng arqasynda atyn «ataqqa» bólegen, Oraldyq «Júmadaghy jýzdesu» basylymynyng bas redaktory Qajymúqan Ghabdollamen baylanysqa shyqtyq. Kókeyimizdegi saualdarymyzgha kesimdi jauabyn ol aitty...

-  Qajeke, sonymen, «Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayy» dep jarnamalanyp ketken jiynnyng shartty atauy qazir qalay ózgerdi?

-  Naqtyraq bolsaq, búl «Últshyl reformatorlar platformasynyng qúryltay shaqyrylymy» dep atalady. Aldymen osy Batys ónirining bes oblysyndaghy últshyl azamattardyng basyn qosyp, birinshi shaqyrylymdy jinamaqpyz. Ári búl basqa bir basylymdar búrmalap jazyp ketkendey, «Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayy» emes, Kishi qúryltay. Ekeuining arasynda en aiyrma bar, bilip otyrsanyzdar. Ári búny tek Batys ónirindegi aghayyndardyng bastamasy dep emes, halyqtyq, azamattyq bastama dep bilgen jón.

-  Endi búl bastamanyzdy kimder qoldap otyr?

-  Qazir biraz oblystardaghy últshyl azamattar bastamamyzdy tolyqtay qoldap otyr. Aytalyq, Almatyda Múhtar Shahanov, Quanysh Múqtay sekildi aghalarymyz, Ayagózde Aman, Shymkentte Áuelhan, Astanada Uәlihan Qaysar bastaghan azamattar degendey... Aldymen kishi qúryltayymyzgha Qyzylorda, Aqtóbe, Manghystau, Atyrau, Batys Qazaqstan oblystarynyng últshyldaryn jinap, oghan qosa әr oblystan 2-3 adamnan qonaq retinde shaqyryp otyrmyz. Búl jiyngha Resey qazaqtary da qatysugha niyet tanytyp otyr. Orynbor qazaqtary tipti qúryltaydy Orynborda ótkizeyik dep qolqalap jatyr.

-  Qúryltayda qanday mәseleni kóteremiz dep otyrsyzdar?

-  Birinshiden, baylanys. Búl degeniniz, barlyq oblystardaghy últshyl azamattardy bir-birimen jedel baylanystyratyn jeli qalyptastyru degen sóz. Taghy bir aitarym, biz әr oblystan 2-3 azamattan saylap alyp, qoghamdyq parlament qúramyz degen oy bar. Búnda qogham, el ómirine qatysty eleuli úsynystar dayyndap otyrmaqpyz. Ayta keterligi, bizdi qúryltayda bastyq, tóragha degen atymen bolmaydy. Barlyghy birdey. Barlyq sayasy partiyalargha «kelinder» dep shaqyrtu jiberdik. Qabylday ma, qabyldamay ma, ol endi óz sharualary...

- Sonymen, qúryltaydy qay mezgilge josparlap otyrsyzdar?

- O basynda qantardyng 22-23 júldyzyna mejelegenbiz. Biraq, qysta suyqtau bolar dep, ony kóktemge qaray, nauryzda ótkizseng dep ótinish aityp jatqandar bar. Sondyqtan, sol nauryzgha qaray bolar, búiyrsa.

Sarapshy sózi

Núrlan Erimbetov, sayasattanushy:

- Búl endi bolmaytyn әngime. Qúryltaydy qoldamaymyn. Jaraydy, bir-birimizdi, jegjatymyzdy, jeti atamyzdy biluimiz jón shyghar. Biraq sayasatqa kelgende, zanda jazylghan joldarmen jýru kerek. Bizdi biriktiretin ru-taypa emes, sayasy maqsat. Basymyzdy qosatyn sayasy arman dese de bolady. Qúryltayshylar partiya ya qozghalys qúryp jatsa, әngime basqa. Al, qúryltaygha jinaldyq deyik, onda sheshim qabyldansa, ony qalay jýzege asyrady? Zandyq kýshi joq qoy... Demek, búnyng bәrine berer anyqtamam - «romantika». Qúryltay degen ótken dәuirding elesi ghana, qazir bәrin zang jolymen jasau kerek ekeni belgili shyghar. Ekinshiden, osy jiyn tónireginde jóndep týsindiru júmystary bolmaghan son, basqa azamattar tarapynan týsinispeushilik tuyndap jatyr. Bir-birine senimsizdikpen qaray bastady. Búl endi, qauip emey nemene?

«Halyq sózi» gazeti